Obsah (6)

§ 184§ 121§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14860 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Va

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

Samuti tunnistati K. Grünvald süüdi

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Grünvaldile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust K.

Grünvaldile Tartu Maakohtu 29.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati K.

Grünvaldi eelvangistuses viibitud aeg alates 26.05.2010 karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.05.2010 ja lõpeb 25.10.

1. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 04.11.
3. Viru Maakohtu 18.12.2012 määrusega jäeti K. Grünvald vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Maakohus tuvastas, et kinnipeetavat on neljal korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Koos vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega on K. Grünvaldi kolmel korral määratud kriminaalhoolduse alla. Kahel temale määratud katseajal jätkas K. Grünvald uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas jätkas ta kuritegude toimepanemist Tartu Maakohtu 29.12.2008 kohtuotsusega määratud katseajal. K. Grünvald kannab karistust muuhulgas

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasiandmise eest grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. K. Grünvaldile esitatud süüdistusest nähtub, et narkootilist ainet amfetamiini tarbis ta ka ise. Tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. K. Grünvaldi poolt toime pandud kuritegude dünaamika on läinud järjest raskemaks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on K. Grünvaldil ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole täidetud oluline tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus – vangistatu õiguspärane käitumine. 2.2 Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava K. Grünvaldi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et K. Grünvald võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust narkokuriteo eest, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks K. Grünvald vabaduses käituda seaduskuulekalt. 2.3 Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leidis, et K. Grünvaldi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Grünvald, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. K. Grünvaldi seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Esmalt märgib K. Grünvald, et kuivõrd tal on karistusest kantud üle 2/3, oleks igati mõistlik ja vajalik vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega, et oleks võimalik 2 teostada tema käitumise üle kontrolli ning kriminaalhoolduse erinevate programmidega aidata tal saada taas ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks. Vähetähtis ei ole K. Grünvaldi hinnangul ka asjaolu, et see on tema viimane võimalus vabaneda kriminaalhoolduse alla ja ta väga vajab seda. Vastasel juhul vabaneb ta ilma igasuguse kontrolli võimaluseta ja seega ei oleks tagatud ühiskonna kindlustunne ja veendumus, et isik on asunud õiguskuulekale teele. Veel märgib K. Grünvald, et kui ta
2. aastal tingimisi ennetähtaegselt vabanes, möödus katseaeg positiivselt. See tõendab ilmekalt, et katseaeg ja kontrollnõuded täidavad K. Grünvaldi puhul oma eesmärki. Samuti leiab ta, et vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. 3.2 K. Grünvald lisab, et on käesolevaks ajaks läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk. Samuti on ta läbinud puutöökursuse ja asus õppima üldhariduskooli
3. klassis. Seega on ta teinud omaltpoolt kõik, et väärida võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks. Ka asus ta 09.07.2012 tööle koristajana. Maakohus on süüdimõistetu hinnangul jätnud põhjendamatult neile asjaoludele tähelepanu pööramata. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et K. Grünvaldil on lähedaste toetus, kindel elukoht ja garanteeritud töökoht.
4. Määruskaebuse esitas ka K. Grünvaldi kaitsja, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ning K. Grünvaldi vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud vangla iseloomustusest nähtuvaid K. Grünvaldi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nii on K. Grünvaldil vabanedes olemas garanteeritud töökoht. K. Grünvaldi poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Kaitsja hinnangul on tegemist väikeste tõenäosustega. Samuti leiab kaitsja, et tõenäosus võib aga ei pruugi realiseeruda ning minevik ei ennusta tingimata tulevikku ette. Seega on võimalik, et K. Grünvald on just nüüd õppust võtnud ega pane enam toime uusi kuritegusid. 4.2 Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu määruses toodud sedastus, mille kohaselt on narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosus kohtupraktika pinnalt suur. Kaitsja märgib, et vanaema iseloomustab K. Grünvaldi kui abivalmis noormeest ning tema teine katseaeg kulges probleemideta. Süüdimõistetu on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Õige hetk. K. Grünvald tunnistab oma probleeme ning mõistab, millised neist on viinud kuritegude toimepanemiseni. 4.3 Kaitsja leiab, et maakohus ei tohtinuks rajada oma määrust K. Grünvaldi varasemate süütegude hindamisele. Selliselt toimides on kohus kaitsja hinnangul läinud vastuollu ne bis in idem põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kedagi karistada kaks ja enam korda ühe ja sama süüteo eest. 4.4 Kaitsja leiab, et K. Grünvaldi puhul on põhjendatud kohaldada tema põhiõigusi vähem intensiivselt riivavat alternatiivi. Seejuures viitab ta Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-80-07, millest tulenevalt tohib isikuid vahi all pidada üksnes nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks vältimatult vajalik. Kaitsja möönab, et vahistamise ja vanglakaristuse eesmärgid on erinevad, ent samas on mõlema puhul tegemist põhiõigus(t)e kõige intensiivsema riivega.
5. Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu K. Grünvaldi ja tema kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.01.
6. Määratud ajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. 3

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole K. Grünvaldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Kohtukolleegiumi hinnangul on alusetu süüdimõistetu ja tema kaitsja määruskaebustes esitatud etteheide, mille kohaselt on maakohus keskendunud üksnes K. Grünvaldi negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele, jättes positiivsed asjaolud tähelepanuta. Kohus on määruse tegemisel võtnud arvesse kõiki kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitud asjaolusid ning K. Grünvaldi, tema kaitsja ja prokuröri poolt kohtuistungil avaldatut, mille kogumis hindamise tulemusena asunud seisukohale, et K. Grünvaldi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et K. Grünvald ja tema kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna veel alust arvata, et kohus poleks nende arvamusega arvestanud. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks vaid juhul, kui kohtul on teda iseloomustava materjali põhjal kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav ei jätka vabanedes õigusrikkumiste toimepanemist. K. Grünvaldi puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.
2. Vaatamata määruskaebustes esile toodud positiivsetele asjaoludele – K. Grünvald on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk ning puutöökursuse ja asunud õppima üldhariduskooli
3. klassis, tal on lähedaste toetus, kindel elukoht ja garanteeritud töökoht – leiab ringkonnakohus, et need ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. K. Grünvaldi on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral karistati teda varguse ja ähvardamise eest tingimisi vangistusega, kuid K. Grünvald ei suutnud katseaega edukalt läbida, pannes toime uued kuriteod – kehalise väärkohtlemise ja omavoli. Mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabastati K. Grünvald tingimisi enne tähtaega ning ehkki kohaldatud katseaeg möödus ilma rikkumisteta, ei suutnud see K. Grünvaldi püsivalt õiguskuulekale teele suunata. Pärast katseaja lõppemist pani K. Grünvald toime uue kuriteo, mille eest karistati teda taas tingimisi vangistusega, kuid sarnaselt varasemale tingimisi kohaldatud karistusele pani K. Grünvald ka sel korral katseajal toime uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupi poolt.
4. Eeltoodust nähtub, et K. Grünvaldile on korduvalt antud võimalusi oma käitumist parandada ning kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid ta ei ole kohtu usaldust õigustanud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kahtlusi, et käesolev vangistus oleks varasematest karistustest enam K. Grünvaldile mõju avaldanud, tekitab ringkonnakohtus asjaolu, et K. Grünvald ise peab vajalikuks enda kriminaalhooldusele allutamist põhjusel, et see võimaldaks jälgida tema käitumist. Ringkonnakohus leiab, et kui isik ise ei saa kinnitada, et on võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt, ei saa ka kohtul vastavat veendumust tekkida. Seda enam, kui tema varasem elukäik kõneleb vastupidisest.
5. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt tuleks kohtul vangistatu tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel analoogiliselt vahistamisküsimuse üle otsustamisega jätta isik vabastamata üksnes juhul, kui see on vältimatult vajalik. Siinkohal rõhutab kohus, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, 4 kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid K. Grünvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
6. Samuti on asjakohatu kaitsja seisukoht, mille kohaselt on maakohus K. Grünvaldi varasema karistatuse arvestamisel rikkunud korduva karistamise keelu põhimõtet.

§ 76

lg 3 kohaselt on isiku varasem elukäik (sealhulgas tema varasem karistatus) üheks asjaoluks, mida kohtul tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Isiku varasem elukäik võimaldab hinnata, kuivõrd tõenäoline on, et vabanedes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt suudaks ta elada seaduskuulekalt. Jättes isiku tema varasema kuritegeliku käitumise põhjal tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, ei ole tegemist aga tema korduva karistamisega, kuivõrd ta jätkab veel ärakandmata karistuse kandmist ning tema karistusaeg ei pikene.

1. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat T. Liiva taotlus hüvitada õigusabi osutamise eest 38.40 eurot kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud õigusabi osutamiseks vajalike dokumentidega tutvumisele 1 pooltunni ja määruskaebuse koostamisele 1 pooltundi, s.o kokku 2 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus saada määruskaebuse koostamise ja esitamise eest tasu 2 pooltunni ulatuses ehk 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6.40 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt kuulub nimetatud summa väljamõistmisele süüdimõistetu K. Grünvaldilt. Aarne Sarjas Mati Kartau 5 Paavo Randma