lg 2 p 1, 6, § 142 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust.
septembri
septembri 2008. a otsusega
p 1 järgi 3-kuulise vangistusega, mis asendati
Allan Alitsat on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Allan Alitsal mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. X tõenäosus viie aasta jooksul on Allan Alitsa puhul X. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest X ja X. X on nõus teda vabanemise korral enda juurde elama võtma, kuid tema X on selles osas eriarvamused. X sõnul oli süüdimõistetu puhul varasemalt tavaline, et ta suhtus teistesse inimestesse halvasti, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, tarvitas sageli X, oli vägivaldne ja sõprade poolt mõjutatav. Vangistuse ajal on süüdimõistetu tuttavateks märgitud ka kolm isikut, kes on kõik olnud kohtu poolt karistatud. Kindlat töökohta süüdimõistetul vabanemisel ei ole, kuid X on nõus teda esialgu materiaalselt toetama. Kuritegude eest mõistetud rahalise karistuse jättis süüdimõistetu X sõnul tasumata seetõttu, et kohtuotsus oli tema arvamusel ülekohtune. Samuti jättis ta tähtajaks sooritamata mõistetud üldkasuliku töö tunnid ja täitis halvasti registreerimiskohustust. Tal puudus kriminaalhoolduse ajal ka koostöövalmidus, vastutustunne ja aktiivsus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Allan Alits soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning asuda elama X juurde. Enda sõnul tunnistab ta oma kuritegusid, on teinud endale selgeks, miks on vanglas ning kahetseb oma tegu. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta X. Ta saab aru, et X ja on otsinud endale vangistuses ka abi ja läbinud programme. Süüdimõistetu teada on tal vaid kaks isikut tutvusringkonnas, kes on vanglas olnud ning ülejäänud mitte. Ta avaldas, et ei saa aru, mille põhjal on võetud, et tema tuttavad on kriminaalse taustaga. 2 Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Allan Alitsa katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii toimepandud kuritegude raskust, süüdimõistetu poolt ärakandmata karistusaja pikkust, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses kui ka ühiskonnaohtlikkust. Kohtu seisukoht ja põhjendid
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Allan Alits kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Allan Alitsa puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha olemasolu X juures ja tema igakülgne toetus. X. Hoolimata aga eeltoodud positiivsetest asjaoludest peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral. Talle on varasemalt mõistetud rahaline karistus, mida ta aga tasuma ei asunud. Samuti ei täitnud ta nõuetekohaselt temale varasemalt mõistetud üldkasulikku tööd ning rikkus sellega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning nendest hoolimata on ta õigusvastast käitumist jätkanud. Arvestades seda, et ka käesolevas vangistuses ei ole süüdimõistetu suutnud temale kehtestatud reeglitele alluda, mistõttu on tal 11 kehtivat distsiplinaarkaristust, leiab kohtunik, et ei ole piisavalt alust arvata, et ta oleks oma varasemat ühiskonnanormidele mittevastavat suhtumist muutnud ka käesoleva vangistuse ajal ning suudaks vabaduses edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Nimetatud arvamusele annab muuhulgas alust ka vangla iseloomustusest nähtuv asjaolu, et vanglas vihajuhtimise sotsiaalabiprogrammi läbides on süüdimõistetu väljendanud aktiivselt just ühiskonnas mitteaktsepteeritavaid veendumusi. Samuti on alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, arvestades seda, et ka varem oli tal nende täitmisega probleeme ja varasema kriminaalhooldustoimiku andmetel jäi tal puudu ka koostöövalmidusest ja vastutustundest. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil süüdimõistetu poolt avaldatu põhjal on kohtunikul tekkinud ka kahtlus, et süüdimõistetu ei pruugi oma käitumist ja selle riskitegureid täiesti adekvaatselt hinnata. Kohtuistungil tunnistas ta, et on kuriteod pannud toime X, samas probleemi ta X materjalidest nähtuvalt ise ei näe, kasutades seda kohati ka kaitsekilbina oma kuritegude lahkamisel. Samuti ei ole ta avaldanud soovi X loobumiseks. Seega tuleb järeldada, et ta ei ole alkoholi tegelikku ohtlikkust oma käitumise osas veel mõistnud ega ole seega motiveeritud vastavat kuriteoriski ka maandama. Samuti näitavad süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatud selgitused kriminaalse tutvusringkonna osas, et ta võib kuriteoriskidesse kohati liiga kergekäeliselt suhtuda ning võib neid tegelikust olukorrast soodsamas valguses näidata üritada. Seega leiab kohus, et ei ole piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu omaks praeguseks piisavat motivatsiooni ja oskuseid vabaduses seadusekuulekalt toimetulekuks. 3 Kuna peamiselt on süüdimõistetu kuriteod seotud vägivalla tarvitamisega, sealhulgas X, milline tegevus kujutab endast eriti ohtlikku ja taunimist väär tegevust, siis leiab kohtunik, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kohus leiab, et arvestades Allan Alitsat iseloomustavat materjali ja tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine eeltoodud aspekte arvestades veel põhjendatud ei ole. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Allan Alitsa katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu suhtes praeguseks täidetud ning ta omaks piisavat motivatsiooni vabaduses seadusekuulekalt elamiseks ja kriminaalhoolduse nõuete järgimiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses pöörata enam tähelepanu oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele, neid avameelselt tunnistada ning näidata, et ta on motiveeritud oma suhtumist muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel oma vabastamisjärgseid elutingimusi korraldada, et kindlustada omale vabanemiseks kindel töökoht ja tasuda ära oma võlanõuded. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.