1-11-1958/40

1-11-1958 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-1958 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Stanislav Gavrilovi (Gavrilov) ja tema kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Stanislav Gavrilovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti Stanislav Gavrilov temale Harju Maakohtu 29.09.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Gavrilov tunnistati Harju Maakohtu 29.09.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 119 lg 1; § 202 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva, kandmata karistuseks loeti vangistus 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise algus oli 19.11.2010 ja lõpp on 14.11.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud S. Gavrilovi seletuse ja kaitsja arvamuse, läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leidis, et S. Gavrilovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus tegi kindlaks, et S. Gavrilovi korduvad kriminaalkaristused, s.h. katseajal uue raske esimese astme kuriteo toimepanemine, välistavad ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega käesoleval ajal. Eeltoodu näitab, et S. Gavrilov vaatamata lubadustele ei ole valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Eelmise vangistuse ajal on S. Gavrilov läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis pidid toetama seaduskuuleka elu hoiakut, kuid nendele vaatamata pani ta toime katseajal uue raske esimese astme kuriteo. Seega polnud läbitud programmidel mingit positiivset mõju S. Gavrilovile ja kõik tema praegused lubadused on tegelikult reaalse katteta. Võttes arvesse veel S. Gavrilovi poolt toime pandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude toimepanemise märkimisväärset riski (31%), tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla enneaegseks, kuigi teatud formaalsed tingimused on täidetud, s.t. et ta on ära kandnud minimaalselt nõutava osa karistusest ning tal on elukoht ja võimalus asuda tööle. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Määruskaebused on esitanud S. Gavrilov ja tema kaitsja. S. Gavrilov palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on määruse tegemisel tuginenud ebaõigetele asjaoludele. S. Gavrilov märgib, et asjaolu, et ta pani katseajal toime uue esimese astme kuriteo, ei vasta tegelikkusele. Talle on varem küll kohaldatud karistust tingimisi katseajaga, kuid see oli 2003.a, kui ta oli 16-aastane. Siis pani ta katseajal toime uue kuriteo, kuid tegemist ei olnud I astme kuriteoga. Pärast seda pole teda rohkem karistuse kandmiselt vabastatud, seega ei nõustu S. Gavrilov maakohtu väitega, et ta ei ole oma lubadusi täitnud. S. Gavrilov leiab, et Tartu Vangla on lugenud tema korduva kuriteo toimepanemise riski madalaks. Tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui ka kriminaalhooldaja. Kuna S. Gavrilovi kuriteod on seotud narkootikumide tarbimisega, on kriminaalhooldaja teinud ettepaneku allutada ta kriminaalhooldusel ravile. S. Gavrilov kinnitab, et on karistust kandnud piisavalt kaua ning aru saanud, et seadusekuulekat elu ei saa elada narkootikume tarvitades. S. Gavrilovil on võimalus minna tööle, millega ta soovib elatist teenida. Tal on olemas ka kindel elukoht, toetavad lähedased ning ta soovib luua perekonda. S. Gavrilov märgib, et vangistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud ning ta on kindel, et suudab edasi elada seadust rikkumata. S. Gavrilovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada S. Gavrilov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus ei ole otsustuse tegemisel lähtunud KarS § 76 lg 3 nimetatud kriteeriumitest ja ei ole motiveerinud nii kaitsja kui ka süüdimõistetu poolt esitatud asjaolude arvestamata jätmist, mistõttu on määrus motiveerimata ja puudulik. Kaitsja leiab, et KarS § 75 lg 2 p-dest 2, 4, 5, 7 ja 9 ning § 76 lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused on täidetud S. Gavrilovi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. -2- Maakohus on S. Gavrilovi isiku hindamisel vaid konstateerinud fakti, et S. Gavrilovil on olemas elukoht ja võimalus asuda tööle, kuid jätnud nimetatud asjaolu otsuse langetamisel sisuliselt hindamata. S. Gavrilovil on vabanemisel olemas elukoht isa õe korteris aadressil XXX, kuhu ta asuks elama koos oma vanaemaga. Samuti on S. Gavrilovi lähedased nõus talle pakkuma nii moraalset kui ka sotsiaalset tuge. Nagu juba eespool sai mainitud, on S. Gavrilovil vabanemisel olemas töökoht firmas XXX, mis tagaks talle legaalse sissetuleku ning aitaks tal seega resotsialiseeruda. Nimetatud asjaolu olulisust on oma arvamuses rõhutanud ka kriminaalhooldaja. S. Gavrilov on seisukohal, et vabanemisel on tal võimalik naasta stabiilsesse elukeskkonda ja asuda käituma ühiskondlikult aktsepteeritaval viisil. Samuti nõustub isik igati täitma vabanemisel käitumiskontrolli ja elektroonilise järelevalve kohaldamisest tulenevaid nõudeid. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile, milleks S. Gavrilovi puhul on 31%, toetab Tartu Vangla S. Gavrilovi elektroonilist vabanemist tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrollile allutamisega. Maakohus on 05.12.2012 määruses aga asunud Tartu Vangla arvamusega vastupidisele seisukohale, leides, et 31% kujutab endast märkimisväärset uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva vanglakaristuse kandmise ajal pole S. Gavrilov läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, kuid seda seetõttu, et ta on varasemalt kõik programmid juba läbinud, mistõttu Tartu Vangla ei näinud vajadust, et S. Gavrilov osaleks nimetatud programmides. Tulenevalt eelpool toodust pole kohus arvestanud vastavate asutuste ja pädevate spetsialistide seisukohtadega S. Gavrilovi ennetähtaegse vabastamise suhtes koos käitumiskontrollile allutamisega, mistõttu on S. Gavrilovi ennetähtaegne vabastamata jätmine põhjendamatu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Gavrilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et S. Gavrilovil on vabanedes olemas elukoht ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti S. Gavrilovi soovi elada edaspidi seadusekuulekalt. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et ainult nendel põhjustel ei ole S. Gavrilovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ligikaudu 2 aastat enne karistuse täielikku ärakandmist põhjendatud. S. Gavrilovit on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud avaliku varguse, kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise eest. Käesoleval hetkel kannab S. Gavrilov karistust samuti mitme kuriteo eest – narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega on S. Gavrilov toime pannud mitmeid raskeid kuritegusid, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu. -3- Karistusregistri andmetel mõisteti S. Gavrilov Tallinna Linnakohtu 03.01.2003 otsusega süüdi KrK § 140 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud tingimisi vangistust katseajaga 1 aasta. S. Gavrilov mõisteti järjekordselt süüdi Tallinna Linnakohtu 08.12.2003 otsusega KarS § 184 lg 1 alusel.
5. aastal kehtinud karistusseadustiku redaktsioon nägi KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega on õige S. Gavrilovi määruskaebuses esitatud väide, et
6. aastal pani ta katseajal toime II astme kuriteo. See aga ei lükka ümber maakohtu väidet, et S. Gavrilovi suhtes on varasemalt kohaldatud katseaega, kuid see ei avaldanud talle soovitud mõju ning S. Gavrilov pani katseajal toime uue kuriteo. Vanglakaristust kannab S. Gavrilov neljandat korda. Harju Maakohtu 15.04.2008 otsusega mõisteti S. Gavrilov süüdi KarS § 331 alusel, kuna tema, olles kinnipeetav Murru Vanglas, tarvitas narkootikume. Järelikult on S. Gavrilov varasemalt isegi range järelevalve tingimustes pannud toime kuriteo. Seega olukorras, kus S. Gavrilovit ei ole mõjutanud seadusekuulekalt elama mitmed eelnevad vanglakaristused, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et käesoleval hetkel suudab S. Gavrilov tingimisi ennetähtaegselt vabanedes uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Kohtukolleegium tunnustab S. Gavrilovit kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise eest, kuid märgib, et S. Gavrilovi 3 lõppenud distsiplinaarkaristust näitavad, et ta pole vanglakaristuse ajal järginud kehtivaid norme. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt õpib S. Gavrilov alates 01.09.2012
7. klassis ning alates 17.09.2012 osaleb riigikeele õppes. S. Gavrilovi individuaalses täitmiskavas on ette nähtud riigikeele omandamise jätkamine, võimalusel tööhõives osalemine, et kinnistuksid tööharjumused, kutsehariduse omandamine, psühholoogi nõustamine. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuigi paljud sotsiaalprogrammid on S. Gavrilovil varasemate karistuste jooksul läbitud, siis vangistuse edasise kandmise aja jooksul saab S. Gavrilov vähendada uute kuritegude toimepanemise riski veelgi läbi hariduse ning riigikeele omandamise. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohus ja ringkonnakohus on määruses hinnanud ka vangla ning kriminaalhooldaja arvamuses toodud S. Gavrilovi isikut iseloomustavaid asjaolusid. Siiski ei ole vangla ning kriminaalhooldaja seisukohad tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas kohtule siduvad ning kohus võib oma siseveendumusest tulenevalt võtta ka teistsuguse seisukoha. Eelnevast lähtuvalt on kohtukolleegium seisukohal, et S. Gavrilovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk