jaanuari 2013 kohtumäärus muutmata ja kohtuvälise menetleja esindaja politseileitnant Margo Kuke määruskaebus rahuldamata. 2.
S § 81 lg 3 alusel lõpetada väärteomenetlus nr. 2590,10,002522 seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on
Asjaolud 01.10.2012 saabus Viru Maakohtusse Per Martin Tvengsbergi kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema T.J 27.05.2011 otsuse väärteoasjas nr: 2590,10,002522 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuses esitati ka taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Sellest nähtuvalt väärteoprotokoll on koostatud ja selle koopia antud P.-M. Tvengsbergile olukorras, kus tal puudus võimalus aru saada väärteoprotokolli teokirjeldusest ja ka muudest väärteoprotokollis esitletud andmetest, kuna ta ei valda eesti keelt ning menetlusse ei kaasatud tõlki. Vastavalt KrMS § 161 lg 4 on tõlgi kohustusliku osavõtuta teostatud menetlustoiming tühine. Seetõttu on nii väärteoprotokolli AB1050332 kätteandmine kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamine 02.05.2011 õigustühised ning nende alusel koostatud väärteootsus õigusvastane. Menetlustoimingu puhul, mis on tühine, loetakse, et seda pole kunagi toimunud. Kuna isik ei saanud aru otsuse sisust ja vaidlustamise korrast, siis on tõlgi kaasamata jätmine põhjustanud isiku kaebeõiguse rikkumise, mida saab kõrvaldada üksnes kaebetähtaja ennistamisega. Taotluse esitaja sai teada asjaolust, et tema suhtes on 27.05.2011 tehtud väärteootsus alles siis, kui ta 25.09.2012 pöördus Advokaadibüroosse Küllike Namm koos tsiviilasja nr 2-1234425 materjalidega ning palus end nimetatud tsiviilasjas esindada. Kaebuse esitaja kaitsja selgitas tsiviilasja raames toimunud konsultatsiooni käigus P.-M. Tvengsbergile, et hagiavalduses on hageja esindaja kirjutanud, et tema suhtes on piirkonnavanem T. Jõgi teinud 27.05.2011 väärteootsuse nr. 2590,10,
MS § 161 lg 1 kohustuslik. Kohtule saadetud väärteoasja materjalidest nähtub ka, et väärteootsus on menetlusalusele isikule saadetud posti teel 27.05.2011 ning karistusregistri andmetel on vaidlustatava otsuse alusel määratud rahatrahv summas 57,52 eurot tasutud 09.06.2011, mis tegi kohtu jaoks usutavaks kaebuse esitaja väite selle kohta, et saades väärteootsuse, läks ta kohtuväliselt menetlejalt küsima, millega tegu, kuid keelebarjääri tõttu jäi talle arusaamatuks tema suhtes tehtud otsuse sisu ja selle vaidlustamise võimalikkus. Kaebuse kohaselt sai menetlusalune isik tema suhtes tehtud väärteootsuse kohta esmakordselt sisulist teavet 25.09.2012, kui ta pöördus advokaadibüroosse. Maakohus nimetatud väites ei kahelnud.
lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kuigi kaebus on kohtusse saabunud 01.10.2012, s.o seaduses antud tähtaega ületades, esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks ning seetõttu rahuldas maakohus Per Martin Tvengsbergi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse esindaja 2 politseileitnant Margo Kukk, kes palub tühistada maakohtu määruse kaebetähtaja ennistamise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kuna Per Martin Tvengsberg pani teo toime 09.12.2009, aegus väärtegu 09.12.2011 ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamine väärteo, mille aegumistähtaeg on möödunud, osas ei ole lubatav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud järgmised seisukohad: väärteo puhul on aegumine absoluutne menetlustakistus ega võimalda menetlust jätkata ka isiku rehabiliteerimise eesmärgil (otsus nr 3-1-1-64-09) ning väärteo aegumine kui menetlustakistus tähendab eeskätt seda, et menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub aegumise korral loogiliselt võimalus lahendada teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi (otsus nr 3-1-1-1-11). Seega on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et maakohus ei saa pärast kaebetähtaja ennistamist võtta antud väärteoasjas seisukohta
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 09.01.2013 määrus kaebetähtaja ennistamise osas on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes
S § 81 lg 3 lõpetab ringkonnakohus väärteomenetluse nr. 2590,10,002522 seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada väärteo aegumistähtajaga seonduvaid küsimusi. Seejärel hindab ringkonnakohus kaebetähtaja ennistamise põhjendatust ning viimaseks käsitleb käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamist.
§-st 117 lg 1 p 1 peab maakohtunik eelmenetluses kontrollima
§-de 114 ja 115 nõuete täitmist, sealhulgas ka seda, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja kas taotletakse kaebetähtaja ennistamist. Kui kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, siis
Kui aga taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldatakse, siis see eeldab edasist kaebuse sisulist lahendamist, mille käigus võib tõusetuda ka aegumise küsimus.
lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esineb mõjuv põhjus, millest tulenevalt Per Martin Tvengsbergil ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Nimelt on Per Martin Tvengsberg 26.07.1936 sündinud Norra Kuningriigi kodanik, kelle puhul on usutav, et ta ei valda eesti keelt piisaval tasemel, et mõista tema suhtes läbi viidud väärteomenetlust. Maakohus on asjakohaselt viidanud
§-le 2 ja KrMS § 161 lg 1, mille kohaselt kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. KrMS § 161 lg 2 kohaselt on tõlk erialakeelt oskav isik. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt on Per Martin Tvengsbergi ülekuulamisel osalenud tõlk A. A , kes KrMS § 161 lg 2 sätestatud tingimustele ei vasta. Nimelt on A. A menetlusaluse isiku ettevõttes töötav töötaja ning oskab inglise keelt üksnes suhtlustasandil. Seetõttu on usutav väide, et Per Martin Tvengsbergile jäi arusaamatuks tema suhtes tehtud väärteootsus ning selle vaidlustamise kord. Kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud (RKKKm nr 3-1-1-5-07, p 6). Kuna Per Martin Tvengsberg ei valda eesti keelt ning talle ei võimaldatud tõlki, kes oleks vastanud seaduses sätestatud nõuetele, on piisavalt alust arvata, et ta ei saanud aru tema suhtes tehtud väärteootsuse olemusest ning selle vaidlustamise võimalusest. Seega esines objektiivne takistus, mille tõttu oli Per Martin Tvengsbergil võimatu kaebuse tähtaegne esitamine ning kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud. 4 5. Nagu eelnevalt märgitud on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kuna aga Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema T. J 27.05.2011 otsusele väärteoasjas nr. 2590,10,002522 kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on põhjendatud, ei saa nimetatud väärteootsust lugeda käesolevaks hetkeks jõustunuks. Per Martin Tvengsberg pani väärteo toime 09.12.2009, millest on möödunud enam kui kolm aastat. Seega on nimetatud väärtegu käesolevaks hetkeks aegunud ning esineb menetlustakistus, mis ei võimalda kõnealuse väärteoasja edasist menetlemist.
lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus märgib, et menetlustakistus väärteo aegumise näol esines ka maakohtu menetluse ajal, seega oleks maakohus, pidades kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks, saanud ise lõpetada väärteomenetluse väärteo aegumise tõttu. Kuna maakohus aga väärteomenetlust ei lõpetanud, peab ringkonnakohus vajalikuks juhindudes
2590,10,002522 väärteo aegumise tõttu. 6. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
S § 81 lg 3 alusel lõpetab ringkonnakohus väärteomenetluse nr 2590,10,002522 seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Mati Kartau Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.