← Eesti

1-12-2116/20

Obsah (5)§ 184§65§ 424§68§69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 15.06.2012. a, Tallinn Kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-12-2116 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, li

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.04.2012.a. otsus Apellant kaitsja Prokurör Taavi Pern Maarek Raimet isikukood 37901044729; elukoht: Ristiku 3-5, Tallinn; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 6 klassi; emakeel: eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh. 01.02.2006. a Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega,

§65

lg 2 alusel 4 aasta, 5 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistusega ning viimati 28.11.2011. a Harju Maakohtu poolt

§ 424alusel 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühendati Kr

MS §238 lg 2 alusel 4 kuu pikkuse vangistuseni;

§68lg 1 arvesse võttes jäi M.

Raimetil kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis liideti Harju MK 18.04.2008. a otsusega mõistetud karistusele, mõistes M. Raimetile lõplikuks karistuseks vangistuse 8 kuud ja 14 päeva.

§69lg 1 alusel asendati vangistus 508 tunni üldkasuliku tööga.

Süüdistatav Vahistamine alates 14.03.2012.a. Kaitsja Mariann Tusti RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 09.04.2012. a otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu 134,4 eurot mõista välja Maarek Raimetilt. 1

(4)Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu otsusega mõisteti M. Raimet süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 28.11.2011.a.

otsusega mõistetud ja täielikult ärakandmata karistusega. Liitkaristuseks mõistis maakohus 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka M.

Raimeti eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise alguseks 14.03.2012.a. M. Raimet mõisteti süüdi selles, et tema, varem

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo toime pannud isikuna omandas 82,95 grammi psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul GHB-d 44,8 grammi) ja hoidis seda oma kasutuses olevas sõiduautos Audi A
  3. Politseiametnikud leidsid 0,5-liitrises Coca-Cola plastpudelis oleva GHB autost ja võtsid selle ära 18.09.
  4. a Tallinnas, Randla 16 juures toimunud sündmuskoha vaatluse käigus. Kohus põhjendas seda, miks ta leiab, et autost leitud narkootilist ainet käidelnud isik oli just M. Raimet, järgmiselt. Kohus leidis, et auto, millest pudel GHB-ga leiti, oli M. Raimeti kasutuses. Nimelt oli auto kindlustus M. Raimeti nimel ja M. Raimet maksis kindlustuse makseid. Tunnistaja E L on andnud ütlusi auto võtmete kohta, et võtmed olid tema käes, kuid ei mäleta, kuhu võtmed panna võis, kas jättis sinna, kus pidu toimus või autosse. Kohtu ei pidanud loogiliseks, et E L, olles autoomanik ja väidetavalt auto ainukasutaja, ei tea, kuhu jäid autovõtmed tema peolt lahkumisel. Seejuures jättis kohus kõrvale E.L ütlused, kuna need olid vastuolus teiste tõenditega ning E. L oli kohtueelses ja kohtumenetluses andnud lahknevaid ütlusi, ilma, et oleks osanud vastuolusid mõistvalt põhjendada. Tunnistaja G M kinnitas kohtule, et E L ise autot ei kasutanud, sest ei olnud lube. Vastuseks kaitsja seisukohale, et pudeli võis autosse toimetada ükskõik kes, kuna inimesed käisid seal autos sisse ja välja, leidis kohus, et see väide on ümber lükatud tunnistaja A. T ütlustega, mille kohaselt nägi ta, kuidas autos käis korduvalt vaid valgetes riietes isik, s.o M. Raimet. Lisaks annab autost leitud tarbeese (lusikas) kohtule aluse arvata, et sõiduauto oli süüdistatava M. Raimeti kasutuses, mitte tunnistaja E. Lääsi kasutuses. DNA ekspertiisi aktist nr 11E-GE0969 nähtub, et lusikalt võetud kolmandast proovist (proov B110753) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on see DNA profiil kokkulangev M. Raimeti võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Lisaks teisest proovist 0,5 l plastpudelilt Coca-Cola (milles oli vedelik; pakend nr 1, proov A114951); - proovist minigrip kilekotilt (milles oli taimne aine; pakend nr 3, proov Al 14954) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad Maarek Raimeti võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Esimesest ja kolmandast proovist 0,5 1 plastpudelilt Coca-Cola saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Maarek Raimetilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Vastuseks kaitsja kohtuvaidluses esitatud väitele, et süüdistatava M. Raimeti DNA kohta GHB pudelikorgilt ja pudelisuult ei ole ekspert andnud kategoorilist arvamust märkis kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval 2

(4)ka tõenäolikku arvamust. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Veel märkis kohus, et isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks võib lugeda selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Maarek Raimet ´i näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud erinevate narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises.
  1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Raimeti kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Raimeti õigeksmõistmist. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud auto ja selles olevate esemete kuulumine M. Raimeti valdusesse. Kaitsja leiab, et kohtu seisukoht, nagu olnuks sõiduauto, millest pudel GHB-ga leiti, Maarek Raimeti, mitte E L kasutuses, on ebaõige. Kohus tugines selles järelduses asjaoludele, et Maarek Raimet maksis auto kindlustust ja et E L ei mäletanud, kuhu ta 18.
  2. 2011 autovõtmed jättis. Kaitsja hinnangul ole midagi ebatavalist selles, kui üks isik teostab teise isiku eest mingeid makseid. E L on Maarek Raimeti õepoeg, seega ei ole tegemist võõra isikuga ja materiaalne abi sugulaste vahel peaks olema eluliselt usutav. Samuti sõidutas Elmo Lääs vahel ka Maarek Raimetit, nii et autokindlustuse olemasolu oli ka Maarek Raimeti huvides. Elmo Lääs on andnud ütlusi selle kohta, et 18.09.2011 oli ta purjus. See et kõnealusel õhtul nii Maarek Raimet kui ka E L oli piisavalt palju alkoholi tarvitanud, on tõendatud asjaosaliste endi ütlustega, mis on kooskõlas ka tunnistaja A. T ütlustega. Alkoholijoobes isikud ei mäleta sageli isegi seda, kuhu nad oma auto jätnud, rääkimata sellest, kuhu nad autovõtmed jätsid, peaks olema küll eluliselt usutav. Kaitsja nendib, et E. Lääs on andnud tõepoolest vastuolulisi seletusi, kuid see on seletatav tema sooviga mitte inkrimineerida oma onu, aga samas ka mõistetava sooviga mitte inkrimineerida ennast. E L on püüdnud ka vältida menetluses osalemist just seetõttu. Tunnistaja A.T on andnud ütlusi, et auto uksed olid lahti ja erinevad isikud käisid auto juures. Seega oli autole vaba juurdepääs praktiliselt igaühel. Ka ei ole A. T väitnud, et ta jälgis sündmust üksisilmi alates auto saabumisest kuni politsei saabumiseni. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kuna autost leitud lusikalt võetud proovist saadi Maarek Raimeti DNA täisprofiil, siis on ta auto tegelik kasutaja, omab auto üle täielikku ja tegelikku valdust ja järelikult kuuluvad ka kõik teised asjad autos Raimetile. Seoses DNA ekspertiisiga märgib kaitsja veel, et plastpudelilt, milles GHB oli, leitud bioloogilise materjali põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi M. Raimeti või E. Lääsi DNA esinemise kohta.
  3. Kaitsja ei taotlenud apellatsiooni läbi vaatamist suulises menetluses. Kirjalikus menetluses teised kohtumenetluse pooled oma seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  5. Esiteks leiab ringkonnakohus, et tõendamiseseme seisukohalt ei oma tähtsust, kas M. Raimet oli auto tegelik ja pikemaajaline kasutaja või mitte. M. Raimetile ei ole esitatud süüdistust teos, mis 3
(4)oleks seotud auto juhtimisega, vaid küsimus on selles, kas autos olnud GHB-d sisaldanud pudel oli M. Raimeti valduses. Välistatud ei ole see, et isegi, kui auto oli ainult või põhiliselt M. Raimeti kasutuses, võis autosse oma asju jätta keegi kolmas, mingil ajahetkel autos viibinud isik. Seda võimalust ei välista ka tunnistaja A. Tubli ütlused, kuna nende kohaselt olid auto uksed lahti ja kaks noormeest püüdsid autot ärandada, kuid sõitsid trepil istunud inimesele otsa. Ka tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et A. Tubli ei ole väitnud, et ta jälgis sündmust üksisilmi alates auto saabumisest kuni politsei saabumiseni. Samas ei pidanud ka A. Raimet olema selleks autot juhtinud, et sinna oma asju jätta. Selles, et M. Raimet oli autos viibinud, vaidlust ei ole. Autost leiti mitmeid temaga seotud esemeid (pass, lusikas, tema elukaaslase mobiiltelefon, minigrip kotike kanepiga), ka nägi tunnistaja A. Tubli, kuidas A. Raimet autos viibis.
  1. Autost leitud GHB omistamisel M. Raimetile on aga oluline DNA ekspertiisi aktis sisalduv eksperdiarvamus. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kaitsja seisukoht, et plastpudelilt, milles GHB oli, leitud bioloogilise materjali põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi M. Raimeti või E. Lääsi DNA esinemise kohta. Eksperdiarvamuse p 2 kohaselt saadi vedelikku sisaldanud Coca-Cola pudelilt võetud teisest proovist DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis on aga eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M. Raimeti võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. See tähendab, et kuigi proov sisaldas mitmelt isikult pärit bioloogilist materjali, olid M. Raimeti DNA profiilile iseloomulikud alleelid selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku või teiste isikute alleelid. Ka minigrip kilekotilt võetud proovist saadi segaprofiil, milles olid M. Raimeti DNA profiilile iseloomulikud alleelid selgelt tugevamalt väljendunud kui teise isiku või teiste isikute alleelid. Seda, et kõnealuse minigrip kilekoti oli jätnud autosse tema, on M. Raimet ise kinnitanud. GHB-d sisaldanud pudelilt võetud esimesest ja kolmandast proovist saadi samuti segaprofiilid. Neis sisaldusid kõik M. Raimeti DNA profiilile omased alleelid, kuid kuna eristatav ei olnud peamine DNA profiil, on ekspert andnud arvamuse, et M. Raimeti DNA sisaldumist proovis ei saa välistada. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et kohus võib tugineda ka sellisele eksperdiarvamusele, mis ei ole esitatud kategoorilises vormis. Hinnates eksperdiarvamust tõendite kogumis, lähtudes sellest, et on teada, et A. Raimet autos viibis, on kohus veendunud, et segaproov sisaldas just A. Raimeti DNA-d ja tegemist ei olnud juhusega, kus erinevate isikute DNA profiilide kombineerumise tulemusel saadi segaproov, mis sisaldab ka M. Raimeti DNA profiilile iseloomulikke alleele kõigis 10 lookuses. Eelnevast tulenevalt võib väita, et GHB-d sisaldanud pudelilt mitmelt poolt võetud proovid kinnitavad M. Raimetilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu pudelil, sealhulgas pudelisuul.
  2. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. M. Raimeti kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 134,4 eurot. Ringkonnakohus rahuldas nimetatud taotluse. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja § 185 lg-st 2 tuleb kaitsjatasu mõista välja M. Raimetilt. Sten Lind Malle Preimer Urmas Reinola 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.