4-13-462/2

Väärteoasi nr.4-13-462 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuaril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-462 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Imbi Kangur Popova Väärteoasi Norik Grigorjan väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Norik Grigorjan GGGOÜ. Kaitsja Vladimir Sadekov Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Norik Grigorjan Liiklusseaduse 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 7 (seitse) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 27.01.2013.a. kell 13.55 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord isikukood 38909270369, elukoht xxx, Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 27.01.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1304302 selle kohta, et Norik Grigorjan 27.01.2013 kella 13:52 Paldiski mnt 93, Haabersti linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 76km/h +/-3km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 23km/h. Tõendatud tunnistaja ütlustega. Kiirus mõõdetud seadmega Ultralyte 100 LR nr.UX020606. Norik Grigorjan rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus selgitab, et Imbi Kangur Popova on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 28.01.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja ja kaitsja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid olid teadlikud enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Norik Grigorjan kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Tõepoolest ületas kiirust ja sõitis ilma lubadeta. On üritanud anda eksamit, kuid ei saa kuna on kehtivad karistused, aga vahest on väga vaja seoses tööga sõita. On kunagi olnud load, kuid need Eesti Vabariigis ei kehtinud ja tahtis vahetada ümber, kuid kuna karistati juhtimisõiguseta sõitmise eest, siis ei saa eksamit anda. Töötab, kuid rahatrahvid on tasumata. Suudab maksta rahatrahvi ja kui endal vahendid puuduvad, siis laenab sugulaste käest. Trahvid on tasumata, kuna õppis EBS- is ja võttis puhkust, et teenida raha ja maksta trahvid ära. Temal on firmas oluline roll ning ilma temata ei ole võimalik firmas normaalselt tööd teha ja ka kaotab töö kui peaks aresti minema kandma. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Norik Grigorjan ´i tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi arestiga 7 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kaitsja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning leidis, et isik tunnistab end süüdi, kahetseb. Aresti mõistmine tema kaitsealusele mõjutab raskelt tema olukorda, kuna kaotab töö. On olema kindel elukoht, töökoht, saab maksta ka trahvi. Kaitsja palub arvestada rikkumise asjaolusid, s.t. seda, et olid kunagi juhiload, kuid kuna oli karistatud, siis ei ole võimalik lube teha. Arest ei ole proportsionaalne, kuna kaotab töö. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.5); liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millega tuvastatud lubatust suurem sõidukiirus ( t lk.2, 2 pöördel); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes ( t lk.4); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt on isik kõrvaldatud juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt ( t lk.7); teatisega, millest nähtub temale määratud eelnevad karistused ( t lk.10-11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Norik Grigorjan ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Norik Grigorjan ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Norik Grigorjan´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Ka on tasumata varasemad rahatrahvid. Norik Grigorjan ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Norik Grigorjan ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse 2 tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 227 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Norik Grigorjan ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. Norik Grigorjan ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Norik Grigorjan ´i on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Norik Grigorjan´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust ning varem isikut arestiga karistatud ei ole. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Samuti leiab kohus, et Norik Grigorjan suhtes ei ole otstarbekas kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3