← Eesti

1-07-10381/18

Toimik nr 1-07-10381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-10381 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk Viktoria Vivtšaruk Kohtuasi Viru Vangla materjalid Simeon Aitmani tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.12.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Simeon Aitman, isikukood: 37807202245, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Simeon Aitman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Simeon Aitmani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Kurotškin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.10.2007 otsusega KarS § 113 järgi ning karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 9 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 17.11.2006 ja lõpp 17.11.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.11.2012. Kinnipidamisasutusest Simeon Aitmani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et varasemalt on kinnipeetavat 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis xxx, xx ja riigikeele A2 taseme kursustel. Isik paikneb alates 16.01.2012 avavanglaosakonnas. Isik on tööga hõivatud väljaspool vanglat alates 08.04.2012 ja alates 08.04.2012 osaleb usulises tegevuses väljaspool vanglat. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa xx.xx juurde aadressile xxx. Isikul 1

(4)on omandatud ehitusalane kvalifikatsioon ja läbitud kokakursused. Isik omab tööoskusi ehituse alal. Enne vangistust oli hõivatud mitteametlikult, kuid enamik töökohti vabaduses on olnud ametlikud. Võimaliku vabanemise korral on võimalik tööle asuda xxx-sse. Vabaduses tarvitas alkoholi harva, kuid samas esines perioode, mil isik tarvitas mitmeid päevi järjest alkoholi. Isik on alkoholijoobes käitunud vägivaldselt, lähtudes toimepandud kuriteost. Ühtlasi ilmneb isiku kriminaalses käitumises impulsiivsust, arvestades toimepandud õigusrikkumisi ja nende ajendeid, mille osas on enamjaolt täheldatud mõtlematut käitumist. Karistusaja jooksul on isik läbi usu analüüsinud oma käitumist ja teinud sellest tulenevalt vajalikke korrektuure, sealhulgas õppinud lahendama probleeme õiguspärasemalt. Samas on märgata, et isik ei taju teiste isikute seisukohti korrektselt, teisisõnu ei suuda selgitada oma käitumise mõju teistele. Tuleviku osas omab kindlasihilisi eesmärke, mis on enamasti seotud töö ja perega. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt – varasemalt on isikule käitumiskontrolli kohaldatud ja rikkumisi ei ole esinenud. Isiku suhtumine ametnikesse on positiivne, isik teadvustab ametnike tööfunktsioone ja aktsepteerib neid. Vabanedes on huvitatud õiguskuulekast elust, hoidudes õigusrikkumistest ja negatiivset mõju avaldavast seltskonnast. Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab vabanedes suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega või kui jätkab alkoholi tarvitamist või kui puudub püsiv sissetulek, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab S.Aitmani tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa xx xx juurde aadressile xxx. Tegemist on kahe toalise üürikorteriga. Kinnipeetava abikaasa on pensionil ja töötab ning on nõus Simeon Aitmani vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse. Kinnipeetavat on kuus korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib teist korda. Simeon Aitman taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Simeon Aitmani tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Varem on kinnipeetav 5 korda kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest ja 2-l korral sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu isikule raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest. Viimase kuriteo pani toime vaid mõni kuu pärast eelviimase kohtuotsuse jõustumist ja enne sellega mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis kajastab prokuratuuri arvates Simeon Aitmani negatiivset suhtumist kehtestatud õiguskorda ja räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Simeon Aitmani on viimati karistatud raske isikuvastase kuriteo – tapmise – toimepanemise eest. Vangistuse lõpuni on tal jäänud veel ligi 3 aasta, mis on väga pikk aeg. Leian, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid. Kuriteo tagajärjel suri inimene. Süüdimõistetu vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne ilmselt kahjustatud. Prokuratuur peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Simeon Aitmani puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuuri seisukohta ei muuda asjaolu, et Viru Vangla on vastupidisel arvamusel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Simeon Aitman tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Simeon Aitmani on kuus korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varem karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest ja kahel korral sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu isikule raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid katseaja möödumisel jätkas kuritegelikku elu ja pani toime liikluskuriteo. Viru Maakohtu 18.04.2006 kohtuotsusega karistati Sergei Kurotškini KarS § 422 lg 1 järgi (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm) 3 aastase vangistusega. Kohtuotsus jõustus 07.08.2006 Viru Ringkonnakohtu otsusega. Uue raske I astme isikuvastase kuriteo (tapmise) pani toime 16.11.2006, mis on vaid mõni kuu pärast eelviimase kohtuotsuse jõustumist. Viru Maakohtu 17.11.2006 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 3) on näha, et isik alates 02.oktoobrist 2006 hoidub kõrvale temale Viru Maakohtu 18.04.2006 kohtuotsusega mõistetud kolmeaastase vangistuse kandmisele asumisest. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust tapmise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Simeon Aitmani puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on varasemalt 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kustunud. Positiivne, et pärast 2009.a ei ole isik uusi distsiplinaarsüütegusid toime pannud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis xxx, xx ja riigikeele A2 taseme kursustel. Isik on tööga hõivatud väljaspool vanglat alates 08.04.2012 ja alates 08.04.2012 osaleb usulises tegevuses väljaspool vanglat. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 10.11.2014. Vabanedes on Simeon Aitmanil kindel elukoht oma abikaasa xx xx juures aadressil xxx. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx poolt (garantiikiri isiklikus toimikus). Kinnipeetava abikaasa on pensionil ja töötab ning on nõus Simeon Aitmani vabanemise korral toetama materiaalselt ja moraalselt. Arvestades Simeon Aitmani poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske I astme isikuvastane kuritegu, tapmine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja kaks rasket liikluskuritegu, kus viimasel korral sai liiklusõnnetuses inimene surma), ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba korduvalt vanglakaristust kandnud ja ühel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas kuritegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime raske liikluskuriteo. 3
(4)Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsialiseerumist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Ka pärast katseaja lõppemist ei loobunud isik kuretegelikust elust. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud (alkoholijoobes toimepandud tapmine, kuriteovahendiks on nuga) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu-, töökoha omamine ja lähedaste toatus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht, kuid see ei takistanud Simeon Aitmanil uut rasket isikuvastast kuritegu toime panna. Alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärgi on inimese surm. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.11.2015, ärakandmiseks on veel ligi 3 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Simeon Aitmani temale Viru Maakohtu 19.10.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.