järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Rein Rohila eluk xxx, ik 35309210282, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht K Oy, operaator, varem kriminaalkorras karistatud 04.06.2010.a Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 2 kuud
MS § 306, 311, 312, 313, 315. Tunnistada süüdi Rein Rohila
järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2010.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 2 kuud vangistust - võrra ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vastavalt
Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 (kaksteist) kuud. Määrata Rein Rohilale kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna 1 1-12-11968 juhataja määramisel. Kohustada Rein Rohilat üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o Xxx;
Kohtuistungil süüdistatav R. Rohila end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema seletuste kohaselt läks ta 15.05.2012.a kella 19:00 paiku baari Hea Sõber, kus tellis ühe õlu. Algul ei olnud baaris kedagi peale baaridaami, mingil hetkel tuli sinna TL koos ühe teise mehega, kes olid kergelt napsutanud. TL tal erimeelsusi ei olnud, kuid linna pealt kuulis R. Rohila, et kõik ütlevad, et tema varastab lauahõbedat kokku. Baaris ütles R. Rohila TL, et mida 2 1-12-11968 ta mõtleb, kui käib mööda linna ja räägib, et R. Rohila varastab lauahõbedat kokku. TL kostis selle peale, et R. Rohilaga ta ei räägi, temasugused KGB agendid on maha lastud ja R. Rohilaga teeb ta sama. TL on väidetavalt R. Rohilale väitnud, et ta ei lähe juuatäis peaga prügiämbrit ka välja viima ilma, et oleks püstol kaasas. R. Rohila on TL taskus tulirelva näinud 2011.a. Enne baarist lahkumist läks R. Rohila õlleklaasi ära viima mustade nõude lauale, mis oli TL õla kõrgusel. TL hakkas kätega vehkima ja vehkimise ajal lendas klaas R. Rohila käest vastu seina ja läks katki, killud kukkusid põrandale. Klaasi sees võis olla tilgake õlut. R. Rohila ei ole näinud TL haava, tuttava käest sai haava olemasolust teada. Seepeale helistas R. Rohila traumapunkti ja küsis, kas TL seal käis ja millised vigastused tal olid. Traumapunktist öeldi, et TL2-3 mm haava peale pandi plaaster ja saadeti ta minema. Kannatanu TL selgitas kohtuistungil, et süüdistatavat tunneb paar aastat, mõned korrad on nad kohtunud. Kannatanul erimeelsusi süüdistatavaga olnud ei ole, oli kaks intsidenti suvilas käimisel, kus hommikul oli kadunud TL raha 500-600 eurot ja kööginuga Bosch ning R. Rohila poolt talle suvilasse toodud kummipaadi võttis R. Rohila lahkudes omavoliliselt kaasa. See jättis TL imeliku mulje. TL väitel, ei ole R. Rohila saanud tema valduses relvi näha. TL oli registreeritud relv sel ajal, kui ta töötas politseis, see varastati ära ja seda pole tal ammu enam. Hiljem oli veel üks relv, kuid see on edasi antud uuele valdajale. 15.05.2012.a läks TL koos endise klassivenna Urmas R ga kohvikusse Tallinnas Liivalaia 19. Samas kohvikus oli eelnevalt R. Rohila ja baaridaam. Pärast seda kui kannatanu ja U. R olid kohvikusse sisenenud ja baarileti juurde läinud, ütles R. Rohila TL „kas sa pärast seda veel elada tahad; värdjas, sinuga räägitakse“. Samuti lubas R. Rohila TL elutule kustutada. TL oli šokis ja ütles R. Rohilale, et nii ei tohi käituda ning kui ta ähvardamist jätkab, siis teatab ta politseile. Seejärel TL ja U. R eemaldusid süüdistatavast, läksid kõige kaugemasse lauda ning panid klaasid laule. TL hakkas jopet ära võtma, kui talle lähenes R. Rohila. TL arvas, et R. Rohila lahkub, kuna nende seljataga oli uks. Ilma sõnavahetuseta lõi R. Rohila TL ühe löögi klaasiga pähe, vasaku kõrva piirkonda, klaas läks kildudeks. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu põranda ja tooli vahele. Süüdistatav lahkus kohvikust ning U. R ja kannatanu läksid talle õue järele. Kannatanu läks baari tagasi, palus baaridaamilt desinfitseerimise vahendit ja salvrätikut. Samal päeval pöördus kannatanu meditsiiniasutusse ja järgmisel päeval ka politseisse. Tunnistaja VI ütluste kohaselt töötab ta OÜ-s Hea Sõber baaridaamina ning süüdistatav on nende püsiklient. Samuti käib seal kannatanu. VI mäletab seda juhtumit baaris. Esimesena tuli kohvikusse R. Rohila ning umbes 10 minuti pärast saabus kannatanu koos teise meesterahvaga. R. Rohila tellis ühe õlu. Kohvikus R. Rohila istus ja vaikis ning kannatanu rääkis. VI nägi, et R. Rohila läks klaasi ära viima lauda, mis seisab kasutatud nõude jaoks baari kõrval ning klaas lendas vastu seina ja õlu oli seinal, klaas läks katki. Kaks meest järgnesid talle välja ja tulid siis tagasi. Kannatanu kõrva juures oli verd, enne kohvikusse sisenedes ei olnud kõrv verine. Tunnistaja U. R ütluste järgi tunneb ta kannatanut hästi, nad olid koolis pinginaabrid. Süüdistatavat ei ole ta näinud enne juhtumit baaris, mis asub Tatari tn nurgal Liivalaia tn. Kohvikusse sisenedes oli seal süüdistatav, kes istus akna juures lauas ja baaridaam leti taga. U. R läks koos TL leti juurde, et vaadata, mida osta. R. Rohila ütles TL midagi sellist, et kas ta tahab elada või kas jääb elama. U. R ei pööranud sellele tähelepanu. Peale esimest lauset TL midagi ei öelnud. TL ütles R. Rohilale, et temasuguste meestega ta ei räägi ja ei pea teda vastuse vääriliseks. Kui joogid käes, läksid U. R ja TL välisukse juurde lauda, rohkem suhtlemist ei olnud. Siis tõusis süüdistatav püsti, midagi ei öelnud ja lõi TL klaasiga vastu vasakut kõrva ning läks uksest välja. Klaas läks löögiga kildudeks. TL oli pärast löömist kõrva juurest katki ja tuli palju verd. TL küsis baaridaami käest salvrätikut, pühkis vere ära ja seejärel läksid nad traumapunkti. 3 1-12-11968 16.05.2012.a kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et R. Rohila oli TL kandilise õlleklaasiga ülalt alla pähe löönud, põrand oli klaasitükke täis (tl 17). 15.05.2012.a patsiendikaardist nr XXX nähtub, et T L pöördus 15.05.2012.a kell 19:27 AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda vasaku kõrva haavaga (tl 19). 16.05.2012.a isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et TL on vasaku kõrva taga asuvas piirkonnas kaks õmblust, lillat värvi verevalum ja kuiva vere väikesed osad (tl 2024). Harju Maakohtu 04.06.2010.a otsuse kohaselt tunnistati R. Rohila süüdi
järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust ja määrati
Töölepingust nähtub, et süüdistatav töötab K Oy-s alates 07.09.2012.a operaatori ametikohal (tl 29-32) ning tööandja iseloomustuse kohaselt on ettevõtte juhtkond R. Rohila tööga väga rahul ning mingeid märkusi ja pretensioone tema suhtes olnud ei ole. R. Rohila on ettevõttes töötatud aja jooksul ennast näidanud korrektse, distsiplineeritud kohuse- ja vastutustundliku töötajana, suhted kollektiiviga on väga head. Iseloomult on ta rahumeelne, sõbralik ja abivalmis inimene (tl 33). Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2011.a otsusest nr 421551/1 nähtub, et R. Rohilale on määratud töövõimetuspension alates 01.04.2012.a kuni 31.05.2016.a (tl 34). Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et R. Rohila on tunnistanud TL klaasiga vastu pead löömist. Tema ütluste järgi juhtus see aga pärast seda, kui kannatanu hakkas vehkima kätega süüdistatava näo suunas, kuid ei ulatunud temani. R. Rohila pidas seda rünnakuks ja kaitstes ennast lõi TL tekkinud rüseluse käigus ühe korra klaasiga vastu pead (tl 35). Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis leidis, et R. Rohila süü inkrimineeritavas kuriteo toimepanemises on kohtuliku uurimise käigus täielikult tõendamist leidnud.
kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. R. Rohilale esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta TL ühel korral õlleklaasiga vastu pead, vasaku kõrva piirkonda, mille tagajärjel tundis TL füüsilist valu ning tema kõrv veritses. R. Rohila eitab oma süüd ning väidab, et pole TL löönud. Vaidlust ei ole selles, et nii süüdistatav kui ka kannatanu viibisid 15.05.2012.a kella 19:00 paiku Tallinnas Liivalaia 19 asuvas kohvikus/baaris Hea Sõber. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks R. Rohila enne baarist lahkumist tühja (klaasi sees võis olla tilgake õlut) õlleklaasi ära viima mustade nõude lauale, käe väljasirutamisel hakkas TL kätega vehkima ning vehkimise ajal lendas klaas R. Rohila käest vastu seina ja läks katki, killud kukkusid põrandale. Seoses vastuoluga süüdistatava poolt antud ütlustes, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused, kus R. Rohila kinnitas kahel korral, et ta lõi TL klaasiga vastu pead. Nimetatud asjaolu langeb kokku ka kannatanu ja tunnistaja U. R ütlustega. 4 1-12-11968 Mõningast tähendust omavad kannatanu ja süüdistatava eelnevad kokkupuuted. TL on kinnitanud, et ta on R. Rohilaga puutunud põgusalt varem kokku ning ta ei eita, et nende vahel on toimunud ka intsidendid, kus seltskonnas läks kaduma kannatanu raha ja nuga ning süüdistatav võttis enda toodud kummipaadi kannatanu juurest omavoliliselt kaasa. TLt ekkis kahtlus, et asjade kadumise taga võib olla R. Rohila, kuid konflikti sellest ei tekkinud. Mingeid etteheiteid kannatanu süüdistatavale ei teinud. Samuti on TL vastupidiselt R. Rohilale kinnitanud, et süüdistatav ei ole saanud tema valduses relvi näha. Kohus leiab, et selles osas ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes. TL ütluste kohaselt olid kohvikus Hea Sõber enne tema ja U. R sisenemist R. Rohila ja baaridaam (tunnistaja V. I ). Sama on kinnitanud R. Rohila ja V. I . Kannatanu kinnitas, et R. Rohila solvas ja ähvardas teda, kasutades väljendeid „kas sa pärast seda veel elada tahad; värdjas, sinuga räägitakse“, samuti lubas süüdistatav kannatanu elutule kustutada. Ähvardust on kinnitanud ka tunnistaja U. R . Kuivõrd kannatanu ja tunnistaja U. R ütlused on olnud kooskõlas, puudub alus ütluste õigsuses kahelda. Süüdistatav on kannatanu ähvardamist eitanud ja öelnud, et asi oli vastupidi. Kohus leiab, et süüdistatava R. Rohila ütlused tuleb tõendikogumist kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed, kuna tuvastatav on ilmselge vastuolu R. Rohila poolt erineval ajahetkel antud ütluste vahel. Eeluurimisel antud ütluste ja hilisemalt esitatud versiooni diametraalne erinevus on esmaseks asjaoluks, mille alusel saab ja ka tuleb süüdistatava ütlused tunnistada ebausaldusväärseks. Vaid juhul, kui isik suudab kohtule arusaadavalt ning usutavalt seletada, millised põhjused tingisid ütluste diametraalse muutumise ajas, on võimalik tema kohtus antud ütlustele tuginemine. Käesoleval juhul kohtu hinnangul millestki sellisest aga rääkida ei saa. R. Rohila ei osanud seletada, miks on ta ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus erinevad. Ta seletas, et uurija oli välismaalane ja esitas suunavaid küsimusi. Samas on R. Rohila kahtlustatava ülekuulamise protokollis omakäeliselt kinnitanud, et ta oli tutvunud protokolliga isiklikult ning ütlused on koostatud tema kõnede järgi, märkusi ei olnud. Nagu öeldud, kinnitas R. Rohila alguses kahtlustatavana ülekuulamisel korduvalt, et lõi TL klaasiga vastu pead, kuid kohtuistungil kinnitas, et ei ole kannatanut löönud ja seletas, et käe väljasirutamisel hakkas TLkätega vehkima ning vehkimise ajal lendas klaas R. Rohila käest vastu seina ja läks katki, killud kukkusid põrandale. Kohtu hinnangul näitab see vaieldamatult just seda, et R. Rohila on hakanud enda kaitseversiooni kohandama vastavalt olukorrast tingitud vajadustele ning seda just erinevate ütluste andmise näol. See seab ka koheselt veel täiendavalt kahtluse alla tema ütluste tervikliku usaldusväärsuse. Muidugi võib süüdistatav vastavalt oma kaitsetaktikale muuta oma ütlusi ja kaitsta ennast ka valega, kuid ta peab seejuures arvestama asjaolu, et kohus võib neid ajas muutuvaid ütlusi kasutada ka tema süü tuvastamisel ning täiendaval argumenteerimisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.1997.a otsus asjas nr 3-1-1-4597), sh kehtiva kriminaalmenetluse põhimõtteid silmas pidades ka tema ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel. Käesoleval juhul ei jäta ka see täiendav argument kahtlust, et R. Rohila annab ajas oluliselt muutuvaid ütlusi üksnes enda kriminaalvastutusest vabastamise eesmärgil ning tema ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et isiku erinevates menetlusetappides antud ütluste diametraalse erinevuse korral tuleb selline tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.11. 2011.a otsus nr 3-1-187-11, 07.03.2012.a otsus nr 3-1-1-13-12, 30.04.2012.a otsus nr 3-1-1-34-12). Ühe peamise tõendina on kohus otsuse tegemisel tuginenud kannatanu ütlustele, mis on kooskõlas tunnistaja U. R ütlustega. Kannatanu ja tunnistaja U. R on andnud ütlusi selle 5 1-12-11968 kohta, et ilma sõnavahetuseta lähenes R. Rohila TL ja lõi teda klaasiga vastu pead, vasaku kõrva piirkonda. Sisuliselt sama on kannatanu kinnitanud ka eeluurimisel antud ütlustes. Löögi tagajärjel hakkas kannatanul vasak kõrv veritsema ja ta tundis füüsilist valu. Kohus ei näe alust kannatanu ja tunnistaja U. R poolt antud ütlustes kahelda. Tunnistaja VI ütlused erinesid osaliselt kannatanu ja tunnistaja U. Rausepa ütlustest. Kohus ei pea tunnistaja VI ütlusi klaasi lendamise kohta vastu seina usutavaks, kuivõrd ta ei pruukinud kogu sündmust täpselt näha ja need on ka mõnes osas vastuolulised. Kohtuistungil on tunnistaja öelnud, et ta ei näinud, mis toimus süüdistatava ja kannatanu vahel, aga klaas lendas seina poole. Samas on VI kinnitanud, et R. Rohila viskas klaasi vastu seina, mis läks katki ja ei saanud kedagi riivata. VI ütluste kohaselt kannatanul baari tulles kõrv verine ei olnud, kuid kui kannatanu ja U. R järgnesid pärast aset leidnud sündmust R. Rohila järel välja ning siis tulid baari tagasi, nägi ta kannatanu kõrva juures verd. Nimetatu on kooskõlas ka kannatanu ja tunnistaja U. R ütlustega. Lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele on kohus otsuse tegemisel tuginenud eelpool käsitletud kirjalikele tõenditele (patsiendikaart, isiku läbivaatuse protokoll), mis tõendavad kannatanu tervise kahjustamist, s.o vasaku kõrva haava. Patsiendikaardist nähtuvalt on kannatanu pöördunud erakorralise meditsiini osakonda vahetult peale kuriteosündmust ning tal fikseeriti tervisekahjustus. . Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et R. Rohila lõi otsese tahtlusega kannatanut klaasiga ühel korral vastu pead, vasaku kõrva piirkonda, põhjustades kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustuse (vasaku kõrva haava), s.o pani toime kehalise väärkohtlemise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
R. Rohila teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtulikul uurimisel ei tuvastatud vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). R. Rohila on varem kriminaalkorras karistatud. Samuti on R. Rohila karistatud korduvalt väärteokorras rahatrahvidega liiklussüütegude toimepanemise eest. Rahatrahvid on tema poolt tasutud, kuid need ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. R. Rohilat tuleb karistada vangistusega ning arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistusega. R. Rohila on inkrimineeritava teo toime pannud katseajal. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). R. Rohila poolt toimepandud tegu on teise astme kuritegu. Teda iseloomustatakse töökohast positiivselt. R. Rohila on 59 aastane ning suurema osa elust on ta elanud õiguskuulekalt. Kohus leiab, et arvestades R. Rohila isikut ja toimepandu tehiolusid, ei ole vajalik teda ühiskonnast isoleerida ning on põhjendatud tema suhtes
R. Rohila suhtes on kriminaalasjas kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld tähtajaga 05.06.2013.a. Kohus peab põhjendatuks nimetatud tõkend jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 6 1-12-11968 Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu summas 38,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 480 eurot, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Süüdimõistetu on kohustatud tasuma menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu kohtuotsuse jõustumisest alates. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Eha Popova Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.