Obsah (7)

§ 184§ 121§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-14860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18. detsember 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-10-14860 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust.

Kristjan Grünvald tunnistati süüdi

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Kristjan Grünvaldile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 3 aastat vangistust Kristjan Grünvaldile 29.12.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-17087 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks Kristjan Grünvaldile mõisteti 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Kristjan Grünvaldi eelvangistuses alates 26.05.2010.a viibitud aeg karistusaja hulka ja 3 aasta 4 kuu 29 päeva vangistuse kandmise alguseks loeti 26.05.2010.a. Kristjan Grünvaldi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Kinnipeetavat Kristjan Grünvaldi on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Ta on toime pannud eriliigilisi süütegusid, 2-l korral on ta süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Kristjan Grünvaldi väärtegude toimepanemise eest 7-l korral karistatud, sealhulgas on teda karistatud Alkoholiseaduse § 71 järgi ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligi 2 aastat 7 kuud ja kanda jääb veel enam kui 10 kuud vangistust. Vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale õpib Kristjan Grünvald hetkel Viru Vangla üldhariduskooli

1. klassis. Kinnipeetaval on toimunud individuaalvestlused inspektorkontaktisikuga, ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Kinnipeetaval Kristjan Grünvaldil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (10.09.2012, 7 ööpäeva kartserit, töökohustuse rikkumine). Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanemate ja õega kahetoalises korteris aadressil xxxx. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava ema I G, isa K G ja õde K G. Pärast vabanemist asub Kristjan Grünvald elama samale eluasemele. Põhiharidust omandas kinnipeetav xxxx jäi pooleli, kuna ta vahistati ja selle ta lõpetas eelmise vangistuse ajal. Kinnipeetav suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt, on endale eesmärgiks seadnud omandada keskharidus ning võimalusel ka kõrgharidus. Enne vangistust kinnipeetav ametlikku töökohta ei omanud, töötades mitteametlikult ehitusel ja metsas. Viimane ametlik töökoht oli tal
2. aastal xxxx, kus ta töötas väidetavalt 9 kuud komplekteerijana. Vangistuse ajal on vanemad kinnipeetavat materiaalselt toetanud. Vangistuses viibimise ajal 21.
3. – 22.06.2012 on kinnipeetav läbinud 160-tunnise puutöö kursuse ning omandanud puutöö oskused. Kinnipeetaval on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx, mida on selle juhatuse liige R. M kinnitanud vanglale esitatud garantiikirjas. K-raha andmetel on kinnipeetaval seisuga 19.10.2012 tasumata võlanõudeid summas 4294,20 eurot. Kinnipeetava sõnul on tal suhted lähedastega head. Suhtlemine on toimunud lühiajaliste kokkusaamiste, telefoni ning kirja teel. Kinnipeetava väitel toimub suhtlemine elukaaslase C 3 P telefoni teel, kuna viimane elab xxxx. Varasemalt on kuriteod toime pandud grupis koos tuttavatega, kellega kinnipeetav oma sõnul enam suhelda ei soovi. Isiku sõnul tarvitas ta enne vangistust harva alkoholi ja seda peamiselt tähtpäevadel ühiselt koos sõpradega. Väidetavalt lõpetas kinnipeetav alkoholi tarvitamise
4. aastal, kui sai karistada mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul on ta korra elus proovinud amfetamiini ja kanepit. Kinnipeeturegistri andmetel isikul narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Tartu Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsuse kohaselt on kinnipeetav mitmes toimepandud kuriteo episoodis tarbinud ise narkootilist ainet. Varasemalt on esinenud agressiivset käitumist, sest 2-l korral on kinnipeetavat karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetava sõnul on ta rahulik inimene, kuid oleneb olukorrast ja sellest, kuidas temaga käitutakse. Teiste inimeste seisukohtade mõistmine on kohati puudulik, kuna kinnipeetava sõnul ei tekitanud ta viimati toimepandud kehalise väärkohtlemisega kannatanule mingeid tagajärgi. Kinnipeetava sõnul on ta teinud vastavad järeldused ning seadnud endale eesmärgiks õiguskuuleka eluviisi. Ametnikega suhtlemisel on isik üldiselt viisakas, kuid koostöö suhtes näitab üles minimaalset huvi. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 31% ja uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Tulenevalt keskmistest riskiprotsentidest Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada talle

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava vanemad on lahutatud. Kuni 8. klassini ei olnud ema I G väitel tema pojal koolis õppimisega probleeme. Ema sõnul tegeles kinnipeetav aktiivselt spordiga. Vangistuse ajal on kinnipeetaval lisaks emale ja õele säilinud tihe kontakt vanaema M A R. Oma isa K G on kinnipeetav suhelnud vangistuse ajal telefoni teel. Ema uue elukaaslase V P on kinnipeetaval ema sõnul sõbralikud suhted. Enne vangistust elas Kristjan Grünvald oma elukaaslase C P juures aadressil xxxx, kuid vangistuses viibimise ajal on kinnipeetava ema väitel nende suhted täielikult katkenud. Kinnipeetava vanaema sõnul on Kristjan Grünvald oma tegemistest rääkides kinnine olnud, mistõttu puudub lähedastel ülevaade tema suhtlusringkonnast. Vanaema iseloomustab Kristjan Grünvaldi kui abivalmis noormeest. Kinnipeetava lähedasi ei ole kriminaalkorras karistatud. Vanglas töötab kinnipeetav alates 09.07.2012 koristajana. Vangistuse ajal on kinnipeetavat rahaliselt toetanud vanemad, kes mõlemad töötavad. Vanemad on nõus Kristjan Grünvaldi kuni esimese palga saamiseni majanduslikult toetama. Kinnipeetav on viibinud kriminaalhooldusel 3-l korral. Esimene katseaeg kulges probleemselt, sest kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Teine katseaeg kulges probleemideta, kuid kolmas katseaeg kulges taas probleemselt, sest Kristjan Grünvald pani katseajal toime uue kuriteo. Vabaduses võivad kinnipeetavat mõjutama hakata tema egotsentrilised hoiakud, mis ajendavad teda tegutsema omaenese heaolu arvestades ja millise tegevusega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed. Samuti võivad kinnipeetava käitumist mõjutama hakata endised sõbrad, kellega koos pandi toime kuritegu. Narkootikumidest on Kristjan Grünvald väidetavalt paar korda kuus tarvitanud amfetamiini, samuti on ta proovinud ka kanepit. Kuritegu on seotud narkootilise aine omamise, vahendamise ja tarvitamisega. Kuritegu seoses väärkohtlemisega kinnipeetav ei tunnista. Kuritegude dünaamika viitab ohtlikkusele. Ohustatud on rahva tervis ja tuttav, kelle suhtes Kristjan Grünvald vägivalda kasutas. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskiteguriteks suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis riskide maandamiseks on soovitav panna talle

§ 75lg 2 p 2,4,5,7,8 sätestatud kohustused.

4 Kristjan Grünvald kinnitas, et ta on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Kinnipeetava sõnul ei õnnestunud tal nooruse lollusest oma karistust vabaduses kanda. Kristjan Grünvaldi väitel suudab ta elada narkootikume tarvitamata. Vabaduses hakkaks ta ehitustööd tegema. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis muutis vaateid vabanemise suhtes ja aitas mõista varem mittemõistetavaid asju. Nüüd on ta vanem ja suudab käituda seaduskuulekalt. Uue kuriteo pani ta toime koos sõpradega, kellega suhted ei ole säilinud. Kristjan Grünvald palub teda tingimisi enne tähtaega vabastada, sest vangistus on täitnud tema suhtes oma eesmärgi ja ta suudab käituda seaduskuulekalt. Oma distsiplinaarkaristuse kohta märkis kinnipeetav, et kirjutas selle kohta ka vaide, aga pole sellele seni vastust saanud. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Kristjan Grünvaldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kristjan Grünvaldi näol on tegu isikuga, keda on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglakaristust kannab ta teist korda. Positiivne on tema puhul see, et ta on õppinud edasi üldhariduskoolis, on läbinud sotsiaalprogrammi, tal on head suhted oma lähedastega, ta teeb vanglas majapidamistöid. Kui vaadata Kristjan Grünvaldi minevikku, siis on teda korduvalt tingimisi eelnevatest karistustest vabastatud, kuid see pole suutnud ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Kord on teda ka tingimisi enne tähtaega vabastatud ja selle katseaja suutis ta läbida. Viimasel katseajal pani ta toime esimese raskusastme kuriteo. Vangla arvates on Kristjan Grünvaldi puhul uue kuriteo toimepanemise risk 30% juures. Lisaks on teda karistatud vangistuses viibimise ajal distsiplinaarkorras, mille ta on enda väitel vaidlustanud. Prokuröri hinnangul ei ole eelnevad karistused täitnud oma eesmärki, Kristjan Grünvald on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et tegu on isikuga, kes on enesekeskne ja seoses sellega võivad kaasneda ka negatiivsed tagajärjed, teda võivad vabaduses mõjutada vanad sõbrad, kuriteokaaslased. Prokurör ei usu, et vabaduses suudab Kristjan Grünvald elada seaduskuulekalt ja on suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kaitsja leidis, et kinnipeetav Kristjan Grünvald tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kui uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on alla 50%, siis on see väike protsent. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga selles, et uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Iseloomujoonte eest ei hakata inimest kinni hoidma. Kui viidatakse sellele, et ta on varasemalt toime pannud kuritegusid, siis nende eest on ta karistused kätte saanud. Praegu istub ta selle eest, mis on toime pandud viimati. Vahi all peetakse isikut nii kaua, kui see on vältimatult vajalik. Eestis on 100 000 elaniku kohta kõige rohkem kinnipeetavaid. Kui seadus annab võimaluse vabanemiseks enne tähtaega ja vangla seda toetab, siis tuleks sellest ka lähtuda ja seda ära kasutada. Noorena ta pani rumalusest toime igasuguseid tegusid, aga aastatega tuleb mõistus pähe. Kaitsja palus arvestada tema kaitsealuse siirast soovi tulevikus seaduskuulekalt käituda.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kristjan Grünvald ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 4-l korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Koos vangitusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega on Kristjan Grünvaldi kolmel korral määratud kriminaalhoolduse alla. Kahel temale määratud katseajal jätkas kinnipeetav uute kuritegude toimepanemist, 5 sealhulgas jätkas ta kuritegude toimepanemist Tartu Maakohtu 29.12.2008 kohtuotsusega määratud katseajal. Kristjan Grünvald kannab karistust muuhulgas

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise eest grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kristjan Grünvaldile esitatud süüdistusest nähtub, et narkootilist ainet amfetamiini tarbis ta ka ise. Tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Kristjan Grünvaldi poolt toimepandud kuritegude dünaamika on läinud järjest raskemaks. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Kristjan Grünvaldi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, arvestades võimalikku narkootikumide tarvitamist ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et Kristjan Grünvald võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust narkokuriteo eest, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks Kristjan Grünvald vabaduses käituda seaduskuulekalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kristjan Grünvaldi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Toomas Liiva, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 75,60 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kristjan Grünvaldi ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 eurot (kuus eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt Kristjan Grünvaldile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Grünvaldilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
6. Kristjan Grünvaldil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kristjan Grünvald 1-1014860 kohtukulud“. 6 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
8. veebruaril
9. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne