Obsah (5)

§ 275§ 65§ 75§ 76§ 184

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-13586 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 04. detsember 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-10-13586 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi

§ 275

järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1 (üks) kuu 2 vangistust Tartu Maakohtu 08.03.2010 otsusega mõistetud karistuse 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 1 (üks) päev vangistust võrra ja Andrei Gavrilinile mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud 1 (üks) päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 23.09.

1. Kinnipeetavat Andrei Gavrilinit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on olnud muutuv. Esimest korda karistati teda varguse eest, peale mida pani ta toime rahvatervise vastase kuriteo, mille tõttu muutus kuritegude toimepanemise dünaamika ka raskemaks. Praegune karistus on mõistetud ametniku solvamise eest. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks sõltuvusprobleem ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Andrei Gavrilinit väärtegude toimepanemise eest 8-l korral karistatud, sealhulgas on teda karistatud Liiklusseaduse § 7419 ja Alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 3 aasta 2 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Tulenevalt kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast õpib Andrei Gavrilin 01.09.2012 alates xxxx ning jätkab õpinguid ka käesoleval ajal. Perioodil 14.05.2010 – 29.06.2010 osales kinnipeetav suitsetamisest loobumise nõustamisel, perioodil 09.09.2010 – 11.11.2010 läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, perioodil 01.09.2010 – 22.06.2011 omandas kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala, perioodil 14.05.2010 – 29.06.2010 osales sõltuvusega tegelevas „Convictus“ tugigrupis, perioodil 01.09.2011 – 07.06.2012 õppis
2. klassis ning lõpetas selle, perioodil 13.01.2012 – 16.05.2012 omandas riigikeele B2 taseme, perioodil 01.04.2012 – 06.05.2012 osales toiduvalmistamise kursusel ning perioodil 11.06.2012 – 27.07.2012 osales puutöö kursusel 160 tundi. Kinnipeetaval Andrei Gavrilinil käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Enne vangistust elas Andrei Gavrilin koos emaga viimasele kuuluvas neljatoalises kõigi mugavustega korteris aadressil xxxx, kuhu ta kavatseb vabanedes tagasi elama asuda. Nimetatud aadressil elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema T G ja vend V G. Põhihariduse omandas Andrei Gavrilin xxxx, kus tal väidetavalt õpiraskusi ei esinenud. Kinnipeetav on töötanud vahelduva eduga mitteametlikult ehitusel. Riigikeelt valdab isik hästi. Hariduskorraldaja iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava õpitulemused xxxx väga head. Peale vabanemist plaanib isik õppima minna Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumisse. Ametlikult kinnipeetav töötanud ei ole, kuid ta käis ka Töötukassas, kuid ei jõudnud ennast ametlikult töötuna vormistada, kuna sattus vanglasse. Kinnipeetava peamiseks sissetulekuks oli teadaolevalt varastatud asjade edasimüümisest ja narkootikumide müügist saadud tulu. Raha kulutas isik narkootikumide hankimise peale ning see kulus kiiresti. Kuna isik elas koos emaga, siis oli ta tegelikkuses ema poolt ülalpeetav. Vabanemisfond on täis ning summa on piisav esialgseks toimetulekuks vabaduses. Hagisid on isik tasunud ja ta on motiveeritud seda ka edaspidi tegema. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul K-raha andmetel 3316,56 eurot. Isiku lähedased on lubanud teda hädavajalikuga kindlustada, samas puudub kinnipeetava ema sõnul tal käesoleval ajal töökoht ning ta on Töötukassas arvel. Isiku venna V G sõnul on Andrei Gavrilinil soovi korral võimalik asuda tööle samasse kohta, kus ka tema töötab. Tegemist on xxxx, kus kinnipeetava vend töötab oma sõnul mitteametlikult. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema T G, vend V G (kriminaalkorras karistatud), õde K N, kes elab xxxx ja vanaema. Omavahelised suhted on head ja toetavad, enamasti suheldakse telefoni teel ja eriti tihti suhtleb isik oma emaga. Kinnipeetava isa on surnud. Elustiilist tulenevalt kuulusid isiku suhtlusvõrgustikku kriminaalse taustaga isikud, kellega ta oma sõnade kohaselt ei soovi enam mingit tegemist teha. Varem oli isik mõjutatav, kuid praeguseks on oma vigadest õppinud ning oma suhtumist muutnud. Andrei Gavrilini sõnul 3 proovis ta alkoholi esmakordselt 14 aastaselt, kuid väidetavalt ta enam alkoholi ei tarvita. Kinnipeetav alustas amfetamiini ja kanepi tarvitamist 16 aastaselt, süstides enne kinnipidamiskohta sattumist 6-12 korda päevas amfetamiini. Isik tunnistab varasemat sõltuvust ning on motiveeritud sõltuvuskäitumisest vabanema. Kinnipeetav on osalenud Anonüümsete Narkomaanide ühekordses loengus. Isik on suitsetamisest loobunud. Andrei Gavrilin on andnud oma nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks. Impulsiivsele käitumisele viitab isiku puhul sõltuvusainete tarvitamine ja katseaja tingimuste rikkumine. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda ja kooli lõpetada ning asuda ka ülikooli psühholoogiat õppima. Lisaks sellele soovib ta perekonnale toeks olla ja oma pere luua. Isik teadvustab ühiskonnas kehtivaid väärtusi, samas on võimeline neid eirama. Kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal, samuti pani ta vanglas toime uue kuriteo. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumist paremuse poole muutnud. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel on isik viisakas ja heatahtlik. Andrei Gavrilini puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis ja teda ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab narkootikume. Sellest võib järeldada, et isik ohustab avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 44%. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle

§ 75lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava vend on ise ligi aasta aega tagasi vabanenud pikaajalise karistuse kandmisest. Andrei Gavrilini isa suri, kui Andrei oli 3aastane. T G iseloomustab poega emotsionaalselt stabiilse ja rahuliku inimesena, kes oskab analüüsida oma käitumist. Ärrituvust ja agressiivsust ta poja käitumises täheldanud ei ole. Kinnipeetava ema sõnul oli vabaduses poja suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatuid ning isikuid, kes tarvitasid narkootikume. Negatiivsetest iseloomujoontest tõi V G venna puhul välja kergesti mõjutatavuse kaaslaste poolt. Kinnipeetava lähedased on seisukohal, et sooritatud kuritegude põhjuseks oli mõjutatavus kaaslaste poolt ning noorus. Andrei Gavrilin on varem ühel korral tingimisi karistusest vabastatud ning määratud kriminaalhooldusele. Ta ei suutnud katseaega edukalt läbida, kuna sooritas katseajal uued kuriteod ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Samuti rikkus ta süstemaatiliselt kontrollnõudeid, mille tõttu kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes oli raskendatud. Arvestades distsiplinaarkorras karistamisi ja karistuse kandmise ajal toimepandud uut kuritegu, on ettekande koostaja arvates vähetõenäoline, et kriminaalhooldusametnikul oleks võimalik Andrei Gavrilinit distsiplineerida, kui see ei ole õnnestunud kinnipidamiskohas. Arvestades isiku varasemat elustiili ja tutvusringkonda on ametniku hinnangul oht uuteks kuritegudeks kõrge. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav panna talle

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Arvestades asjaolu, et Andrei Gavrilin tarvitas varasemalt regulaarselt narkootikume, siis peab kriminaalhooldusametnik oluliseks tegeleda narkosõltuvuse ennetamisega. Seega juhul, kui Andrei Gavrilin annab kohtuistungil nõusoleku, on otstarbekas kinnitada kohustusena kohustus pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt kahe kuu jooksul alates vabanemisest narkosõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaksmääramiseks ja vajadusel läbida ravi. Andrei Gavrilin kinnitas, et ta on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, sest tema käitumine ja mõtlemine on täiesti muutunud. Ta on nüüd rohkem täiskasvanum ja mõtleb oma tegude peale. Andrei Gavrilin on nõus vabanemisel vajadusel psühhiaatri poole pöörduma, et narkosõltuvusest vabaneda. 4 Prokurör ei toetanud kinnipeetava Andrei Gavrilini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esitatud materjalidest nähtub, et Andrei Gavrilinit on karistatud kriminaalkorras 3-l korral. Esimene kord karistati teda tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo ja karistus pöörati täitmisele. Vanglas pani ta toime uue kuriteo. Tartu Maakohus karistas teda esimese raskusastme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Gavrilin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Andrei Gavrilin on ühel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod, samuti rikkus ta süstemaatiliselt kontrollnõudeid. Sisuliselt kannab Andrei Gavrilin temale Tartu Maakohtu 08.03.2010 otsusega

§-de 202 lg 2 p 2, 184 lg 2 p 2 järgi liitkaristusena mõistetud vangistust. Nimetatud kuriteod on toime pandud katseajal.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu (narkootilise aine suures koguses korduv ebaseaduslik käitlemine) on esimese raskusastme kuritegu. Tähelepanu väärib kohtu arvates asjaolu, et viimane karistus on Andrei Gavrilinile mõistetud vanglas karistust kandes toimepandud kuriteo eest. Eeltoodu annab kohtule alust arvamuseks, et kui isik ei suuda vanglas seaduskuulekalt käituda, siis vabaduses olles ei suuda ta seda ammugi. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Andrei Gavrilini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat narkosõltuvust, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Andrei Gavrilin toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle esmakordselt reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks Andrei Gavrilin vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Gavrilini suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks asjaoluks loeb kohus Andrei Gavrilini puhul seda, et ta on oma õpinguid jätkanud ning ennast mitmekülgselt arendanud, luues sellega eeldused vabaduses paremini hakkama saada. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne 5 Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
2. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Gavrilini määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
3. veebruaril
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne