Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2013.a. Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-12357 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi Tambet Av

) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Tambet Avik KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 256 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2012 – 01.12.2012, s.o 2 päeva, ehk 6 päevamäära, karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 74 päevamäära ulatuses, s.o 236,80 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates veebruarist

1. a, st igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 19,73 eurot, lõpptähtajaga 31.01.
2. a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

§ 175

lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tambet Avikult menetluskuluna sundraha 480 eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Tambet Avikult menetluskuluna kaitsjatasu 19,20 eurot riigituludesse vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

§ 175

lg 1 p 5 alusel välja mõista Tambet Avikult menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot.

§ 180lg 3 ning Kar

S § 66 lg-te 1, 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulude summas 499,65 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates veebruarist

1. a igakuiselt summas 41,64 eurot, lõpptähtajaga 31.01.
2. a. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Kui menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Tambet Aviku suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 30.11.2012 täitsid politseinikud Ahto Uue ja Raul Bamberg teenistusülesandeid. Sõites teenistusautoga Škoda Octavia Vinni vallas Luige maanteel suunaga Pajusti poole märkasid nad vastassuunas keset sõiduteed seismas meesterahvast, kes oli peatanud liikluse selles suunas. Politseitöötajad peatasid patrullsõiduki ning talutasid meesterahva teenistusauto juurde, et tuvastada tema isik. Mees ütles oma nimeks Tambet Avik ja elukohaks xxxx. Kuna õues olid miinuskraadid, tuiskas ja meesterahvas oli silmnähtavalt alkoholijoobes, otsustasid A. Uue ja R. Bamberg mehe koju toimetada ning palusid tal politseiautosse istuda. Mees istus vabatahtlikult teenistusautosse. R. Bamberg ja A. Uue sõitsid patrullsõidukiga xxxx juurde, kus T. Avik väljus politseiautost. Hetk hiljem R. Bamberg ja A. Uue märkasid, et T. Avik elumajja ei sisenenud, vaid läks majadest mööda. A. Uue ja R. Bamberg said aru, et turvalisuse huvides tuleb T. Avik viia ikkagi Rakvere politseijaoskonda. Nad sõitsid T. Avikule järgi ja paigutasid ta politseiautosse kõrvalistuja taha istuma ning kinnitasid ta turvavööga ning hakkasid sõitma Rakvere politseijaoskonda. Patrullsõidukit juhtis R. Bamberg, kõrvalistuja kohal istus A. Uue. Jõudes patrullautoga Rakvere linnas Tammiku tn 32 maja juurde haaras T. Avik äkki sõiduajal A. Uuel paremalt poolt käega kõrist kinni nii, et A. Uue kõri jäi T. Aviku küünarvarre haardesse ja ta püüdis A. Uuet kägistada. R. Bamberg peatas kohe politseisõiduki ja A. Uue ning R. Bamberg väljusid sõidukist ja käskisid ka T. Avikul väljuda, kuid viimane nende korraldust ei täitnud. Seejärel politseinikud tõmbasid T. Aviku autost välja ja panid talle käerauad, mille panekul T. Avik osutas tugevat vastupanu. II Süüdistuse sisu T. Avik süüdistatakse selles, et tema 30.11.2012 istudes kõrvalistuja taga politsei patrullsõidukis Škoda Octavia, kasutas vägivalda ametikohustusi täitva politseiniku suhtes, 2 haaras A. Uuel käega kõrist kinni nii, et A. Uue kõri jäi T. Aviku küünarvarre haardesse ja püüdis A. Uuet kägistada, põhjustades A. Uuele nõrka valu ja ebamugavustunnet. Seega T. Avik, kasutades võimuesindaja suhtes vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb tunnistada T. Avik süüdi KarS § 274 lg 1 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 256 eurot. Prokurör taotleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 30.11.2012 – 01.12.2012, s.o. 2 päeva, ehk 6 rahalise karistuse päevamäära, karistusaja hulka ning kanda jääb rahalist karistust 74 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 236,80 eurot. Prokurör taotleb KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine osade kaupa, makstes alates jaanuarist
3. a igakuuliselt vähemalt 19,73 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.12.
4. a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§ 251alusel.

Kohus T. Aviku käitumistes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava T. Aviku käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et arvestades otsuse tegemise aega ning otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaega, tuleb kohustada T. Aviku maksma rahalist karistust alates veebruarist 2013. a ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.01.2014. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3 Käesolevas asjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 480 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 19,20 eurot ja

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 senti.

§ 180kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude suurust on põhjendatud võimaldada T. Avikule tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul otsuse resolutsioonis nimetatud viisil. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2013.a Nooremreferent Irina Golubev 4