Obsah (7)

§ 311§ 179§ 175§ 173§ 190§ 180§ 189

Kriminaalasi nr 1-12-3831 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. august 2012.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3831 Kohtunik Ülle Raag Kohtu

§ 311

, § 313 lg.1, § 315 lg.4, lg.5, § 175 lg.1 p1, 3, 4, 5, 9, 10, § 180 lg.1, § 189 lg.1, lg.2, § 190 p.1, § 192 lg.1 maakohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Kalev Unt KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 1 vangistust. Rakendada KarS § 74 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Kalev Unt katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalmenetluse kulud: Kalev Unti menetluskulud on: sundraha 435 eurot, paljunduskulu 0,45 eurot, tasu riigi õigusabi eest 560.54 eurot ja sundtoomise kulu 18.38 eurot. Kokku menetluskulud 1014.37 eurot. Määrata Kalev Unti kaitsja advokaat Anne Vissak tasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses summas 522,14 (viissada kakskümmend kaks eurot 14 senti) eurot. Tasu väljamaksmise õigusabi osutanud kaitsjale korraldab kohtulahendi alusel Eesti Advokatuur. Menetluskulud tuleb osaliselt hüvitada Kalev Until ja osaliselt jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kalev Until tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 163,34 (ükssada kuuskümmend kolm eurot 34 senti) eurot. Menetluskulud summas 851,03 eurot jätta riigi kanda. Riigile tasutava menetluskulu hüvitisest (163,34 eurot) tuleb 144.96 (ükssada nelikümmend neli eurot 96 senti) kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-12-3831, “menetluskulu”. Menetluskulu hüvitis 18,38 eurot (kaheksateist eurot 38 senti, s.o. sundtoomise kulu) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr . 10220034796011, viitenumber 2800081890, selgitus „sundtoomise kulu Kalev Unt“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus riigile hüvitatava menetluskulu tasumise osas 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtule on teatatud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 27.augustil 2012.a. Kohus arutas Kalev Untile esitatud süüdistust selles, et tema 26.11.2011 kella 18:30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx9 maja ees pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et ajas taga kannatanu xxxxxxxxxxi, kes hirmust Kalev Undiga kohtuda põgenemisel komistas ja kukkus ning seejärel Kalev Unt lõi ning torkas mitmel korral oma käes olnud vihmavarjuga vastu kannatanu xxxxxxxxxxx käsi ning õlgu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – parema labakäe 3 cm pikkuse nahahaava, vasaku õlaliigese põrutuse. Seega Kalev Unt pannes toime teise inimese löömise ja tema tervise kahjustamise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalev Unt ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Kalev Unti küsitlemise, tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ja kannatanu xxxxxxxxxxx küsitlemise ja uurinud avaldatud kirjalikke tõendeid, leiab, et Kalev Unt tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses. Kannatanu xxxxxxxxxx kohtuistungil ütlusi andes kinnitas tema ja Kalev Unti vahelisi pingelisi suhteid. Ta on Untile korduvalt öelnud, et ei soovi temaga koos tulla- minna, Untile see ei meeldinud. Kannatanu oli töö tõttu sunnitud Untiga kokku puutuma. Unt on kannatanut töö juures ähvardanud- lubanud korraldada vägivalda kannatanu kallal (lasen läbi peksta, näo segi peksta, läbi tõmmata). Kannatanul tekkis hirm Unti ees. Ka samal päeval kui õhtul järgnes peksmine, ähvardas Unt kannatanut vägivallaga- lubas hanguvarre naiste koha peale puruks tampida. Kannatanul oli hirm Unti ees. Ka 26.11.2011 õhtul väljusid nad koos bussist. Kui kannatanu nägi, et süüdistatav hakkas talle järgi jõudma, hakkas ta jooksma, kuna tal oli hirm. Hakanud jooksma, kannatanu kukkus ja kohe oli Kalev Unt tema kohal kummargil ja lõi vihmavarjuga käe piirkonda, roiete piirkonda, näkku mitu korda. Kannatanu palus, et ära löö, Kalev Unt vastas, et löön ikka. Kannatanu pani käed näo kaitseks ette ja haaras vihmavarjust kinni, vihmavarju traat tõmbas kannatanu käe katki. Kannatanul oli sügav käehaav, kõõlused katki. Ta oli kuu aega haiguslehel, käis haiglas nõelumas ja sidumas. Kui Unt kannatanut peksis, siis kannatanu oli väga hirmul ja karjus appi. Üks mees hõikas, et mis juhtus ja Unt vastas, et ei midagi. Kui vihmavari läks katki ja see mees ka sekkus, siis Unt lõpetas ja läks ära. Kannatanu maha kukkudes lõi põlve ära ja kukkus vasaku õla peale. Kannatanu näitab kohtuistungil kohti, kuhu tekkisid sinikad- käevarrele, vasakule poole roiete alla. Järgmisel hommikul läks ta arstile ja siis politseisse ja korjas vihmavarju jupid kokku, mis maja ette maha olid jäänud. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxkannatanut ei tunne, Kalev Unti teab niivõrd, et oskab isiku ja nime kokku viia. Tunnistaja jalutas koeraga ja kui oli xxxxxxxxxx maja eest läbi läinud, kuulis sealt kisa. Oli naisterahva appikarje. Sellest sai tunnistaja aru, et midagi toimub, keegi vajab abi. Kisa oli selline, et oli aru saada, et on vägivaldse asjaga tegemist. Kannatanu pööras ümber ja nägi umbes 30 meetri kaugusel kaht inimest, üks neist oli mees. Toimus mingi 3 rüselemine. Mees oli püstiasendis ja nügis nagu teist hoovi poole, see teine oli väiksem. Tunnistaja tundis, et peab sekkuma, kuna oli aru saada, et keegi noris kellegagi tüli. Tunnistaja hõikas, et mis toimub või mis teed. Siis see meesterahvas lõpetas ja eemaldus sealt. Eemaldujas tundis tunnistaja ära Kalev Unti, oli selgelt näha, et oli tema, käis oma tavapärasel kiirel sammul, esmalt tuli tunnistaja suunas ja siis põikas Uuele tänavale. Seejärel nägi tunnistaja teist isikut, kes läks xxxxxxxxxxx teise trepikotta. See oli naisterahvas, lonkas kergelt. Ta hoidis kuidagi oma kätt, oli näha, et ta oli haiget saanud ja tal oli halb olla. Kalev Unt annab ütlusi, et 26.novembril tuli ta Kaubahalli juures bussist, tuli kannatanu ja veel inimesi. Vihmavarju kaasasolemise kohta tol õhtul ta ei mäleta, vihmavari on tal praegugi alles. Sellist sündmust, millest kannatanu rääkis, tol õhtul aset ei leidnud. Kalev Unt läks tol õhtul kojuxxxxxxxxxxx maja eest läbi, tavaliselt ta küll sealtkaudu ei lähe. Kannatanut ta seal ei näinud ja mingit kisa ega appihüüdu ei kuulnud. Tunnistajat nägi küll, kuid see oli Puiestee tänavas. Tunnistaja küsis „mis toimub“ ja Kalev Unt vastas talle spontaanselt vist et ei tea. Kalev Unt leiab, et tunnistaja ei saanud teda koos kannatanuga näha, kuna maja ees oli pime. Kannatanu on sellise loo välja mõelnud kättemaksuks, kuna neil olid töö juures konfliktid. Kannatanu on konfliktne ka teistega. Miks tunnistaja valetab, ei oska K.Unt seletada. Kohus uuris esitatud ja avaldatud kirjalikku tõendit-xxxxxxxxxxx tervisekaarti, millest nähtub Jõgeva Haiglasse pöördumise aeg 27.11.
2. Kannatanul on diagnoositud parema labakäe nahahaav ja vasaku õlaliigese põrutus. Välispõhjuseks on märgitud löök, väänamine, hammustus või kriimustus teiselt isikult. Kannatanu sõnade järgi on kirja pandud anamnees: eile, 26.11.2011 kella 18.30-19 vahel ründas mees xxxxx tänaval. Kukkus, vigastas paremat labakätt, vasakut õlga. Mees peksis teda vihmavarjuga. Kohus leiab, et kannatanu ütlused koos tervisekaardis sisalduvate andmetega tõendavad detailselt KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse objektiivseid tunnuseid- et kannatanu sai 26.novembri õhtul käehaava, õlaliigese põrutuse ja muid sinikatega päädinud lööke, teda löödi ja tema tervist kahjustati. Kannatanu ja tunnistaja kokkulangevad ütlused kinnitavad, et kannatanu kallal vägivallatseja oli Kalev Unt. Nii kannatanu kui ka K.Unt annavad ütlusi nendevaheliste pingeliste suhete kohta. Ka 26.novembril väljusid nad koos bussist. Kui kanatanu nägi, et K.Unt hakkab talle järgi jõudma, hakkas kannatanu jooksma, kuna tal oli hirm. Kohus leiab, et olukord, kus just seekord läks Kalev Unt oma koju tavapärasest erinevat teed mööda ehk liikudes kannatanul järel, on sõnastatav süüdistuses kasutatud väljendiga „ajas taga kannatanut“. Asjaolu, et kannatanu jooksul kukkus, võimaldas süüdistataval kannatanule kiirelt järele jõuda ja see andis süüdistatavale võimaluse rünnata kannatanut lüües vihmavarjuga. Süüdistatav jõudis kukkunud kannatanu juurde koheselt ja hakkas vihmavarjuga lööma. Sellest järeldub, et kannatanu hirmutunne, mis ajendas teda Kalev Unti eest ära jooksma, oli põhjendatud ja realiseeruski süüdistatavapoolse hilisema löömisega. Sellised objektiivsed asjaolud võimaldavad järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oligi kannatanule järgnemine, et tema suhtes kehaline väärkohtlemine toime panna. K.Unti järgnemine sel korral kannatanule koduteel oli erandlik, tavapäraselt käis K.Unt teist teed kaudu. Kohtu hinnangul on Kalev Unti kannatanule järgnemise ehk tagaajamise ja löömise puhul tegemist ühe terviklikuna käsitletava teoga, mis on kantud ühtsest tahtest ja on ajaliselt ja ruumiliselt tihedalt seotud ja ei ole põhjendatud nende eristamine. 4 Et sündmus leidis aset 26.novembril kella seitsme paiku õhtul xxxxxxxxxx maja ees, on tõendatud tunnistajaxxxxxxxxxxxja kannatanu kokkulangevate ütlustega. Tunnistaja ja kannatanu ütlused on igas detailis tõepärased ja üksteisega haakuvad. Tunnistaja ei ole seotud ei kannatanu ega süüdistatavaga, ta on juhuslik möödakäija, kes kuulis abivajava inimese appihüüdu ja appikarjest sai aru, et tegemist on vägivallaga. Tunnistaja nägi kaht inimest ja tema hüüde peale eemaldus neist kahest Kalev Unt. Sama kinnitavad kannatanu ütlused. Sellise tõendikogumi alusel tuleb süüdistuses kirjeldatud sündmus lugeda tõendatuks. Sellega on tõendatud, et Kalev Unt pannes toime teise inimese löömise ja tema tervise kahjustamise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et süüdistatava Kalev Unti ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Ehkki süüdistatav liikus tunnistajaga samal ajal ja kohas ehk xxxxxxxxxx maja eest 26.novembri õhtul kella seitsme paiku, ei kuulnud ta naisterahva appihüüdu, kuigi tunnistajaga kohtus. Vihmavarju kaasasolemist ta ei mäleta. Kalev Unti eitavatest ütlustest ilmneb, et Kalev Unt eitab neid asjaolusid, mis võimaldaksid teda selle teoga siduda. Kalev Unti ütlused on vastuolus tunnistajaxxxxxxxxxxxja kannatanu ütlustega ja kohus neid tõenditena ei arvesta. Süüdistatava ütlustest tulenev kannatanu kättemaksumotiiv ei ole usutav ega arvestades kogutud tõendeid veenev. Kannatanu ütlustes ja käitumises ei ole mingeid viiteid vihale või kättemaksule, isegi tsiviilhagi pole esitatud. Kalev Unt ei oska selgitada, miks peaks tunnistaja tema kohta valeütlusi andma. Tunnistaja nägi rüselust umbes 30 meetri kauguselt ja sekkunud hüüdega, tundis sündmuses osalenud meesterahvas ära Kalev Unti. Sellisena on juba ainult tunnistaja ütlustega veenvalt tõendatud vägivallaga seotud konflikti asetleidmine 26.novembri õhtul ja asjaolu, et konflikti üheks osaliseks oli Kalev Unt. Asjaolu, et tunnistaja nimetab nähtut rüseluseks, ei kahanda tema ütluste usaldusväärsust- ta oli eemal ja ei saanudki kõike täpselt tajuda. Et tunnistaja ei näinud eemalduva Kalev Unti käes vihmavarju on kooskõlas samuti kannatanu ütlustega, mille kohaselt ta käis järgmisel päeval vihmavarju juppe kokku korjamas, s.t. et Until ei saanudki midagi kaasas olla. Subjektiivse külje osas lähtub kohus süüdistatava poolt toimepandud teo objektiivsest pildist ja sellest järeldub, et Kalev Unt pani teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav, teades, et kannatanut taga ajades ja tema kättesaamisel lüües kannatanut vihmavarjuga, paneb ta toime kannatanu löömise, mille tagajärjel tekivad kannatanul tervisekahjustused ja süüdistatav tahtis või vähemalt möönis nende tervisekahjustuste tekkimist. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kannatanu vigastas oma vasakut kätt seetõttu, et püüdis ennast kaitsta löögi eest, mis oli suunatud talle näkku. Karistuse kohaldamine Kalev Unt tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista karistus. Kannatanu ei soovinud kohaldatava karistuse kohta arvamust avaldada. KarS § 57 järgi vastutust kergendavaid ja KarS § 58 järgi vastutust raskendavaid asjaolusid Kalev Unti käitumises kohus ei tuvastanud. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse, et Kalev Unt on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral- varguse eest ja kelmuse eest. Väärtegude eest karistatud kahel korral. Kohtu poolt on Kalev Unti kui füüsilise isiku pankrot välja kuulutatud tema enda avalduse alusel 22.02.2010.a., K.Unt on esitanud pankrotimenetluses tema kohustustest vabastamise avalduse. Teatis Kalev Unti keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta näitab, et päevasissetuleku suurus on 1,95 eurot. Teatis on koostatud 2010.a. andmete alusel ehk aja kohta, mil K.Unt töötas OÜ-s Markilo. Praegusel ajal teeb Kalev Unt hooajatööd tunnitasuga 2.11 eurot. Ta saab linnavalitsuselt 5 toimetulekutoetust. Nende andmete alusel tuleb tõdeda, et pankrotivõlgnikust süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamine oleks põhjendamatu ega omaks toimet süüdlase mõjutamiseks. Seetõttu ei saa Kalev Untile valida rahalist karistust, vaid tuleb otsustada vangistuse kohaldamine. Arvestades KarS § 121 sanktsioonis ette nähtud karistusraame, peab kohus õiglaseks mõista süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust, arvestades teo tehiolusid ja kannatanule põhjustatud tervisekahjustusi. Kohus ei pea põhjendatuks mõista karistust reaalse vangistusena, vaid K.Unti seaduskuuleka käitumise saavutamiseks võib osutuda kohasemaks tema allutamine kriminaalhooldusele ja tema käitumise üle kontrolli teostamine ehk karistamine tingimuslikult KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid kohaldades. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse kuludeks on käesolevas asjas sundraha 435 eurot (

§ 179

lg.1 p.2), kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud (

§ 175

lg.1 p.5) 0,45 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 38,40 eurot ja kaitsja taotletud tasu kohtumenetluses 522,14 eurot, kokku riigi õigusabi tasu kohtueelses – ja kohtumenetluses (

§ 175lg.1 p.4) 560,54 eurot.

Kalev Unt ei ilmunud määratud kohtuistungile 08.augustil, tema suhtes kohaldatud sundtoomine jäi tulemuseta. 09.augustile määratud kohtuistungile toodi Kalev Unt sundtoomise korras, mille kohta on esitatud sundtoomise kulude õiend summale 18,38 eurot. Sundtoomise kulu on erikulu, mis

§ 173

lg.3, § 176 lg.1 p.2 alusel tuleb hüvitada isikul, kelle süül kulud on tehtud, s.t. kulu tuleb hüvitada Kalev Until. Kokku menetluskulusid 1014,37 eurot. Kaitsja taotleb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist maksimaalses ulatuses. Prokurör peab võimalikuks, et menetluskulude hüvitamine määratakse ositi 1 aasta jooksul.

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu; lg.3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse, et tegemist on pankrotis oleva (ehk maksevõimetu) süüdimõistetuga, kellele käib menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Seetõttu jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda. Määrates Kalev Until tasumisele kuuluva menetluskulu hüvitise summat, võtab kohus aluseks asjaolu, et Kalev Unt ei ilmunud kohtuistungile 08.augustil. Seetõttu jätab kohus Kalev Unti kanda kõik need menetluskulud, mis on seotud tema mitteilmumisega: riigi õigusabi kulud seoses 08.augusti kohtuistungipäevaga ja sundtoomise kulu, kokku 163,34 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 851,93 eurot jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Ülle Raag 6 7