1-08-10297/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10297 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Jelagini (Jelagin) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Jelagini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 10.12.2012 määrusega jäeti Andrei Jelagin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Jelagin mõisteti süüdi Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega KarS § 25 lg 2 - § 113, § 120, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 5 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 3 päeva, alates 10.02.
5. Karistuse kandmise aja algus on 10.02.2009 ja lõpp 13.02.
6. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega alates 13.10.
7. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja viibib esmakordselt reaalses vangistuses, kandes karistust katseajal toime pandud raskete kuritegude eest. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel üle 2 aasta vangistust. Eeltoodut arvestades on kinnipeetav ära kandnud liiga väikse osa talle mõistetud karistusest. A. Jelagini kuritegude dünaamika on muutunud vägivaldsemaks. Esimene karistus ja määratud kriminaalhooldus ei täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja järeldusi kinnipeetav enda jaoks karistustest ei teinud. 2.2 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega, seega on oht, et kinnipeetav ei suuda üle 2 aasta pikkust katseaega läbida nõuetekohaselt ega pane katseajal toime uusi kuritegusid. 2.3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Jelagini puhul uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kui kinnipeetav ei talitse oma emotsioone, samuti ei hooli ta oma tegude tagajärgedest. Individuaalse täitmiskava kohaselt oli kinnipeetavale
9. aasta teisel poolel ette nähtud sotsiaalprogrammides omandatu kinnistamine, kuid seda ei ole toimunud, kuna kinnipeetav viibib kaaskinnipeetava ründamise eest eraldatud lukustatud kambris. Seega on tegemist kinnipeetavaga, kes ei ole ka oma teistkordsest karistamisest mingeid järeldusi teinud ja jätkab õiguserikkumiste toimepanemist ka vangistuses. Kinnipeetava seletused maakohtu istungil selle kohta, et ta ei tea uuest kriminaalasjast midagi, on väheusutavad. 2.4 Kindel alaline elukoht ja ema toetus on positiivne, kuid vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud, sest sama elukoht oli tal ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei välista eelnimetatud asjaolu uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. 2.5 Karistuseks mõistetud vangistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Käesolevas asjas ei esine ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis annaksid aluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime raskeid kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus A. Jelagini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. A. Jelagini põhiseisukohad on järgmised. 2 3.1 Kohus ei hinnanud küllaldaselt, igakülgselt ja objektiivselt KarS § 76 lg 3 nimetatud asjaolusid. Samuti leidsid nii kohus kui ka prokuratuur, et ära ei ole kantud küllaldaselt pikk karistusaeg, mis oleks proportsionaalne sooritatud kuriteoga. Määruskaebuse esitaja leiab, et keegi ei suuda määrata, milline on piisav tähtaeg, et süüdimõistetu mõistaks kogu tegevuse raskust, muudaks oma käitumist ja asuks paranemise teele. Kui selline moment saabub, kui määratud karistus on oma rolli täitnud. 3.2 A. Jelagin palub asja uuel läbivaatamisel ja hindamisel arvestada tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja motiive. Tema tegu oli sooritatud armastuse pärast, see oli julm ja traagiline nii kannatanule kui määruskaebuse esitajale, ent johtus armukadedusest ja hirmust kaotada armastatu, aga samuti A. Jelagini mehelikust egoismist, vanuselisest maksimalismist ja sellest, et ta ei kuulanud mõistuse häält. Praegu on ta mõistnud, et ennast ei saa sundida armastama jõuga ja on tehtut kahetsenud. A. Jelagin on õnnelik, et kannatanu on elus, ta on abiellunud ja saanud lapse ning kuritegu ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. Alles vanglas olles sai A. Jelagin aru, kui mõttetu, julm ja rumal tema tegu oli. Ta palub uskuda, et kahetseb ja mõistab tehtut ning on valmis vabanemiseks. Kannatanu on talle samuti andestanud. 3.3 Ta suudab täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, elada seaduskuulekat elu ja tahab end ise ülal pidada, mitte olla ühiskonna ülalpidamisel. Ühtlasi mõistab ta, et kõige kallimad inimesed tema elus on ema, kes oli A. Jelagini pärast väga haige, vanaema, tädi ja isa. Nemad ootavad teda ja on valmis ka toetama ja aitama. Lähedaste näol on tegemist seadusekuulekate kodanikega. Lisaks on A. Jelaginil olemas alaline korter, garanteeritud õppimisekoht, mida tõendavad ka Viru Vangla ja kriminaalhooldaja arvamused. 3.4 Viru Vangla ja kriminaalhooldaja leiavad, et A. Jelagini suhtes võib kohaldada ennetähtaegset vabastamist ja määrata talle rida nõudeid ja kohustusi. Ühtlasi saab määruskaebuse esitaja aru, et ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava õigus ja kohus ei ole seotud kellegi arvamusega. Seaduse järgi peab ära kandma kogu karistuse lõpuni ja karistusest ennetähtaegne vabastamine on erakordne, mis on võimalik vaid siis, kui kohus jõuab veendumusele, et karistus on täitnud oma rolli enne tähtaja täielikku saabumist. Samas loodab ta, et kohus annab talle võimaluse mitte ainult sõnadega vaid ka oma käitumisega tõestada, et ta on asunud paranemise teele. A. Jelagin kinnitab, et saab kriminaalhooldaja pideva kontrolli all olles tõendada, et on võimeline täitma kõiki määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ühtlasi annab ta endale aru, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul satub ta ka kõige väiksema rikkumise tulemusena uuesti vanglasse.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 04.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja kaitsjale anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.01.
12. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Jelaginit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes pani rasked kuriteod toime katseajal, rikkudes sellega ühtlasi kriminaalhoolduse 3 käitumiskontrolli nõudeid ja kelle suhtes ka vangistuses toime pandud rikkumise tõttu on algatatud kriminaalasi, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kui karistuse kandmise lõpuni on jäänud üle kahe aasta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 A. Jelagin heidab maakohtule ette, et viimane ei ole igakülgselt ja objektiivselt hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatut. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – maakohus on arvestanud nii kinnipeetavat iseloomustavate positiivsete asjaoludega – elu ja lähedaste toetuse olemasoluga, kui ka tema poolt toime pandud kuritegude raskusega, varasema elukäigu ja käitumisega vangistuse ajal. Kohtukolleegium leiab, et vaieldamatult on oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – A. Jelaginil on määruskaebuse kohaselt vabanemisel olemas elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik, ta soovib minna õppima, kahetseb ja mõistab tehtut ning on enda sõnul valmis vabanemiseks ja seaduskuulekaks eluks. Maakohus on siiski õigustatult märkinud, et varasemalt ei suutnud ei kindel elukoht ega ka ema toetus kinnipeetava kuritegelikku käitumist mõjutada. KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Jelagini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 5.3 Ringkonnakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele kuuluvad üksnes kinnipeetavad, kelle suhtes kohtul kujuneb kindel veendumus, et kantud karistus on kinnipeetava suhtes täitnud oma eesmärgi. Ehkki kinnipeetaval puuduvad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused, peab A. Jelagini iseloomustuse kohaselt vangistusasutus teda kõrgohtlikuks, kuivõrd teda kahtlustatakse kaaskinnipeetava ründamises. Seega puudub kohtul veendumus sellest, et kinnipeetav on teinud vangistuses piisavad järeldused talle määratud karistusest. 5.4 Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima ka veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohus on osundanud sellelegi, et eelmised kuriteod pani A. Jelagin toime katseajal. Ehkki A. Jelagin on määruskaebuses avaldanud, et suudab igakülgselt täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, näitab tema suhtes eelneva hoolduse luhtumine, et kriminaalhooldusele allutamine ei pruugi tema puhul olla tulemuslik uute kuritegude ärahoidmise seisukohalt. 5.5 Kohtukolleegium märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on kohtul õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. A. Jelagin on määruskaebuses kahetsenud tema poolt toime pandud kuritegu ja palunud ringkonnakohtul uuesti hinnata tema kuriteo motiive. Käesoleval ajal kannab A. Jelagin karistust viie talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, m.h karistati teda selles, et tema, eesmärgiga kannatanu tappa, võttis jopetaskust kaasasolnud tuvastamata marki laetud tulirelva ja tulistas kannatanule näkku. Kuritegu jäi lõpule viimata A. Jelaginist mitteolenevatel põhjustel. Sama kannatanu suhtes pani ta toime lisaks kannatanu tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, kasutades selleks ebaseaduslikku tulirelva ja laskemoona. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on väga raskete kuritegudega, mida ei saa õigustada üksnes armukadeduse ja meheliku egoismiga. Ka vangistusasutus märgib kinnipeetava iseloomustuses, et A. Jelagini puhul esineb oht uue kuriteo toimepanemiseks, kui muutub tema eluviis või ümbritsevad olud. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja kohtul peab tekkima KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Samuti ei tohi ennetähtaegne 4 vabastamine olla vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohtul sarnastelt maakohtuga sellist veendumust ei tekkinud. 5.6 Ringkonnakohus leiab, et isiku poolt toime pandud kuritegudel ja tema varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 5.7 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude raskusega, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud tingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.8 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas