KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15834
(10250100796)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär K. Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
- mai 2011, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi Indrek Nelise (Nelis) süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
- märtsi 2011 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja Alla Raudsepp Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja Indrek Nelis, ik.38606080024, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, haridus 8 klassi, ametlikult ei tööta, ülalpidamisel kaks alaealist last, eluk. xxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) Saare Maakohtu 07.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 4 k katseajaga 1 a; 2) Saare Maakohtu 28.12.2004 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 a 6 k katseajaga 1 a 6 k.; 3) Saare Maakohtu 20.12.2005 otsusega KarS § 263 p 1 alusel rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 12500 kr, 4) 20.02.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 2, 3 ja § 121 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi kahe aastase katseajaga; väärteomenetluse korras karistatud 6-l korral, rahatrahvid osaliselt tasumata. vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp 1 RESOLUTSIOON
- Pärnu Maakohtu
- märtsi 2011 otsus Indrek Nelise süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
- Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- juunil 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- Pärnu Maakohtu
- märtsi 2011 otsusega lühimenetluses tunnistati I. Nelis süüdi KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 74 lg 5 alusel pööras kohus I. Nelise suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu 20.02.2009 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 2, 3 ja § 121 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta vangistust ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendas uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes I. Nelisele lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 10 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kinnipidamiskohta karistuse kandmisele ilmumise päev või päeva, mil politsei teostab kinnipidamise ja karistuse kandmisele suunamise. I. Neliselt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 417,03 eurot ja riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu katteks 200 eurot.
- I. Nelist süüdistati selles, et tema 01.05.2010 kella 18.30 ajal Kuressaare linnas J. Smuuli tn 1 asuva kaupluse Tooma juures tungis kallale ja lõi M. A rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel maha kukkunud M A lõi veel jalaga näo piirkonda, tekitades M. A tervisekahjustuse: marrastus vasemal sarnaluu piirkonnas, suulimaskesta kahjustus, põsepoolselt-suunurgast põsepoole 1,5 cm rebimishaav, vasema suunurga rebimishaav; veel selles, et tema 01.05.2010 kella 20.00 paiku tungis Kuressaare linnas Pihtla tee 20 asuva OÜ Tihemetsa Tiina autopesula territooriumil kallale A. H, võttis käega kinni kannatanu kõri piirkonnast ning lõi A. H peaga näkku nina piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse – ninaluu murru. Sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani I. Nelis toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- Maakohus leidis, et I. Nelise süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, samuti seda, et uue samaliigilise kuriteo pani süüdistatav toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastamise ajal. Kohus leidis, et I. Nelise mõjutamiseks edaspidi hoiduma vägivallaga seotud süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides, on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab I. Nelise ükskõikset suhtumist varasemalt mõistetud 2 karistustesse. Kohtu hinnangul on mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga välistatud, sest uus kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal ja samal ajal on toime pandud ka üks väärtegu. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
- Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja kohtuotsuse I. Nelisele karistuse mõistmise osas, leides, et mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ja süüteo raskusele. Kaitsja leiab, et kohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja uurimisele kaasaitamist, samuti kriminaalhooldaja ettekannet, mis kinnitab, et I. Nelis on peaaegu aasta jooksul käitunud laitmatult. Kohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel KrMS § 69 lg-s 1 sätestatuga, et karistuse saaks asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja palub vaidlustatud otsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja uue otsusega mõista I. Nelisele mitte vangistuslik karistus ja asendada see üldkasuliku tööga.
- Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde, süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja kaitsja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohus on mõistetud karistust piisava selgusega põhistanud, kohtu siseveendumuse kujunemine mõistetud karistuse osas on jälgitav ning apellatsioonis esitatu ei kummuta kohtu järeldusi ega põhjendusi. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu poolt otsuses kajastatut ja märgib apellatsiooni puutuvalt vaid järgmist.
- Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 sätestatud karistamise aluseid. I. Nelise süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on süüdistatavale karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Eelnevat silmas pidades on maakohus põhjendatult I. Nelisele karistust mõistes märkinud ka seda, et I. Nelis on varem 4-l korral kriminaalkorras karistatud isik, neist viimasel korral ka juba KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. Uue samaliigilise kuriteo pani I. Nelis toime eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. Lisaks on I. Nelist peale eelmist kohtuotsust karistatud ka väärteomenetluse korras rahatrahviga, milline on tasumata. Kõiki kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul I. Nelisele kahe II astme isikuvastase süüteo toimepanemise eest mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud, mida on lühimenetluse korras vähendatud 1/3 võrra, raske karistus, mille leevendamiseks alust ei ole.
- Kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on kohtupraktikas võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus 3 jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. I. Nelise puhul erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda karistusest vabastada, tuvastatud ei ole. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et I. Nelise puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem korduvalt, s.h ka samaliigilise kuriteo toimepanemise eest tingimisi karistatud ning kes on uue samaliigilise kuriteo toime pannud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab I. Nelise ükskõikset suhtumist varasemalt mõistetud karistustesse. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas I. Nelise isikuandmed, samuti asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal kindel töökoht. Kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides suudab süüdistatav elada seaduskuulekat elu ning et üldkasuliku töö edukas sooritamine oleks prognoositav.
- Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 342 lg 3 p 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
- märtsi 2011 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Malle Preimer 4