KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-836
(12760000197)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ranno Alliku (Allik) esindaja vandeadvokaat Erki Kergandbergi (Kergandberg) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätta Ranno Alliku esindaja vandeadvokaat Erki Kergandbergi kaebus Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2013 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
- R. Alliku esindaja esitas kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist sisekontrollitalituse ametnik S.R. suhtes KarS § 257 alusel. Kuriteokaebuse esitaja oli seisukohal, et S.R. sundis R. Allikut omavoliliste ähvarduste ja vabaduse piiramise mõjul lahkumisavaldust kirjutama.
- Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 17.12.2012 teatega kriminaalmenetluse nr 12760000197 alustamata, olles seisukohal, et puudub kriminaalmenetluse alus.
- R. Allik ei nõustunud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ning esitas esindaja vahendusel kaebuse, milles palub S.R. i suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 257 või KarS § 291 alusel.
- Riigiprokuratuur jättis 03.01.2013 määrusega R. Alliku esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu
- Riigiprokuratuur nõustus ringkonnaprokuratuuri määruse seisukohaga, mille kohaselt selles, et sisekontrolli töötaja tegi õigusemõistmise vastases kuriteos kahtlustatavale ametnikule konkreetse ettepaneku lahkumisavalduse kirjutamiseks, ei ole midagi etteheidetavat. R. Allikult lahkumisavalduse saamiseks ei ähvardanud S.R. piirata isiku vabadust ning S.R. ei ületanud oma volitusi ka väites, et juhul kui R. Allik otsustab ametis jätkata, taotleb prokurör kohtult tema ametist kõrvaldamist, sest vastavast kavatsusest oli menetlust juhtiv prokurör menetlejat teavitanud. Karistus- ega kriminaalmenetlusõiguse sätete selgitamine menetlusalusele isikule ei saa olla käsitletav ähvardusena KarS §-s 257 mõttes, sest nimetatud kuriteokoosseisus käsitletakse seadusliku aluseta vabaduse võtmist ja/või piiramist. Riigiprokurör leidis, et käesoleval juhul puuduvad sellised andmed, mis võimaldaksid kriminaalmenetluse alustamist ühegi karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnustel ning sellest tulenevalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmine seaduslik ja põhjendatud aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi. 5.
- Riigiprokurör leidis täiendavalt, et S.R. ei teostanud oma tõelist ega oletatavat õigust, mistõttu ei esine tema teos omavoli objektiivset koosseisu. Kaebuses kirjeldatud vastuolu eesmärgi ja vahendi vahel on otsitud, kuivõrd olukorras, kus isik ise ei avalda valmisolekut ametist lahkuda, kuid tema edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust ning kahtlustatavat on informeeritud sellest, et prokurör seda kohtult taotleks KrMS § 141 järgi isiku enda keeldumise korral, võib olla isiku kinnipidamine 48 tunniks vajalik vastava taotluse esitamiseks kohtule. Puuduvad andmed, et isikul ei olnud valikuvõimalust jätta ametist kõrvaldamine eeluurimiskohtuniku otsustada. Vastupidi, R. Allikut teavitati sellest, milliseid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid rakendatakse olukorras, kus isik ei soovi ise ametist lahkuda ning samas teavitati ka sellest, et sellisel juhul võib olla vajalik ka kahtlustatavana kinnipidamine 48 tunniks. KrMS § 217 lg 2 p 3 ja lg 3 p-des 3, 4 sätestatud kinnipidamise seaduslikele alustele viitamist ei saa käsitleda vabaduse võtmisega ähvardamisena ega pidada selles kontekstis ebaseaduslikuks. Ka kaebuses välja toodud muud mõjutamised ei ole vaadeldavad ega moodusta KarS § 257 objektiivset koosseisu. 5.
- Riigiprokurör leidis, S.R. ei pannud toime ka võimuliialdust KarS § 291 järgi. Kuna vägivallana vaadeldakse süütoekoosseisu mõttes üksnes KarS §-des 120-122 süütegusid, ei käi vabaduse võtmisega ähvardamine siia alla. Vägivallaga ähvardamisega on koosseisu mõttes tegemist ainult siis, kui ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega, kuid selle kohta andmeid ei esine. Kaebuses esitatud taotluste sisu
- R. Alliku esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist menetluse alustamiseks KarS § 257 ja § 291 järgi. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 6.
- Kaebuse kohaselt on Politsei- ja piirivalveameti vanemjälitusametnik S.R. R. Alliku suhtes pannud toime kuriteo ehk oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras KarS § 257 tähenduses või võimuliialduse § 291 tähenduses sellega, et S.R. nõudis R. Allikult lahkumisavalduse esitamist omavoliliste ähvarduste ja vabaduse piiramise mõjul. Kaebuses etteheidetav tegu seisnes selles, et S.R. keeldus kaebajat enne ruumidest välja laskma, kui viimane kirjutab lahkumisavalduse ja ähvardas kaebajat 48 tunniks kinnipidamisega, kui viimane lahkumisavaldust ei kirjuta. Selline 48 tunniks kinnipidamisega ähvardamine lahkumisavalduse esitamise saavutamiseks on õigusvastane. Kahjulikud tagajärjed, mille saabumisega kaebajat 29.10.2012 lahkumisavalduse kirjutamiseks ähvardati olid lisaks kahtlustatavana kinnipidamisele 48-ks tunniks ka asja inetuks muutumine, pressis kajastamine, prokuröri veendumine kaebaja süüs ja väide, et sisekontroll on kõik varasemad protsessid kindlalt võitnud. Arvestades sündmuste ahela üllatuslikkust, ähvarduste ajalist survet, korduvuse tihedust ja kaebaja liikumisvabaduse piiramist, olid ähvardused R. Alliku jaoks vahetud ja tõsised ega jätnud kaebajale mingisugust mõistlikku valikut. Seda, et kaebaja esitas lahkumisavalduse S.R. i poolt sunnitult ja ähvarduste tõttu, kinnitavad kaebuse kohaselt V.S. 14.11.2012 seletused ja J.P. 02.11.2012 kirjutatud ja 28.11.2012 allkirjastatud seletused toimunu kohta. Viidatud isikud ja sündmusi vahetult pealt näinud valmidusüksuse korrapidaja E.P. on valmis tunnistajatena kõiki eeltoodud asjaolusid kinnitama. -2- 6.
- Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri määruse seisukohtadega, et S.R. täitis R. Allikut lahkumisavaldust kirjutama sundides oma tööülesandeid, ei ületanud oma volitusi ning tema tegevuses ei ole midagi õiguslikult etteheidetavat. Kaebuse esitaja rõhutab, et 48 tunniks kinnipidamisega ähvardamine oli seotud ainult lahkumisavalduse nõudmisega pärast menetlustoimingute lõppu ning R. Alliku kahtlustatavana kinnipidamiseks ei olnud mingit alust. 6.
- Kaebuse kohaselt esineb võimalus, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esindav prokurör ei olnud S.R. i suhtes kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel objektiivne ning tegi otsustuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta huvide konfliktis, kuna Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate allkirjastanud K.H. on prokuröriks menetluses, mille käigus esitati kaebajale kahtlustus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et R. Alliku esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna kaebuses kirjeldatud S.R. i teod ei vasta kuriteo tunnustele. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et annab hinnangu vaid kuriteoteates ja kaebuses kirjeldatud S.R. i käitumises kuriteotunnuste olemasolu osas ega võta seisukohta Riigiprokuratuuri määruses ja sellele esitatud kaebuses analüüsitud R. Allikule esitatud kahtlustuse või töösuhte lõpetamise küsimuses ega ka S.R. i ametiülesannete järgimise küsimuses, kuna viimased ei ole ringkonnakohtus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisel vaidluse esemeks.
- Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri seisukohad kuriteokaebuses kirjeldatud S.R. i käitumises kuriteotunnuste puudumise osas on õiged, kuna isiku survestamine lahkumisavalduse esitamiseks ähvardusega ta kahtlustatavana kinni pidada ei täida KarS § 257 ega § 291 koosseisu. 8.
- Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et KarS § 291 järgi on võimuliialdusega tegemist vaid juhul, kui ametiülesandeid täitev isik kasutab ebaseaduslikult relva, erivahendit või vägivalda, seejuures tuleb vägivallana mõista KarS § 120-122 kirjeldatud tegusid. Kuna kaebusest ei tulene, et S.R. oleks R. Alliku suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda või teda tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardanud, on tema käitumises võimuliialduse koosseisu esinemine välistatud ning kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 291 tunnustel puudub alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta ilmselgelt ähvardamise tunnustele ka kaebuse kohaselt tehtud hoiatused asja inetuks muutumise, pressis kajastamise, prokuröri veendumise kohta kaebaja süüs ja sisekontrolli poolt varasemate protsesside võitmise kohta, seda ka arvestades öeldu intensiivsust ja konteksti. 8.
- Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebuses esitatud seisukohaga, et S.R. i käitumine vastab KarS § 257 järgi omavoli tunnustele. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui leidis aset kaebuses kirjeldatu kohaselt R. Alliku ähvardamine sellega, et juhul, kui ta kohe lahkumisavaldust ei esita, peetakse ta kahtlustatavana kinni, ei oleks selline tegevus käsitletav omavolina. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 257 järgi on omavolina vaadeldav isiku tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega. Vabaduse võtmisega ähvardamise all tuleb mõista vaid KarS
- peatüki
- jaos kirjeldatud vabadusevastaseid süütegusid, muuhulgas KarS § 136 järgi isikult vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Juhul, kui vabaduse võtmiseks on PS §-s 20 nimetatud seaduslik alus, ei kohalduks KarS § 136 isegi juhul, kui vabaduse võtmise käigus on rikutud KrMS-s sätestatud korda. Kuna R. Allikut ähvardati väidetavalt kahtlustatava kinnipidamisega, mitte -3- vabaduse võtmisega ilma seadusliku aluseta, ei ole see käsitletav KarS § 257 järgi seadusliku aluseta vabaduse võtmisega ähvardamisena.
- Samuti ei nähtu kaebusest, et S.R. oleks R. Alliku liikumisvabadust takistanud selliselt, et see oleks käsitletav vabaduse võtmisena KarS § 136 mõttes. Kaebuses on märgitud, et S.R. takistas kaebajal edasi liikumist põhjendades, et läheb veel aega, samuti on viidatud V.S. i ütlustele, mille kohaselt S.R. seisis ukse ees ega lubanud R. Allikul väljuda enne, kui avaldus kirjutatud ning uurija rääkis, et juhul, kui R. Allik lahkumisavaldust ei kirjuta, peab ta viimase kinni pidama. Kaebuse kohaselt oli R. Alliku liikumisvabaduse takistamine seotud vaid lahkumisavalduse kirjutamisega ning menetlustoimingute tegemine oli selleks ajaks juba lõppenud. Prokuratuuri hinnangul oli aga tegemist küsimusega, kas kahtlustatav R. Allik tuleb ametist kõrvaldada, kuna Politsei- ja piirivalveametis vanempiiriametnikuna edasi töötades võib ta jätkuvalt panna toime kuritegusid või kahjustada kriminaalmenetlust. Seega järeldub prokuratuuri määrusest, et S.R. seisis uksel ees, et pidada ebaseaduslikus jälitustegevuses kahtlustatav R. Allik 48 tunniks kahtlustatavana kinni juhuks, kui ta vabatahtlikult oma ametivolitustest ei loobu. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et menetlejal on KrMS 217 lg 2 ja 3 alusel õigus kahtlustatavat 48 tunniks kinni pidada ning arvestades korrakaitseasutuses töötava R. Alliku ametist tulenevaid volitusi võis see vajalik olla, kuna ametist loobumiseta oleks R. Allikul säilinud ametikohast tulenevad võimalused kahtlustuse kohaselt just tööülesannete täitmisel toimepandud kuritegu puudutavatele materjalidele ligi pääseda ja sel viisil kriminaalmenetlust kahjustada. Prokuratuuri määrusest nähtub, et kui R. Allik ei oleks lahkumisavalduse esitamise võimalust valinud, olekski ta kahtlustatavana kinni peetud, et mitte kriminaalmenetlust kahjustada. Uksel ees seismine kujutas endast seega kahtlustatavana kinnipidamise alustamist, mille vajadus langes ära, kuna R. Allik vabatahtlikult oma ametist loobus ja kõrvaldas sellega võimaluse kriminaalmenetluse kahjustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on prokuratuuri seisukohad R. Alliku kinnipidamise aluste osas veenvad ja välistavad võimaluse, et R. Allikult võeti vabadus tema liikumist takistades KarS § 136 järgi ilma seadusliku aluseta. Ringkonnakohus möönab, et juhul, kui R. Allikul liikumisvabadust takistati, võib hüpoteetiliselt tõusetuda küsimus sellest, kas R. Allikut takistades juba alustati kahtlustatavana kinnipidamisega. Kuriteokoosseisu selline tegevus aga kinnipidamiseks seadusliku aluse olemasolu tõttu ei täida.
- Kaebuse esitaja on tõstatanud ka küsimuse S.R. i suhtes kriminaalmenetlust alustamata jätnud prokuröri võimalikust huvide konfliktist seoses sellega, et prokurör K.H. oli prokuröriks ka menetluses, mille käigus esitati kaebajale kahtlustus. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri taandumiseks ei olnud alust ning prokuröri poolt oma ametiülesannete täitmine olukorras, kus prokuröri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud, ei ole käsitletav prokuröri huvide konfliktiga. Ringkonnakohus märgib ka, et kuigi R. Alliku kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas põhjendatud ei ole, ei piira see tema võimalusi lahkumisavalduse ja ametist vabastamise vaidlustamisel halduskohtus.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -4-