Obsah (5)

§ 257§ 66§ 82§ 70§ 5

1-09-4276 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4276 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo R

§ 257

järgi ning karistati rahalise karistusega 5 140 krooni, s.o 328,51 eurot.

§ 66lg 1 alusel määrati M.

T mõistetud rahaline karistus 5 140 krooni, s.o 328,51 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 juulikuust igakuise rahalise karistuse osa tasumine mitte vähem kui 450 krooni, s.o 28,76 eurot, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg on kuu

1. kuupäev. Kohtuotsus jõustus 26.06.
2. 12.12.2012 esitas sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus Tartu Maakohtule avalduse M. T. mõistetud rahalise karistuse asendamiseks. Tartu Maakohtu 02.01.2013 määrusega jäeti sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt esitatud avaldus Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega M. T. mõistetud rahalise karistuse asendamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et kuna nimetatud kohtuotsus on jõustunud 26.06.2009 ning TMS § 202 ja

§ 82

lg 1 p 2 alusel on eelnimetatud kohtuotsuse jõustumisest möödas kolm aastat, on selle täitmine aegunud ning seega pole sissenõudja avalduse rahuldamine põhjendatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 08.01.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 02.01.2013 määruse ning otsustada M. T. mõistetud rahalise karistuse asendamine. Määruskaebuse esitaja märgib, et tulenevalt

§ 82

lg 1 p-st 2 ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 82

lg 2 p 3 nimetab, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu 14.12.2011 lahendile nr 3-1-1-104-11 (p 18), milles on selgitatud järgmist: Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus puudub täpsem sellekohane regulatsioon, leiab kolleegium, et

§ 66

lg 1 alusel ajatatud rahalise karistuse puhul on kohtul jõustunud kohtuotsusest tuleneva korra ja tähtaegade eiramisel otsuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel avaram otsustusulatus. Arvestades, et süüdimõistetu osas on karistust eelnevalt täiendavalt individualiseeritud, on kohtul õigus otsustada, kas juhtudel, mil isik rikub karistuse ositi tasumise kohustust, tuleb kohtuotsus täitmisele pöörata koheselt rikkumise ilmnemisel (nt ühe osa tähtaegselt tasumata jätmisel) või alles pärast rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist.

§-s 82 sätestatud tähtajad hakkavad sellisel juhul kulgema otsuse täitmisele pööramisest või rahalise karistuse tasumiseks antud lõpliku tähtaja möödumisest. Määruskaebuse esitaja sedastab, et kohtulahendiga on määratud M. T. rahalise karistuse täitmine osade kaupa 11 kuu jooksul. Resolutsiooniteksti kohaselt oli kohustus tasuda alates 2009 juulikuust igakuist rahalise karistuse osa mitte vähem kui 450 krooni hiljemalt kuu 30. kuupäevaks. Sellise arvutuse kohaselt oli isikul maksegraafik kuni 30.05.2010.

§ 66

lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Seega leiab määruskaebuse esitaja, et M. T. mõistetud ja tema poolt tasumata rahaline karistus tuleb asendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Sellegipoolest peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi täiendada ja täpsustada. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. T. Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega mõistetud rahalise karistuse täitmine on

§ 82lg 1 p 2 alusel aegunud.

Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 2. TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt

§-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. -2-

§ 70

lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. 2.

1. M.T. mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega ja karistati rahalise karistusega 5 140 krooni, s.o 328,51 eurot. Rahalise karistuse tasumine määrati ositi, s.o alates 2009 juulist tuli tasuda igakuiselt rahalise karistuse osa mitte vähem kui 450 krooni, s.o 28,76 eurot, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Igas kuus tasutava osa tasumistähtajaks määrati kuu
2. kuupäev. Seega määrati M. T. mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi vähemalt 12 kuu jooksul, kusjuures iga osa suurus pidi olema vähemalt 450 krooni. Viimase osa tasumise tähtaeg oli seega (erinevalt määruskaebuses märgitust) 30.06.
3. 2.
4. Sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt Tartu Maakohtule esitatud asenduskaristuse määramise avalduse kohaselt ei ole M.T. talle mõistetud rahalist karistust tasunud – asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Kohtutäituri andmetel puudub M. T. vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Seega peab Riigi Tugiteenuste Keskus vajalikuks kohaldada rahalise karistuse asendamist. Eelnevast tulenevalt on täidetud TMS § 206 lg 2 sätestatud rahalise karistuse asendamise eeldused, s.o süüdimõistetu ei ole tasunud talle mõistetud rahalist karistust tähtaegselt ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud.
5. Lisaks eelmainitud eeldustele on kohtuotsuse täitmisel oluline, et otsuse täitmine ei oleks aegunud.

§ 82

lg 1 p 2 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. 3.1. Alates 01.01.2010 on jõustunud ka

§ 82

lg 5, mis sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. M. T. mõisteti rahaline karistus Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega, mis jõustus 26.06.2009. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei täitmise võimatuse teate kohaselt algatati M.T. suhtes täitemenetlus 26.11.2009. Seega pole 01.01.2010 jõustunud

§ 82

lg 5 käesolevas asjas tulenevalt

§ 5lg 3 rakendatav, kuna see raskendab isiku olukorda.

3.2. Seega tuleb, tuginedes

§ 82

lg 1, Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsuse täitmise kolme aastase aegumistähtaja kulgemise alguseks lugeda otsuse jõustumist 26.06.2009. Samas on oluline arvestada ka

§ 82lg 2 sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumist tingivaid asjaolusid.

Nimelt

§ 82

lg 2 p 3 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-104-11 lugenud kohtuotsuse täitmise aegumise peatumise aluseks

§ 82

lg 2 p 3 mõttes ka karistuse kandmise määramist ositi

§ 66lg 1 alusel.

Kuna käesolevas asjas määrati M. T. mõistetud rahalise karistuse kandmine ositi, esines nimetatud aegumise peatumise alus. 4. Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsuse, mis jõustus 26.06.2009, aegumistähtaega ei saa arvestada kohtuotsuse jõustumisest, kuna esineb

§ 82lg 2 p 3 sätestatud täitmise aegumise peatumise alus.

Seega tuleb arvestada nimetatud otsuse täitmise aegumistähtaega

§ 82lg 2 p 3 sätestatud peatumise aluse äralangemisest.

Järgnevalt käsitlebki ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsuse täitmise aegumise peatumise aluse äralangemist. 4.1.

§ 66lg 1 võimaldab kohtul määrata mõistetud rahalise karistuse tasumist ositi.

Siis tasutakse rahaline karistust kohtuotsuses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-104-11 p-s 16 sedastanud, et olenemata

§ 66

lg 1 alusel rahalise karistuse ajatamisest, on karistus üks tervik ja juhul, mil kohus on vastavalt

§ 66

lg 1 süüdlasele mõistetud rahalise karistuse tasumise kindlaks määranud osade kaupa, kuid isik ei -3- järgi tasumise korda või tähtaega vähemalt ühe osa suhtes, muutub kohtuotsusest tulenev rahaline karistus sissenõutavaks tervikuna, s.o nii tasumata kui ka edasiselt tasumisele kuuluvate rahalise karistuse osade suhtes. Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega mõisteti M. T. rahaline karistus, mille kandmine määrati ositi alates juulist 2009 iga kuu vähemalt 12 kuu jooksul. Kuna M.T. ei tasunud rahalise karistuse osasid vastavalt kohtuotsuses märgitule, algatati tema suhtes täitemenetlus 26.11.2009, s.o enne rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist. 4.2. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-104-11 sedastatut. Nimelt on Riigikohus p-s 18 leidnud, et

§ 66

lg 1 alusel ajatatud rahalise karistuse puhul on kohtul jõustunud kohtuotsusest tuleneva korra ja tähtaegade eiramisel otsuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel avaram otsustusulatus. /--/ Kohtul on õigus otsustada, kas juhtudel, mil isik rikub karistuse ositi tasumise kohustust, tuleb kohtuotsus täitmisele pöörata koheselt rikkumise ilmnemisel (nt ühe osa tähtaegselt tasumata jätmisel) või alles pärast rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist.

§-s 82 sätestatud tähtajad hakkavad sellisel juhul kulgema otsuse täitmisele pööramisest või rahalise karistuse tasumiseks antud lõpliku tähtaja möödumisest. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud Riigikohtu seisukoht puudutab kohtuotsuste täitmisele pööramist. See tähendab, et olukorras, kus kohtuotsusega on isikule mõistetud rahaline karistus, mille kandmine on määratud ositi, on kohtul õigus otsustada, kas karistus pööratakse tervikuna täitmisele karistuse ositi tasumise tähtaegade rikkumise ilmnemisel või rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumisel. Käesoleval juhul on M. T. mõistetud rahalise karistuse osas algatatud täitemenetlus 26.11.2009, s.o enne karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist. Viidatud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et olukorras, kus kohus on pidanud vajalikuks karistuse täitmisele pööramist enne rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist, tuleb ka otsuse täitmise aegumise tähtaega arvestada alates täitmisele pööramisest. Vastasel juhul tekiks olukord, kus isikule mõistetud rahaline karistus on täitmisele pööratud, kuid otsuse täitmise aegumine algab hiljem. Kohtukolleegium peab sellist lähenemist põhjendamatuks. Kohtukolleegium leiab, et

§-s 82 sätestatud tähtajad hakkavad kulgema rahalise karistuse tasumiseks antud lõpliku tähtaja möödumisest olukorras, kus kohus on kasutanud oma otsustusulatust ning pööranud kohtuotsuse täitmisele alles pärast rahalise karistuse tasumiseks antud lõpptähtaja möödumist. Käesolevas asjas on M.T. suhtes täitemenetlus algatatud varem, s.o 26.11.2009 ning seega on põhjendatud ka aegumistähtaja arvestamine vastavast kuupäevast. Käesolevaks hetkeks on sellest möödunud

§ 82lg 1 p 2 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg ning seega on M.

T. Tartu Maakohtu 17.06.2009 otsusega mõistetud rahalise karistuse täitmine aegunud. 5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Paavo Randma