Obsah (5)

§ 428§ 431§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi ko

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1.

1. Pöörata Tartu Maakohtu
2. juuli 2012 otsusega Veiko Valgusele mõistetud vangistusest kandmata osa 19 (üheksateist) päeva täitmisele; 1.
3. Määrata karistuse kandmise alguseks Tartu Vanglas (Turu tn 56, Tartu linn) 02.aprill
4. Täiendavad otsustused
5. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 määruse koopia edastada süüdimõistetule; 2.2 määruse koopia saata karistusregistrile, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
6. Selgitada: 3.1 kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks peab süüdimõistetu ilmuma Tartu Vanglasse 02.aprill
7. Mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist, mille kulud kannab süüdimõistetu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
8. Asjaolud 1.
9. Kohtulahend 1 Veiko Valgus on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
10. juuli 2012 otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud 2-kuulise vangistusega. KarS § 68 alusel on eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva arvatud mõistetud vangistuse aja hulka ja loetud Veiko Valgusele kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 69 alusel on nimetatud vangistus asendatud üldkasuliku tööga 116 (ükssada kuusteist) tundi ja määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
11. jaanuar
12. Üldkasuliku töö tegemisel on Veiko Valgus allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx . 1.
13. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud Veiko Valguse kohta. Ettekandest nähtuvalt on Veiko Valgus sooritanud kokku 78 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata töötundide arv on
14. Veiko Valgus sooritanud töötunde oktoober, november 2012, v.a 15.11.2012, ema L.V haigestumise pärast, kes on viibinud 2 kuud haiglas ja kellel käis Veiko Valgus haiglas toeks. 17.11.2012 suri isiku ema L.V , kelle matused toimusid 21.11.
15. 21.12.2012 kirjutatud seletuse kohaselt ei ole Veiko Valgus sooritanud töötunde november, detsember 2012 üldkasuliku töö tegemise detailse ajakava nr 1 alusel, kuna on tarvitanud alkoholi. Veiko Valgus on tunnistanud, et on alkoholi kuritarvitaja. Karistusregistri väljavõtte kohaselt seisuga 28.12.2012 on Veiko Valgus elanud katseajal õiguskuulekalt. Isik on täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Veiko Valgus omab kindlat sissetulekut töövõimetuspensioni näol. 27.07.2012 allkirjastas Veiko Valgus üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 01.08.2012 on isik broneeritud töötunde sooritama elukohajärgselt Halliste Vallavalitsuse alluvusse, kus tema tööülesanneteks olid heakorra- ja abitööd. 03.08.2012 on Veiko Valgus allkirjastanud üldkasuliku töö tegemise ajakava, mille kohaselt oleks pidanud tema sooritama august 2012 kokku 24 töötundi ning ajavahemikul september-detsember 2012 igas kuus 23 töötundi. August 2012 sooritas Veiko Valgus töötunde korrapäraselt, motiveeritult sooritades kokku 48 üldkasuliku töö tundi. Veiko Valguse üldkasuliku töö tegemise aeg muutus probleemseks alates september 2012 kuni katseaja lõpuni, mil isiku ema L.V. määrati haiglaravile, hiljem ema suri. Alates ema haiglaravil viibimisest on Veiko Valgus leidnud erinevaid põhjendusi, miks ei ole tal olnud võimalik sooritada töötunde üldkasuliku töö tegemise ajakava alusel. Suusõnaliselt on isik väitnud, et tal ei ole võimalik majapidamist jätta igapäevaselt töötundide tegemise ajal hooletusse, on puudunud bussisõiduraha töötegemise asukohta sõitmiseks, on käinud emale haiglas toeks. Samuti on Veiko Valgus alkoholi kuritarvitaja, mis on peamiseks põhjuseks, miks ei ole isik sooritanud töötunde süsteemselt. Veiko Valgusele on tehtud katseajal 1 kirjalik hoiatus kuupäevaga 22.11.2012 seoses üldkasuliku töö tundide tegemise ajakava mittejärgimisega. Katseajal on kriminaalhooldusametnik E. Soots teinud koostööd Halliste Vallavalitsuse sotsiaalhooldustöö spetsialisti Monika Errelinega, kes on ühtlasi isiku üldkasuliku töö juhendaja, eesmärgiga aidata lahendada Veiko Valgusel tema elulisi probleeme, muresid, s.t toimetulek leinaga, edendada majanduslikku olukorda, alkoholismi kui probleemi tunnistamine, alkoholismivastase ravi võimalused. Samuti on katseaja kestel pidanud kriminaalhooldusametnik, spetsialist Monika Erreline isikuga motiveerivaid vestluseid vajadusest sooritada töötunnid tähtaegselt. Veiko Valgus ei ole olnud valmis vastu võtma ametnike poolt temale pakutavat abi. Lähtudes asjaolust, et Veiko Valgus ei sooritanud talle kohustuseks määratud üldkasuliku töö tunde tähtaegselt, leiab kriminaalhooldaja, et Veiko Valguse üldkasuliku töö sooritamine tuleb lugeda ebaõnnestunuks. Ametnik on arvamusel, et Veiko Valguse suhtumine, käitumine kohustusse sooritada töötunde on olnud vastutustundetu, ükskõikne. 2 1.
16. Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ema surm viis ta rivist välja ning seetõttu jäi 38 üldkasuliku töö tundi tegemata. Süüdimõistetu avaldas, et saab oma alkoholiprobleemist aru ning sellest, et on ise kõiges süüdi. Vangi süüdimõistetu ei soovinud minna, tuues põhjenduseks, et kodus külmuvad torud ära, kui keegi ei küta. Oma võtit ei taha ka kellelegi anda ning enda juurde võõraid üksi ei usalda. Avaldas soovi minna vangistust kandma kevadel, et külmaperioodi saaks üle elada ja torud ära ei külmuks.
17. Kohtu põhjendused 2.
18. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud

1. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
2. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

§ 428

(Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 428

lg 2).

§ 431

(Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) kohaselt

§-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

§ 432

(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432lg-st 3 ei tulene teisiti.

Kohus saadab

§ 432

lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (

§ 432

lg 4).

§ 432

lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus, välja arvatud

§ 428sätestatud juhul. Kar

S § 69 (Üldkasulik töö) lg 2 kohaselt vastab ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. 2.

1. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramine. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 2.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole Veiko Valgus süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Kohus leiab, et 5-kuuline periood oli piisav sooritamaks 116 üldkasuliku töö tundi ning ei olnud süüdimõistetule üle jõu 3 käivaks kohustusest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Veiko Valguse suhtumine, käitumine kohustusse sooritada töötunde on olnud vastutustundetu ja ükskõikne. Seega leiab kohus, et on põhjendatud on Tartu Maakohtu
3. juuli 2012 otsusega Veiko Valgusele mõistetud 2-kuulisest vangistusest ärakandmata osa täitmisele pööramine. KarS § 69 lg 2 alusel tuleb Veiko Valguse tegemata üldkasuliku töö 38 tundi arvestada (38:2) 19 (üheksateistkümneks) vangistuspäevaks. Määrata karistuse kandmise alguseks Tartu Vanglas (Turu tn 56, Tartu linn) 02.aprill
4. 2.
5. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
6. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik 4