4-12-2125/7

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 2125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. november 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 2125 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend S O 14.05.2012.a. kaebus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 25.04.2012.a. otsusele väärteoasjas 2302,12,005085 Kaebuse esitanud isik S O , isikukood XXX, elukoht: xxx Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat INDREK SIRK Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada S O kaebus ja tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 25.04.2012.a. otsus väärteoasjas 2302,12,
2. Lõpetada S O suhtes LS § 7436 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. S O poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 168,00 eurot, jätta S O kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 25.04.2012.a. väärteoasjas 2302,12,005085 tehtud otsusega tuvastati, et S O osaledes 04.06.2011.a. kell 12:37 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Tööstuse 48a juures liikluses jalakäijana, alustas tee ületamist väljaspool ülekäigurada kui ülekäigurada oli lähemal kui 100 m. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, tunnistajate ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Menetlusalune isik S O rikkus seega liikluseeskirja § 27 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 5 lg 1; § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja S O le LS § 7436 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses s.o. 40,00 eurot. KAEBUSE SISU S O esitas 14.05.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 25.04.2012.a. väärteoasjas 2302,12,005085 tehtud otsus. S O avaldab, et 04.07.2011.a. kella 12.30 paiku toimus Tallinnas Tööstuse 48a juures liiklusõnnetus. Vahetult enne liiklusõnnetust käis sõbranna MKsündmuskoha läheduses olevas söögikohas Peetri Pizzas (Tööstuse 47a) pitsat ostmas. Tagasiteel jalutasid MK mööda Tööstuse tänaval oleval söögikoha poolsel kõnniteel ülekäigurajani, et ohutult sõiduteed ületada. Mäletab selgelt, et möödusid bussipeatusest „Volta" ning liikusid edasi ülekäiguraja suunas. Jõudes ülekäiguraja juurde ning enne sõidutee ületamist, vaatasid nii vasakule kui ka paremale. Liikus M eespool ning umbes ülekäiguraja keskele jõudes märkas paremalt poolt sõiduautot tema poole tulemas. Autot nähes hakkas sammu kiirendama, et jõuda üle ülekäiguraja ning sel samal hetkel lasi sõiduautojuht talle mitmeid korda signaale ning sõitis talle otsa. Paiskus sõiduauto kapotile ning kui auto selle peale pidurdama hakkas, kukkus kapotilt auto ette maha asfaldile. Peale kapotilt maha kukkumist väljus autost kaassõitja ning aitas teda koos šokis olnud sõbranna M sõidutee äärele istuma. Autost välja tulnud kaassõitja kutsus kohale ka kiirabi ja politsei. Vahetult peale liiklusõnnetust tulid ka Tööstuse 48a hoonest välja ka tema tuttavad ning ei läinud kaua kui kohal oli ka kiirabi, kes toimetas tema Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus mul diagnoositi vaagna murd. Peale tema äraviimist haiglasse tuli kohapeale ka politsei, kes koostas sündmuskoha skeemi, kohapeal kuulas üle tunnistajad ja tegi sündmuskohal fotod. Sündmuskoha skeemile on avariipolitseinik Aleksander Möll märkinud ülekäiguraja, mida tegelikkuses seal polnud ning ülekäigurada tähistas ainult liiklusmärk. 05.08.2011.a. saatis avariipolitseinik Kadri Kannile omapoolesed selgitused ning teda kutsuti 14.09.2011.a. kirjalikku tunnistust andma. Büroohoone küljes olevalt videokaamera salvestust vaadates öeldi talle, et nad alustasid ülekäiguraja ületamist väljapool ülekäigurada, kuid tema orienteerus sel hetkel liiklusmärgi järgi,kuna vöötraja märgised ei olnud. Kodusel ravil viibis pea poolteist kuud, kasutas kõndimisel karkude abi ning käis füsioteraapias. S O kaitsja Indrek Sirk esitas 09.10.2012.a. kohtule taotluse asja lahendamiseks kirjalikuks menetluses. Kaitsja märgib, et kaebuse esitaja on seisukohad ja vastuväited esitanud kaebuses. Soovib osundada vaid põhilisele. Menetlusalune isik ületas sõiduteed ülekäigurajal. Ta kõndis selleks ülekäiguraja juurde ning asus sõiduteed ületama just selles kohas, kus on ülekäigurada. Erinevalt kohtuvälise menetleja ametniku poolt koostatud skeemist ei ole selles kohas ülekäigurada kantud teekattele ning seetõttu saab ülekäiguraja piiridele anda hinnangu üksnes liiklusmärkide asukohtade järgi. See nähtub sündmuskoha fotodest ja videosalvestusest. Menetlusalune isik alustas sõidutee ületamist sellel teepoolel, kus oli ülekäiguraja teist äärt tähistav liiklusmärk. 2 Seetõttu sai ta endapoolset ülekäiguraja äärt hinnata üksnes teisel pool teed oleva liiklusmärgi asukoha järgi. Menetlusaluse isiku hinnangul oligi ta sõiduteel astudes ülekäiguraja piirides. Ka turvakaamera salvestus kinnitab, et menetlusalune isik on sõiduteele astunud ülekäiguraja piiri lähedal. Kaamera näitab sündmuskohta diagonaalselt ning kuna ülekäiguraja piiri tähistav märk on teisel pool 11,6 meetrit laia sõiduteed, siis ei ole võimalik salvestusel tõmmata usaldusväärset mõttelist sirget risti üle sõidutee. S O on kogu elu olnud õiguskuulekas ning saades ka liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada, oli tema jaoks ebaõiglane, et teda süüdistatakse liiklusnõuete rikkumises. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu ka arvestamist süüteokoosseisu subjektiivsete tunnustega – isegi kui videosalvestusel mõttelist joont paika pannes ning joonlauaga mõõtes oleks võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik astus esimese sammu sõiduteel veidi väljaspool mõttelist piiri, siis kas ta sündmuskohal olles sai ikka nii täpselt hinnata ülekäiguraja piire. Osundab ka sellele, et kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud maksimaalse võimaliku karistusega, kuigi menetlusalusel isikul ei ole varasemaid õiguserikkumisi ning ta sai liiklusõnnetuse käigus karistada. Menetlusalune isik usub, et kohus on õiglane ja objektiivne. Tuginedes VTMS § 23 palub menetlusalune isik hüvitada kantud õigusabikulu summas 168 eurot. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 25.10.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 2125 (2302,12,005085) S O kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jääb oma kohtuvälises menetluses tehtud otsuse juurde, ning leiab, et tehtud otsus on õige ning proportsionaalne. Kaebuse esitaja süü on tõendamist leidnud nii tunnistajate V M , V K ja M K ütlustega kui ka videosalvestisega. M K ütlustest nähtub, et ta ei olnud teadlik, kas ta liigub ülekäigurajal, kuna teekatte märgistus ei olnud teel nähtav. Ka S O on oma kaebuses ära märkinud, et teekatte märgistust ei olnud näha. Samuti on O väitnud, et ta lähtus tee ületamisel liiklusmärkidest, kuid videosalvestiselt on näha, et teele astuti juba enne ülekäiguraja piire. Liiklusmärgid nr 543 ja 544 „Ülekäigurada" osutavad jalakäijate reguleerimata ülekäigurajale. Sündmuskohal tehtud fotodelt on osaliselt nähtav ka ülekäiguraja teekattemärgistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteo toimepanek S O poolt on tõendamist leidnud ning palub kaebust mitte rahuldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et S O on toime pannud temale inkrimineeritud süüteo. LE § 27 kohustab jalakäijat juhul, kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. Š O poolt LE § 27 nõuete rikkumine on tõendamist leidnud tunnistaja M K ütlustega, kelle sõnul ta ei olnud kindel, kas nad ületavad koos S O tee ülekäigurajal. Tunnistaja M K ütlused haakuvad tunnistaja V K ütlusega, kes tegi mootorsõidukiga Volkswagen Pole registreerimismärgiga õppesõitu ja liikus Tööstuse tänaval suunaga Kopli poole. Tööstuse 48a juurest teisel pool teed asuva „Volta“ bussipeatuse juurest asusid teed ületama kaks jalakäijat, mistõttu tema andis signaali. Tunnistaja V K ütlusi kinnitavad ka tunnistaja V M ütlused selle kohta, et 04.06.2011.a. tegid nad õppesõitu ja tema istus autos kõrvalistmel. „Volta „ bussipeatuse juures hakkasid noored 3 ületama teed vales kohas. Nende auto kiirust võeti maha ja V K andis signaali. Noored tulid teele 30 m kaugusel bussipeatusest. Tüdruk jäi seisma aga poiss jooksis diagonaalis edasi. Tunnistajate M K , V K ja V M ütlusi kinnitab ka asitõend – CD plaat, millele on jäädvustatud Tööstuse 48a oleva turvakaamera salvestus ning 09.02.2012.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kella 12:18:29 ajal on salvestiselt näha kuidas paremalt poolt puude varjust ilmuvad nähtavale kaks inimest ja astuvad sõiduteele, väljaspool ülekäiguraja märgistust. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et tunnistajad S O ja M K asusid sõiduteed ületama väljaspool ülekäigurada, rikkudes sellega LE § 27 nõudeid ning eelnimetatud tõenditega on ümber lükatud S O väited selle kohta, et nad asusid teed ületama ülekäigurajal. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui teele ei ole märgitud vöötrada, peab jalakäija olema veendunud, et ta asub teed ületama ülekäigurada tähistavate liiklusmärkide mõjualas, mitte arvama, et ta tõenäoliselt seda teeb. Kohtu hinnangul ei ole loogiline ka asjaolu, et ülekäigurajale lähenev sõiduauto annab helisignaali liiklejatele, kes ootavad ülekäigurajal teeületamise võimalust või ületavad teed ülekäigurajal. VTMS § 30 lg 1 p 1 võimaldab menetlejal lõpetada väärteomenetluse otstarbe kaalutlusel. Toimepandud rikkumise tulemusena toimus liiklusõnnetus, mille käigus mootorsõiduk sõitis S O le otsa ning ta sai liiklusõnnetuse käigus kehavigastusi. Kehavigastuste tekkimine on tõendamist leidnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst – ekspert Aleksei K poolt 16.12.2011.a. koostatud isiku ekspertiisiaktiga nr.
3. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei ole otstarbekas karistada S O väärteokorras ning tema kaebus kuulub rahuldamisele. Liiklusõnnetuses saadud vigastuste tulemusena oli S O igapäevane elu 1,5 kuud kestnud ravi tõttu häiritud. Ta pidi kõndimisel kasutama karkusid ning käima füsioteraapias. Kohtu hinnangul mõjutavad toimunud liiklusõnnetuses osalemine ja selle käigus saadud vigastused tõhusamalt S O edaspidi hoiduma liiklusnõuete rikkumisest ning olema hoolsam liikleja ning täiendavalt määratav rahatrahv ei täida kohtu arvates eesmärki, mida oodatakse selle määramisega. Eeltoodust lähtudes peab kohus võimalikuks S O kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 25.04.2012.a. väärteoasjas 2302,12,005085 tehtud otsuse ning lõpetada S O suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. S O poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 168,00 eurot jätta S O kanda. Kohus juhindub VTMS § 30 lg 1 p 1; § 120 lg 1, 132 punktist 3, § 133, §
4. Leili Raedla Kohtunik 4 5