KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.12.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10297 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Andrei JELAGINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei JELAGIN sünd. 28.06.1984, isikukood 38406282220, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.02.2009 ja lõpp 13.02.2015 Jätta Andrei JELAGIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Andrei JELAGINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti (s.h. tutvumine kriminaalasjaga, vestlus kaitsealusega 32 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 9,60 €). Välja mõista Andrei JELAGINILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrei Jelagini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Jelagin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §113, §120, §418 lg.1, §266 lg.2 p.1, 2 ja §199 lg.2 p.5 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 3 päeva alates 10.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja lõppenud distsiplinaarkaristusi on
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal on kinnipeetav taas kahtlustatav, mistõttu viibib lukustatud kambris. Kinnipeetav on vangistuses osalenud riigikeele kursustel. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid taotlus on esitatud 13.07.
- Kinnipeetava sissetulekud vabaduses olid korrapäratud, majanduslikult toetab teda ema. Uue kuriteo toimepanemise oht on olemas, kui kinnipeetav ei talitse oma emotsioone. Kinnipeetav ei hooli oma tegude tagajärgedest. Kinnipeetav on korduvalt tarvitanud vägivalda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 8 kuud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval vanemad, tädi ja tädipoeg, suhted lähedastega on head. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik üksinda asuda elama emale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse, korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele ja ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema töötab ja on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Varasem katseaeg ebaõnnestus, kuna kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Jelagin taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kahetses tehtut ja kinnitas, et ei tea uuest kriminaalasjast midagi. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toeta ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja märkis, et kinnipeetava iseloomustus on positiivne. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalses vangistuses viibib esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal raskete kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kanda jäänud veel üle 2 aasta vangistust. Arvestades seda, et kinnipeetav pani toime mitu rasket kuritegu ja kehtival katseajal, leiab maakohus, et kinnipeetav on ära kandnud liiga vähe talle mõistetud karistusest. Kuritegude dünaamika on muutunud vägivaldsemaks, esimene karistus ja määratud kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Mingeid järeldusi kinnipeetav enda jaoks ei teinud ja pani uued kuriteod toime katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab üle 2 aasta pikkuse katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas, kui kinnipeetav ei talitse oma emotsioone, samuti ei hooli ta oma tegude tagajärgedest. Individuaalse täitmiskava kohaselt oli kinnipeetavale 2012 teisel poolel ette nähtud sotsiaalprogrammides omandatu kinnistamine, kuid seda ei ole toimunud, kuna kinnipeetav viibib kaaskinnipeetava ründamise eest eraldatud lukustatud kambris. Seega on tegemist kinnipeetavaga, kes ei ole ka oma teistkordsest karistamisest mingeid järeldusi teinud ja jätkab õiguserikkumiste toimepanemist ka vangistuses. Kinnipeetava seletused maakohtu istungil selle kohta, et ta ei tea uuest kriminaalasjast midagi, on väheusutavad. Kindla alalise elukoha olemasolu ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli tal sama elukoht ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista eelnimetatud asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Karistuseks mõistetud vangistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis annaksid aluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime raskeid kuritegusid 3 ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4