KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2012.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11- 10733 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi M. K. süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 29.03.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Vahur Krinal Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Piret Paukštys, kannatanu esindaja Marko Siil Süüdistatav M. K. isikukood XXXXXXXXXXX, Eesti kodanik, elukoht X XX X, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- märtsi 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 29.03.2012.a otsusega tunnistati M. K. süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. AS SEB Liising tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja M. K-lt mõisteti kannatanu kasuks välja 61 661.05 eurot. M. K. tunnistati süüdi alljärgnevas süüdistuses: olles OÜ Aasa Trans juhatuse liige ajavahemikul 11.08.2005 kuni 12.03.2010, pööras ajavahemikul 18.02.2010 kuni 25.02.2010 ebaseaduslikult tema valduses olevad ja liisinguandjale AS-ile SEB Liising kuuluvad sõidukid koguväärtusega 61 661 EUR eeluurimisel tuvastamata kolmandate isikute kasuks, mis seisnes järgmises: AS SEB Liising ja OÜ Aasa Trans juhatuse liige M. K. sõlmisid järgmised liisingulepingud, mille alusel OÜ Aasa Trans kohustus vastavalt maksegraafikutele tasuma igakuiseid liisingumakseid: 04.07.2007 a liisingulepingu nr L07108639, millega OÜ Aasa Trans liisis AS-lt SEB Liising veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk XXX XXX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX, kogumaksumusega 19 381,84 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ Aasa Trans viimase makse 18.01.2010 a summas 4600 krooni. 31.07.2007 a kapitalirendilepingu L07101158, millega OÜ Aasa Trans liisis AS-lt SEB Liising sõiduauto Ford Transit, reg märk XXX XXX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX, kogumaksumusega 236 000 krooni. Liisingulepingu alusel tasus OÜ Aasa Trans viimase makse 18.01.2010 a summas 2000 krooni. 03.12.2007 liisingulepingu nr L07114642, millega OÜ Aasa Trans liisis AS-ilt SEB Liising sõiduki Renault Master, reg märk XXX XXX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX, kogumaksumusega 7669,40 EUR. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ Aasa Trans viimase makse 30.11.2009 summas 2034,40 krooni. 06.03.2008 a liisingulepingu nr L08102384, millega OÜ Aasa Trans liisis AS-lt SEB Liising sadulveoki Mercedes- Benz Actros, 1843LS, reg märk XXX XXX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX, kogumaksumusega 29 789,22 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ Aasa Trans viimase makse 16.12.2009 a summas 4400 krooni. 28.03.2008 a liisingulepingu nr L08103208, millega OÜ Aasa Trans liisis AS-lt SEB Liising poolhaagise Knapen Koc, reg märk XXX XX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX, kogumaksumusega 40 724,50 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ Aasa Trans viimase makse 16.12.2009 a summas 2700 krooni. 28.03.2008 a liisingulepingu nr L08103222, millega OÜ Aasa Trans liisis AS-lt SEB Liising sadulauto Mercedes- Benz 1840 Actros, reg märk XXX XXX, VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX, kogumaksumusega 33 937,08 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ Aasa Trans viimase makse 16.12.2009 a summas 11 000 krooni. 02.02.2010 edastas AS SEB Liising OÜ-le Aasa Trans teatise eelnimetatud lepingute lõpetamise kohta, milles teavitas OÜ-d Aasa Trans lepingute mittekohase täitmise tõttu lepingute ennetähtaegsest lõpetamisest alates 18.02.2010 ja kohustas sõidukid koheselt tagastama. 18.02.2010 M. K. sõidukeid ei tagastanud ning viimane tähtaeg kokkuleppel AS SEB Liising kliendihalduri R. R-ga sõidukite tagastamiseks oli 23.02.
- Käesoleva ajani ei ole M. K. liisinguesemeid nende seaduslikule omanikule AS-ile SEB Liising tagastanud, vaid on sõidukid ebaseaduslikult võõrandanud eeluurimisel tuvastamata kolmandatele isikutele. 25.02.2010, vahetult peale AS SEB Liising poolt 02.02.2010 edastatud liisingulepingute lõpetamise teadet ja sõidukite viimast tagastamise tähtaega vormistati AS SEB Liising teadmata OÜ Aasa Trans uueks fiktiivseks omanikuks ja juhatuse liikmeks Läti kodanik U. A. Samuti allkirjastasid M. K. ja U. A. 25.02.2010 kuupäevaga OÜ Aasa Trans raamatupidamise ja põhivarade üleandmise akti. U. A. ei ole nimetatud akti alusel sõidukeid vastu võtnud ega ole teadlik OÜ Aasa Trans tegevusest ega endise juhatuse liikme M. K. poolt sõlmitud liisingulepingutest. 25.02.2010 toimetas M. K. liisingusõidukid: Mercedes-Benz Atego, reg märk XXX XXX; Renault Master, reg märk XXX XXX; Mercedes- Benz Actros, reg märk XXX XXX koos poolhaagisega Knapen Koc, reg märk XXX XX; Mercedes- Benz Actros, reg märk XXX XXX ja Ford Transit, reg märk XXX XXX, Uulu parklasse, kuskohast nad viidi kohe peale nende parklasse toimetamist eeluurimisel tuvastamata isikute poolt minema. APELLATSIOONI SISU 2 M. K. kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja leiab, et kohtuotsus põhineb valel eeldusel, et M. K. füüsilise isikuna on omastanud AS SEB Liising vara. Lepingulised suhted eksisteerisid Aasa Trans OÜ ja AS SEB Liising vahel. M. K. juhatuse liikmena ei ole vastutav kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastutus lasub vaid OÜ-l Aasa Trans. Omastamine eeldab võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisel tegutsemist tahtluse vormis. Antud juhul ei saa M. K. käitumises tuvastada tahtlust omastamiseks. Pealegi pole vara pööratud ei apellandi ega ka tuvastatud kolmanda isiku kasuks. Kuriteo subjektiivne ja objektiivne koosseis puudub. M. K. juhatuse liikmena seisis kahe valiku ees – kas tagastada vara ja lõpetada majandustegevus või müüa toimiv ettevõte koos töövahenditega kolmandale isikule. M. K. valis teise lahenduse ega eeldanud, et ostja osutub petiseks ega täida temale pandud kohustusi. Kõik tegevused, mida pannakse süüks M. K-le, pani toime U. A, kelle ebausaldusväärsust kinnitab ka tema kriminaalne taust. Seetõttu on ebaõige ka tsiviilhagi rahuldamine M. K. arvelt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonis esitatu ei tugine maakohtus tuvastatud faktilistele asjaoludele ja on eksitav, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on põhjalikult KrMS §-st 61 juhindudes kõiki tõendeid nende vastastikuses koosmõjus analüüsinud, neid kogumis hinnanud ning oma järeldusi arusaadavalt põhistanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonis esitatud väidetesse puutuvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Kaitsja väide, et vastutus lasub üksnes juriidilisel isikul OÜ-l Aasa Trans, on sügavalt ekslik. Juriidiliste isikute puhul karistatavate tegude ringi määratlemisel on seadusandja lähtunud spetsiaalsuse põhimõttest, mis tähendab, et juriidilise isiku vastutus ei ole üldine kõikide süütegude eest, vaid saab tuleneda üksnes karistusseadustiku eriosa sellisest paragrahvist, milles on juriidilise isiku teo karistatavus otseselt ette nähtud. KarS §-s 201 ettenähtud teo olemusest enesest tuleneb, et selle toimepanemine on võimalik üksnes füüsilise isiku poolt. Tuleb märkida sedagi, et ükski tuvastatud asjaolu ei viita sellele, nagu oleks M. K. kuritegu toime pannes tegutsenud juriidilise isiku, s.o OÜ Aasa Trans huvides. Maakohus tuvastas M. K. käitumises KarS § 201 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kohtus leidis tuvastamist, et ajavahemikul 08.08.2005 – 25.02.2010 oli M. K. isikuks, kelle kaudu OÜ Aasa Trans teostas tegelikku võimu talle kuuluvate ja tema valduses olevate asjade üle. Liisinglepingute alusel olid süüdistuses loetletud sõidukid OÜ Aasa Trans valduses ning äriühing teostas tegelikku võimu nende sõidukite üle läbi oma seadusliku esindaja M. K. Vara kõne all olevate sõidukite näol oli M. K-le võõras. Samuti on tuvastatud, et liisinglepingud lõpetati AS SEB Liising poolt 18.02.2010.a ennetähtaegselt liisingmaksete tasumise kohustuse rikkumise tõttu ning OÜ-d Aasa Trans kohustati sõidukid omanikule tagastama. M. K-le oli teada nii liisinglepingute lõpetamine kui sõidukite tagastamise kohustus, kuid sõidukeid ta ei tagastanud, vaid asus aktiivselt tegutsema äriühingu võõrandamise ja sõidukite kolmandatele isikutele üleandmise nimel (21.02.2010 3 internetiportaalis Soov.ee avaldati OÜ Aasa Trans müügikuulutus). 25.02.2010 võõrandati OÜ Aasa Trans Läti kodanikule U. A-e, kuid tuvastamist leidis, et sõidukeid viimasele üle ei antud ning need ei jäänud OÜ Aasa Trans valdusse. Teisalt ei oleks M. K. tohtinud ka äriühingut võõrandades sõidukeid üle anda, kuivõrd lepingud sõidukite kasutamiseks olid lõppenud. Silmas tuleb pidada siinjuures ka seda, et kuigi äriühingu võõrandamise leping sõlmiti veebruaris, jäi kolmandate isikute jaoks äriühingu juhatajaks ja tegevuse eest vastutavaks M. K. , sest äriregistris registreeriti juhatuse liikme vahetus alles 12.03.2010.a. M. K. AS-i SEB Liising osaühingu võõrandamissoovist ei teavitanud. Kuigi jäi tuvastamata, kellele M. K. sõidukid üle andis ning kas ta ka ise sellest mingit varalist kasu sai, võõrandas ta oma valduses oleva võõra vara kolmandatele isikutele, s.o pani toime omastamise kolmanda isiku kasuks. Maakohus leidis põhjendatult, et M. K. pani omastamise toime tahtlikult. Kohtukolleegium möönab, et AS SEB Liising ja OÜ Aasa Trans olid seoses süüdistuses loetletud sõidukitega lepingulistes suhetes, kuid see ei mõjusta M. K. tegevusele antud karistusõiguslikku hinnangut. On üsna tavaline, et vara valduse ja kasutusõiguse aluseks on tsiviilõiguslik leping ja seda juriidiliste isikute vahel, kuid kaugeleulatuvamat mõju selline leping ei oma, sest M. K. rikkus karistusõiguslikku kaitsenormi, pöörates valduses olevad võõrad sõidukid ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. Ennekõike tulebki kontrollida, kas isik on rikkunud karistusõiguslikku kaitsenormi, hinnates teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Maakohus on M. K. käitumises KarS § 201 lg 2 p 2 koosseisutunnused tuvastanud ja leidnud põhjendatult, et M. K. on omastamises süüdi. Apellandi väide, nagu oleks M. K-e süüks pandud teod toime pannud U. A. , ei haaku vähimalgi määral tuvastatud faktiliste asjaoludega. Vastupidi, U. A. oli üksnes variisikuks. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, selle tühistamiseks puudub alus. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 29.03.2012.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 4 Ivi Kesküla
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.