4-12-6841/2

4-12-6841 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-6841 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Virumaa Veepumbakeskus OÜ juhatuse esimehe Jaan Nummerti kaebus Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni 11.12.2012 määrusele, millega jäeti Virumaa Veepumbakeskus OÜ kaebus kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja: Maanteeamet, registrikood 70001490, Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitaja: Virumaa Veepumbakeskus OÜ, registrikood 10054161, Esindaja: juhatuse esimees Jaan Nummert VTMS § 79 korras RESOLUTSIOON
3. Jätta Virumaa Veepumbakeskus OÜ juhatuse esimehe Jaan Nummerti kaebus Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni 11.12.2012 määrusele Virumaa Veepumbakeskus OÜ kaebuse rahuldamata jätmise kohta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata.
4. Saata käesolev määrus kohtuvälisele menetlejale Maanteeametile, Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn, määruse koopia kaebuse esitajale Virumaa Veepumbakeskus OÜ, registrikood 10054161 . Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 sätetele ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Virumaa Veepumbakeskus OÜ esitas maakohtule kohtuvälise menetleja kaudu kaebuse kohtuvälise menetleja juhi, so Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni 11.12.2012 määrusele, millega jäeti Virumaa Veepumbakeskuse OÜ kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Vaidlustatud määruse kohaselt on määruse koostaja seisukohal, et väärteomenetluse alustamata jätmine on põhjendatud, sest riigimaanteel ei ole antud juhul toime pandud Teeseaduse §des 40-408 sätestatud väärtegusid. Tegevusloa olemasolu või selle 1 puudumine ei seondu kuidagi nimetatud süütegudega. Maanteeametil on menetluspädevus üksnes riigimaanteel TeeS § 409 lg 2 p 1 mõttes ning eratee suhtes Maanteeametil menetluspädevus puudub ning neid väärtegusid saab menetleda üksnes politseiasutus TeeS § 409 lg 2 p 3 sätete kohaselt. Seega on kaebuse esitajal õigus pöörduda väärteoteatega politseiasutuse poole. Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse tunnistada avaldaja õiguste rikkumist kuna Maanteeamet ebaseaduslikult viivitas avaldaja väärteo teatele vastamisega, sealjuures viis läbi väärteo teate ajendil menetlust alustamata menetlustoiminguid ja ei saatnud ise avaldust edasi politseile, kui leidis, et see kuulub viimase pädevusse. Kaebuses viidatakse VTMS § 11 lg 3 sätetele, mille kohaselt kohtuväline menetleja, kes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud resolutsiooni kohaselt ei ole pädev menetlust jätkama, saadab väärteomaterjali kaaskirjaga pädevale kohtuvälisele menetlejale. Enne väärteoasja pädevale kohtuvälisele menetlejale saatmist tehakse vaid edasilükkamatud menetlustoimingud. Sellest tulenevalt asub kaebuse esitaja seisukohale, et tema õigusi on sellega rikutud, et talle avaldus tagastatakse ja ta peab selle ise saatma politseile, kui see kohustus on otseselt pandud menetlejale endale. Kohus leiab, et kaebuses toodud viide VTMS § 11 lg 3 sätete kohaldumisele antud kaebemenetluses ei ole kohane. Kaebuses viidatud ja täies mahus esitatud lõike 3 sõnastus teeb üheselt viite sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud resolutsioonile. Kohtule esitatud kaebustest ja kohtuvälise menetleja ja tema juhi määrustest ei nähtu, et kaebuse esitaja või kohtuväline menetleja oleks tõstatanud kohtuväliste menetlejate alluvusvaidluse, mis oleks tinginud VTMS § 11 lg 2 p 1, 2 või 3 alusel resolutsiooniga alluvusvaidluse lahendamise. Seega seni, kuni alluvusvaidlust ei ole VTMS § 11 lg 2 p 1, 2 või 3 kohaselt resolutsiooniga lahendatud, ei ole võimalik kohaldada sama paragrahvi lõike 3 sätteid. Seega puudus Maanteeametil kui kohtuvälisel menetlejal õigus väärteomaterjale saata VTMS § 11 lg 3 alusel pädevale kohtuvälisele menetlejale. Väärteomenetluse seadustik aga välistab muud juhud väärteomenetluse materjalide üleandmiseks ühelt kohtuväliselt menetlejalt teisele. Mis puudutab VTMS § 11 sätete kohaldamist üldse, siis vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 1 tõusetub alluvusvaidlus juhul, kui väärteo menetluspädevus on seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale. Antud juhul on juba avalduses väärteomenetluse alustamise kohta viidatud TeeS § 409 lõike 2 sätetele, mis sätestavad kohtuväliste menetlejate selgelt piiritletud pädevused ning p 1 kohaselt on TeeS § 40 kuni 408 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Maanteeamet vaid väärteo toimepanemise korral riigimaanteel. Esitatud avalduses aga heidetakse ette eratee omaniku õiguste riivet, millise menetlemisega esitatud avalduses viidatud TeeS § 409 lg 2 p 3 kohaselt on pädev tegelema politseiasutus. Seega teadis avalduse tekstist nähtuvalt avalduse esitaja juba avaldust esitades ja edasisi kaebusi esitades, et ta on pöördunud kohtuvälise menetleja poole, kellel pädevus väärteoasja menetlemiseks puudub. Kuivõrd TeeS § 409 lõikes 2 on kohtuväliste menetlejate pädevus üheselt piiritletud, ei ole tegemist olukorraga kus väärteo menetluspädevus on seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale ja antud juhul ei ole VTMS § 11 sätted kogu mahus üldse kohaldatavad. Esitatud kaebusest nähtuvalt on pärast väärteo kohta teate esitamist Maanteeametile tehtud päring Väike-Maarja Vallavalitsusele ja pärast vastuse saamist on jäetud väärteomenetlus alustamata. Kaebuse kohaselt on seega väärteomenetlust alustatud. Kohus leiab, et vastavalt kohtupraktikale loetakse väärteomenetlus VTMS § 58 lg 1 kohaselt alanuks kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu. Kohus asub seisukohale, et kuigi kohtule ei ole edastatud materjalide hulgas esitatud vaidlusalust päringut ja vastust sellele, tuleks päringu tegemist lugeda toiminguks, millega kohtuväline menetleja asus temal tekkinud kahtlust kontrollima. Samas ei saa ka üheselt seetõttu väita, et päring oli tehtud just selleks, et tuvastada väärteokoosseisu olemasolu süüdlase käitumises ja kas saadud vastus oli otseselt väärteomenetluse alustamata jätmise aluseks. Kohtuvälise menetleja juhi määrusest on näha, 2 et esitatud kaebustest tuleneva informatsiooni põhjal ei tuvastatud väärtegu, mida oleks Maanteeamet kui kohtuväline menetleja pädev menetlema ja kogutud informatsiooni põhjal väärteomenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud. Järelepärimist tehes ei saanud kohtuväline menetleja tuvastama hakata menetlusalluvust, kuivõrd kohtuvälise menetleja pädevus tuleneb seadusest. Seega sai järelepärimist teha vaid järelevalvemenetluse raamides, mille tingis kaebuse esitaja avaldus muude väidetavate rikkumiste kohta. Väärteomenetlust alustades, jätkates ja lahendit tehes oleks Maanteeamet osutunud ebaseaduslikuks menetlejaks VTMS § 150 lg 1 p 2 mõttes, mis oleks väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja lahendi vältimatu tühistamise aluseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avaldaja õigusi väärteomaterjali pädevale kohtuvälisele menetlejale edastamata jätmisega rikutud ei ole, sest Maanteeametil puudus selleks seadusest tulenev õigus. Esitatud kaebuses on leitud, et kohus peaks tunnistama avaldaja õiguste rikkumist ka selles osas, et Maanteeamet viivitas avaldaja väärteo teatele vastamisega. Kohus leiab, et esitatud etteheide on alusetu. Kohtule koos kaebusega saadetud Maanteeameti 26.11.2012 määrusest nähtuvalt on kohtuvälise menetleja juht temale esitatud kaebuse rahuldanud ja tunnistanud OÜ Virumaa Veepumbakeskus õiguste rikkumist, mis seisnes selles, et Maanteeameti ida regioon ei ole isikut tähtaegselt teavitanud väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest. Seega on kohtuväline menetleja õiguste rikkumist selles osas tunnistanud ja kohus ei saa sama õiguse rikkumist veel kord tunnistama asuda, sest puudub õiguse riive. Kohus saaks sellise õiguse rikkumist tunnistada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja oleks eelmise kaebuse jätnud rahuldamata ja leidnud, et VTMS § 59 lg 1 sätestatud tähtaega ei ole rikutud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu, alus vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Märt Toming kohtunik 3