KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.12.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-5884 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaan VEIPERI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jaan VEIPER sünd. 01.08.1979, isikukood 37908016018, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, xxx Karistuse kandmise algus 17.02.2008 ja lõpp 17.02.2015 Jätta Jaan VEIPER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jaan Veiperi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaan Veiper on süüdi tunnistatud xxx 22.12.2008 otsusega. Harju Maakohtu 31.05.2010 määrusega tunnistati eelnimetatud kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Jaan Veiperi poolt toime pandud kuriteod kvalifitseeriti KarS §184 lg.1 (karistuseks 7 aastat vangistust) ja KarS §392 lg.1 järgi (karistuseks 5 aastat vangistust). Lõplikuks karistuseks mõisteti Jaan Veiperile 7 aastat vangistust. Jaan Veiper viibib vahi all alates 17.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat ja 1 lõppenud distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole välja kujunenud. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja töötab majandustöödel koristajana. Kinnipeetav ei ole tegelenud uue isikut tõendava dokumendi taotlemisega. Kinnipeetav ei ole motiveeritud vangistuses omandama haridust. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1797,24 €. Vangistuses teda keegi majanduslikult 1 ei toeta, ta saab isiklikku töötasu. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad vanemad ja vennad, kes elavad Soomes, peresuhted on head ja toetavad. Elukaaslasega on kinnipeetava suhted katkenud. Kinnipeetava elustiili on iseloomustanud riskivalmidus ja tagajärgedele mittemõtlemine. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine on sirgjooneline ja lihtne, raskusi võib valmistada sotsiaalsete suhete loomine ja säilitamine ning enesekehtestamine. Kinnipeetav on mõjutatav ja kaasaminev. Kinnipeetav ei ole käitumiselt agressiivne, pigem järeleandlik nõrkustele. Kuritegelikud ja vaenulikud hoiakud kinnipeetaval puuduvad, kohati näitab suhtlemisel ametnikega üles vastuolu, kuid üldiselt on rahulik ja viisakas. Kinnipeetava puhul võivad ilmneda ohtlikkuse tunnused juhul, kui ta jätkab vana eluviisi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on pärit paljulapselisest perekonnast. Kinnipeetava vennad elavad ja töötavad Soomes. Kinnipeetava vanemate sõnade kohaselt on peresuhted head ja toetavad. Võhmas kinnipeetaval negatiivset mõju avaldavaid sõpru ei ole. Kinnipeetaval on endistest kooseludest 2 last. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse ja ema sõnade kohaselt tööle kohalikku puidutööstusesse. Kinnipeetava isa sõnade kohaselt on lihtsam asuda tööle Soome. Esialgu on kinnipeetavat vabanemise korral nõustunud materiaalselt toetama vanemad ja teised pereliikmed. Kinnipeetaval on olemas tingimused seaduskuulekaks eluks. Kinnipeetav on mõjutatav ja kaasaminev, raha saamise nimel on ta võimeline käituma õigusvastaselt. Maakohtu istung Kinnipeetav Jaan Veiper taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja vabandas kuriteo sooritamise pärast. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kannab ta karistust narkokuriteo toimepanemise eest – KarS §184 lg.1 ja §392 lg.1 järgi. Tegemist on xxx otsuse täitmise lubatavusega Eesti 2 Vabariigis. Kinnipeetaval on kanda veel üle 2 aasta vangistust, mis maakohtu arvates on liiga pikk aeg. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, käesolevaks ajaks on neist 3 veel kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Alalise elukoha ja pere toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kindel elukohta ja sama perekond oli kinnipeetaval ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista need asjaolud kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetavale mõistetud vangistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist erandlikku asjaolu, mis võimaldaks kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani toime raskes kuriteod ja on saanud vangistuses karistada ka distsiplinaarkorras, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3