1-07-10381/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-10381 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Simeon Aitmani (Aitman) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Simeon Aitmani määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. Simeon Aitman tunnistati Viru Maakohtu 19.10.2007 otsusega süüdi KarS § 113 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 9-aastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.11.2006 ja lõpeb 17.11.
5. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 17.11.
7. Viru Maakohtu 11.12.2012 määrusega jäeti S. Aitman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul oleks S. Aitmani vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. 2.1 Maakohus tuvastas, et S. Aitmani on kuus korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on teda karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest ja kahel korral sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu isikule raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest. S. Aitman on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid katseaja möödumisel jätkas kuritegelikku elu ja pani toime liikluskuriteo. Viru Maakohtu 18.04.2006 kohtuotsusega karistati S. Aitmani KarS § 422 lg 1 järgi (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm) 3-aastase vangistusega. Uue raske I astme isikuvastase kuriteo (tapmise) pani S. Aitman toime 16.11.2006, s.o vaid mõni kuu pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist. Viru Maakohtu 17.11.2006 kohtumäärusest nähtuvalt hoidis S. Aitman alates 02.10.2006 kõrvale temale Viru Maakohtu 18.04.2006 kohtuotsusega mõistetud kolmeaastase vangistuse kandmisele asumisest. Käesoleval ajal kannab ta karistust tapmise eest. Eeltoodust järeldas maakohus, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole S. Aitmani puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab S. Aitman jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Maakohus hindas positiivselt, et ehkki S. Aitmani on vangistuse kestel neljal korral distsiplinaarkorras karistatud, ei ole ta pärast
8. aastat uusi distsiplinaarsüütegusid toime pannud. Samuti luges kohus positiivseks, et S. Aitman on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides Taastav õigus, Convictus ja riigikeele A2 taseme kursustel. Alates 08.04.2012 on S. Aitman olnud hõivatud tööga väljaspool vanglat ja alates 08.04.2012 osaleb usulises tegevuses väljaspool vanglat. Vabanedes on S. Aitmanil kindel elukoht oma abikaasa juures ning garanteeritud töökoht XXX OÜ poolt. Kinnipeetava abikaasa on pensionil ja töötab ning on nõus S. Aitmani vabanemise korral toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. 2.3 Arvestades S. Aitmani toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske I astme isikuvastane kuritegu, tapmine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja kaks rasket liikluskuritegu, kus viimasel korral sai liiklusõnnetuses inimene surma), ei ole maakohtu hinnangul tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtu hinnangul oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu. Isik oli juba kriminaalhooldusel, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas kuritegude toimepanemist, pannes toime raske liikluskuriteo. Samuti oli S. Aitmanil ka varem perekonna toetus ning kindel elukoht, kuid need asjaolud ei takistanud tal uut rasket isikuvastast kuritegu toime panna. 2.4 Kohus leidis, et alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkaks S. Aitman elama seaduskuulekalt, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Samuti ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta, et S. Aitman kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjeks oli inimese surm. Mõistetud karistusest on S. Aitmanil kanda veel ligi 3 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks maakohtu hinnangul kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Aitman, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Aitmani seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 S. Aitman märgib, et viibib vanglas juba kuus aastat. Kogu see aeg on ta olnud pidevalt vanglaametnike pilgu all, kes on tegelenud tema käitumise ja mõtlemisega ehk suunanud teda õiguskuulekusele, mis kajastub ka vangla poolt kohtule esitatud iseloomustuses. Kõik vajalikuks peetud sotsiaalprogrammid ja kursused (Taastav õigus, Convictus, riigikeele kursus A2 tasemel) on S. Aitman edukalt läbinud. 3.2 S. Aitman leiab, et tema minevikust enam tuleks kohtul arvestada vangla iseloomustust ja kriminaalhooldaja arvamust, kuna nemad on temaga viimased aastad tegelenud ning saanud selleks vastava väljaõppe ja hariduse. Samuti on S. Aitman oma käitumist ja mõtlemist läbi usu ja sotsiaalprogrammide põhjalikult korrigeerinud ning teinud järeldused ja seadnud elus uued eesmärgid. S. Aitmani eesmärgiks on abikaasa ja laste jalule aitamine ja seda seaduskuulekal teel. 2
10. Tartu Ringkonnakohtu 04.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu S. Aitmani määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.01.
11. Prokurör määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Aitmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
14. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et S. Aitmani varasem elukäik ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S. Aitmani on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalses vangistuses viibib ta teistkordselt. Varasemalt on S. Aitmani karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest. Samuti on teda kahel korral karistatud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu isikule raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest. S. Aitman on viibinud ka kriminaalhooldusel, kuid katseaja möödudes pani toime liikluskuriteo, millega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma. Käesolevat liitkaristust kannab S. Aitman lisaks eelnimetatud kuriteole ka tapmise eest. Eeltoodust nähtub, et korduvatele kriminaalkaristustele vaatamata on S. Aitman kuritegude toimepanemist jätkanud, veelgi enam – kuriteod on muutunud raskemaks. Seega ei ole S. Aitman varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud, mistõttu ringkonnakohtul puudub veendumus, et vabastades ta käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, ei paneks S. Aitman toime uusi kuritegusid.
15. Kohtukolleegium tunnustab S. Aitmani selle eest, et ta on astunud vanglas samme õiguskuuleka elu suunas. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on alates 18.04.2012 olnud hõivatud tööga väljaspool vanglat, samuti läbinud sotsiaalprogramme ja riigikeele A2 taseme kursuse. Ringkonnakohus aga leiab, et arvestades S. Aitmani varasemat elukäiku, ei piisa nimetatud asjaoludest, tekitamaks kohtul veendumust, et S. Aitman oleks end pöördumatult parandanud ega jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Jätkuvalt on olemas oht, et S. Aitman võib jätkata vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on varasemalt põhjustanud tema vägivaldset käitumist ning viinud kuritegude toimepanemiseni. Ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo, s.o tapmise, pani S. Aitman toime alkoholijoobes.
16. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Aitmani vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas