1-12-2330/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-12- 2330 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. oktoober 2012.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Oleg Kallase (Kallas) süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.06.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O. Kallas ja tema kaitsja adv Kadi Mägi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Oleg Kallas isikukood 37007150245, Eesti kodanik, elukoht X X-XX, X, ei tööta, karistatud Harju Maakohtu poolt 15.09.2006.a otsusega KarS § 184 lg 1 ja 414 lg 2 järgi 3 aastase vangistusega, vabanes tingimisi enne tähtaega 08.04.2008.a Harju Maakohtu määruse alusel, ärakandmata karistus 11 kuud ja 7 päeva seisuga 21.04.2008.a Kaitsja Adv Kadi Mägi RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. juuni 2012.a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Oleg Kallaselt riigieelarve tuludesse 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 80 senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
4. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 22.06.2012.a otsusega tunnistati Oleg Kallas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.01.2012.a. O. Kallas tunnistati süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud KarS
5. peatüki
6. jaos sätestatud kuriteo, käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – tuvastamata ajal omandas ta ühe minigripp kilekoti ja plastiktopsi, milles kokku 77,45 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhast ainet 15,34 grammi. Samuti omandas ta ühe minigripp kilekoti, milles olnud üks tablett sisaldas puhtal kujul 0,097 g metüleendioksümetamfetamiini ja 0,019 g tenamfetamiini. O. Kallas hoidis narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas X X-XX kuni 17.01.2012.a, mil see läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. APELLATSIOONIDE SISU O. Kallas taotleb apellatsioonis talle mõistetud karistuse kergendamist, leiab, et karistus on liiga raske, ei vasta tema süü suurusele. Rõhutab, et on ennast süüdi tunnistanud, kuriteo pani toime olude sunnil, ema haiguse pärast pöördus Eestisse ja kuriteo pani toime raske materiaalse olukorra tõttu. Ta on ausalt oma süüd tunnistanud. Peale selle ei saa ta aru leitud raha konfiskeerimisest, see oli ema raha ja ema korteris. Süüdistatava kaitsja vaidlustab samuti maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ja taotleb uue otsuse tegemist, millega karistust kergendada. Kaitsja viitab, et ringkonnakohus võib karistust muuta juhul, kui tuvastatakse mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusega ja süüdimõistetu isikuga. Käesoleval juhul on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, et O. Kallase kodust ära võetud narkootilisest ainest oleks piisanud 511 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Reaalselt pole võimalik 77,45 grammi jagada 511 doosiks, sest iga doos peaks kaaluma siis 0,15 grammi. Isikule, kes tarvitab narkootikume, ei piisa sellisest kogusest narkojoobe tekitamiseks ja isikud, kes ei tarvita narkootikume, seda ei osta. Kaitsja hinnangul piisab sellisest kogusest reaalselt 150-le narkootikume tarvitavale isikule. O. Kallas on selgitanud ausalt, et ta tõepoolest püüdis müüa narkootikume, kuna tagasi tulles Eestisse tal kohe tööd ei olnud, kuid ema haiguse tõttu tagasi Šotimaale sõita ei saanud. Seega pani ta kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul, mida saab vastavalt KarS § 57 lg 1 p 4 2 lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, mis annabki ringkonnakohtule võimaluse karistust kergendada. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone, taotlesid mõistetud karistuse kergendamist. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ega kuulu tühistamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium osundab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Maakohus on tuvastanud, et raskendavad asjaolud O. Kallase suhtes puuduvad, karistust kergendavana on aga arvestanud süü tunnistamist ja kahetsust. Süü suuruse määratlemisel on maakohus õigustatult arvestanud O. Kallase valduses olnud metamfetamiini kogust ja õigesti märkinud, et O. Kallasel olnud metamfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks 511 isikule. Süüdistatava elukohast leitud 77,45 grammi pulbrilist ainet sisaldas 15,34 grammi metamfetamiini. Metamfetamiini keskmine ühekordne annus on 30 mg (0,03 g), suureks koguseks loetakse seega 0,3 grammi. Lihtsa arvutuse abil võib seega kindlalt öelda, et O. Kallasel olnud narkootilisest ainest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 511 isikule (15,34:0,03=511). Kaitsja väide üksnes 150 võimaliku doosi saamisest on seega eksitav. Asjaolusid, mis lubaksid väita, et O. Kallase karistust kergendavana tuleb KarS § 57 lg 1 p 4 mõttes käsitada suures koguses narkootilise aine käitlemist raske isikliku olukorra mõjul, kohtukolleegiumi hinnangul asjas tuvastatud ei ole. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et karistuse mõistmine, sh karistusmäära valik on maakohtu poolt igati põhjendatud. Tuleb silmas pidada, et KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Sanktsiooni keskmine karistusmäär on 9 aastat vangistust. Seega saab O. Kallasele kui varem narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud isikule mõistetud viie aasta ja 6 kuulist karistust pidada pigem leebeks kui karmiks. Talle mõistetud karistus vastab nii süü suurusele kui tema isikule. O. Kallase elukohast läbiotsimise käigus leitud sularaha KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimise vajalikud tingimused on maakohus tuvastanud ja oma otsuses arusaadavalt laiendatud konfiskeerimise kohaldamist põhjendanud. Kohtukolleegium märgib, et viidatud seadusesätte alusel ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. O. Kallas selliseid tõendeid, mis kinnitaksid raha kuulumist kolmandale isikule, maakohtule esitanud ei ole ega ole viidanud neile ka oma apellatsioonis. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonid on põhjendamatud ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.06.2012.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 3 O. Kallase kaitsja adv Kadi Mägi esitas taotluse määrata tema poolt O. Kallasele apellatsioonimenetluses (apellatsiooni koostamine, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks ja istungist osavõtt) osutatud õigusabi eest Viruvärava Advokaadibüroole makstavaks tasuks 64 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 76.80 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
7. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 19 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb O. Kallase suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Malle Preimer Meelika Aava 4 Urmas Reinola