1-11-13903/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13903 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Indrek Kullamaa määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Indrek Kullamaa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Indrek Kullamaa tunnistati Viru Maakohtu 11.01.2012 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 146 ja § 178 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 28 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, mille jooksul oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–5 sätestatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 8 kohustati I. Kullamaad osalema sotsiaalabiprogrammis.
5. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik M.P. esitas 19.03.2012 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata I. Kullamaale täiendavateks kohustusteks alluda hiljemalt 01.02.2012 alkoholivastasele ravile ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud süüdimõistetu 13.03.2012 registreerimisele, mis oli seotud alkoholi tarvitamisega.
6. Viru Maakohtu 21.03.2012 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik M. P 19.03.2012 erakorraline ettekanne ja määrati I. Kullamaale Viru Maakohtu 11.01.2012 otsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – alluda alkoholivastasele ravile hiljemalt 15.06.2012 ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
7. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik M.P. esitas 10.05.2012 Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata I. Kullamaale mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei allu süüdimõistetu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 18.04.2012 Ida-Viru Keskhaiglast saadud vastusest järelepärimisele I. Kullamaa kohta selgus, et 14.04.2012 oli ta toimetatud erakorralise meditsiini osakonda ja tehtud kvalitatiivsest uuringust leiti uriinist tritsüklilised antidepressandid. 02.05.2012 tuvastati I. Kullamaal kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituses alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,170 mg/l. 03.05.2012 tuvastati I. Kullamaal tema elukohas alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,24 mg/l.
8. Viru Maakohtu 30.07.2012 määrusega jäeti kohtuotsus I. Kullamaa suhtes täitmisele pööramata. Kohtumääruse kohaselt viibis süüdimõistetu perioodil 24.05.2012–13.06.2012 ravil SA-s Ahtme Haigla ja ta läbis alkoholismivastase ravi.
9. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik M.P. esitas 30.11.2012 taas Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata I. Kullamaale mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei allu süüdimõistetu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 29.11.2012 tuvastati I. Kullamaal kriminaalhooldusosakonna talituses alkomeetriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,042 mg/l, mille kohta on koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll. Alates 20.09.2012 oli süüdimõistetu suunatud individuaalkorras läbiviidavasse sotsiaalprogrammi Uus suund. Lähtudes süüdimõistetu 29.11.2012 seletusest tarvitas ta taas kahel päeval alkoholi. Seega pole süüdimõistetu läbitud ravist, psühholoogilisest nõustamisest ja läbitud sotsiaalprogrammidest vastavasisulisi järeldusi enda jaoks teinud. Esimese astme kohtu määruse sisu
10. Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.1 Maakohus tuvastas, et vastavalt erakorralisele ettekandele on I. Kullamaa rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdimõistetu poolt temale pandud käitumiskontrolli nõuete rikkumine on tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega kui ka asja materjalidega. Nii nähtub süüdimõistetu 16.03.2012 omakäelisest seletusest, et ta ei ilmunud 13.03.2012 registreerimisele, kuna läks hommikul vanaema juurde, võttis alkoholi ostmiseks raha, ostis alkoholi, jõi ära ja läks koju magama. SA Ida-Viru Keskhaigla 17.04.2012 tõendist nähtub, et süüdimõistetu saabus 14.04.2012 intensiivraviosakonda diagnoosiga mürgistus mujal klassifitseerimata psühhotroopsete ravimitega, tritsüklilised ja tetratsüklilised antidepressandid. 02.05.2012 alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt oli I. Kullamaa väljahingatavas õhus kriminaalhooldusosakonnas alkoholisisaldus 1,170 mg/l. 03.05.2012 kodukülastuse lehest nähtub, et süüdimõistetu oli kodus joobes, alkomeetri näit 0,24 mg/l. Süüdimõistetu 29.11.2012 2 omakäelisest seletusest nähtub, et ta hakkas 28.11.2012 kell 16 tarvitama alkoholi, lisaks tarvitas seda ka järgmisel päeval. 7.2 Asja materjalide kohaselt on I. Kullamaa 19.03.2012–08.05.2012 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, viibis 24.05.2012–13.06.2012 ravil SA-s Ahtme Haigla muuhulgas diagnoosiga alkoholisõltuvus ja sai täies mahus alkoholismivastase ravikuuri. Eeltoodust järeldas maakohus, et sotsiaalprogrammide ja alkoholismivastase ravi läbimine ei ole süüdimõistetu puhul andnud soovitud tagajärgi ja ta jätkab lisakohustuse rikkumist. Asja materjalide kohaselt on ta kahel korral tarvitanud alkoholi ja ühel korral antidepressante lausa ajal, mil ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti on ta jätkanud alkoholi tarvitamist pärast alkoholismivastase ravi läbimist SA-s Ahtme Haigla. Alkoholi tarvitamine on ühel korral mõjutanud ka kinnipidamist käitumiskontrolli nõuetest, kuna ta ei ilmunud seoses alkoholi tarvitamisega registreerimisele. 7.3 Eeltoodu alusel leidis maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning on suhtunud lisakohustuse täitmisesse väga ükskõikselt. Kohus asus seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Maakohus arvestas siinkohal ka asjaolu, et pärast süüdimõistmist oli süüdimõistetule antud veel kahel korral võimalus ja kohaldatud talle lisakohustusi. Nimetatud kohustused olid süüdimõistetule pandud tema enda taotlusel ja nõusolekul. Maakohus ei pidanud põhjendatuks antud asjas kohaldada KrMS § 74 lgs 4 sätestatud alternatiive. Süüdimõistetu hoolimatut suhtumist karistuse kandmisesse tingimisi näitab maakohtu hinnangul muuhulgas asjaolu, et vaatamata sotsiaalprogrammide ja alkoholismivastase ravi läbimisele jätkab ta alkoholi tarvitamist. Erilist küünilisust ja ükskõiksust näitab asjaolu, et ta on kahel korral ilmunud alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Maakohus nõustus erakorralises ettekandes tooduga ka selles, et alkoholijoobes võib I. Kullamaa olla enesele ohtlik, kuna asja materjalide kohaselt on ta korra toimetatud ravile intensiivraviosakonda seoses mürgistusega psühhotroopsete ravimitega. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. I. Kullamaa leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. Ta märgib, et on korduvalt viibinud alkoholi ja närvi ravil SA-s Ahtme Haigla, kuid mitte kinnises haiglas. Kaebuse kohaselt läheb I. Kullamaa jaanuari algul taas ravile, kuid sel korral kinnisesse haiglasse, kus ta saab abi nii psühholoogilt kui ka psühhiaatrilt. Ravi kestab 21 päeva. I. Kullamaa soovib asja arutamist kohtuistungil koos kaitsja osavõtuga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
13. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks I. Kullamaa taotlusele arutada tema kaebust kohtuistungil, et ringkonnakohus vaatab KrMS § 390 lg 3 kohaselt määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Erandid sellest reeglist sätestavad sama paragrahvi lõiked 4 ja 41, kuid kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine nende hulka ei kuulu. Seega toimub käesoleva kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses ning süüdimõistetut ega tema kaitsjat kohtusse ei kutsuta. 3
14. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu I. Kullamaa on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 11.01.2012 kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. I. Kullamaa suhtes koostatud erakorralistest ettekannetest nähtub, et 18.04.2012 Ida-Viru Keskhaiglast saadud vastusest järelepärimisele I. Kullamaa kohta selgus, et 14.04.2012 oli ta toimetatud erakorralise meditsiini osakonda ja tehtud kvalitatiivsest uuringust leiti uriinist tritsüklilised antidepressandid. 02.05.2012 tuvastati I. Kullamaal kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituses alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,170 mg/l ning 03.05.2012 tema elukohas alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,24 mg/l. 29.11.2012 tuvastati I. Kullamaal kriminaalhooldusosakonna talituses alkomeetriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,042 mg/l. Seega esineb KarS § 74 lg 4 kohaselt alus I. Kullamaale mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
15. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et I. Kullamaale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt I. Kullamaa kohta koostatud erakorralise ettekandega. Nii esitas kriminaalhooldusametnik 19.03.2012 maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et I. Kullamaa ei ilmunud alkoholi tarvitamisest tingituna registreerimisele. Sel korral taotles kriminaalhooldaja I. Kullamaale täiendava kontrollkohustuse, s.o alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist. Erakorraline ettekanne rahuldati Viru Maakohtu 21.03.2012 määrusega. Vaatamata saadud võimalusele näidata, et ta on suuteline katseaja kontrollnõuetest kinni pidama, tarvitas I. Kullamaa jätkuvalt alkoholi, eirates järjekordselt katseajaga kaasnevaid kohustusi. Sel korral taotles kriminaalhooldaja juba karistuse täitmisele pööramist, kuid Viru Maakohtu 30.07.2012 määrusega anti I. Kullamaale veel üks võimalus, kuivõrd süüdimõistetu oli vahepealsel ajal viibinud alkoholismivastasel ravil. I. Kullamaa aga kuritarvitas taas kohtu usaldust, tingides käesoleva erakorralise ettekande esitamise. Eeltoodust nähtuvalt on I. Kullamaale antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole neid kasutanud ning on jätkanud alkoholi tarvitamist. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et puudub alus katseaja pikendamiseks või täiendavate kohustuste määramiseks, ning I. Kullamaale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
16. Asjaolu, et I. Kullamaa on määruskaebuse kohaselt asunud alkoholismivastasele ravile, ei muuda ringkonnakohtu seisukohta. I. Kullamaa on ka varem s.o 24.05.2012–13.06.2012 viibinud alkoholismivastasel ravil SA-s Ahtme Haigla, kuid jätkanud sellele vaatamata alkoholi tarvitamist. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et uuesti ravi läbinuna vabaneks I. Kullamaa alkoholisõltuvusest ning järgiks katseaja kontrollnõudeid.
17. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et I. Kullamaale mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau