4-12-6229/2

4-12-6229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-6229 (2316,12,011824) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Rašid Habibulin, ik: 36902120246, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Terle Keskküla, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Rašid Habibulin süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Rašid Habibulinile kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest, asendamisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Rašid Habibulinilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Rašid Habibulin, 4-12-6229, joobeekspertiis“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.01.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 04.11.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1330711 selles, et 04.11.2012 kella 15.10 ajal peeti Telliskivi 24 asuvas Comarketis kinni Rašid Habibulin, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et mäletab toimunut, tarvitas narkootilist ainet. Ravis ennast Wismaris, kuid ei aidanud. Hetkel vahistatud alates 17.12.2012 seoses kahtlustusega KarS § 184 lg 1 järgi. Võimalik, et kriminaalasjas tuleb kokkuleppemenetlus. Põhimõtteliselt on küsitud karistusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 12 päeva, välja mõista menetluskulu 35 eurot joobe tuvastamise kulu. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku seletusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul regulaarselt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti arestidega, peale selle on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Seejuures on ta käesoleval ajal vahistatud seoses kahtlustusega rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Eelnenud karistustele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja teda on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud alammäära lähedasena. Karistus kuulub ärakandmisele pärast menetlusaluse isiku suhtes valitud tõkendi muutmist või tühistamist või siis mõistetava vangistuse ärakandmist. Märt Toming kohtunik 2