MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks J. Kimaskile 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati kahtlustatavana vahi all viibitud aeg 09.06.2008 – 11.06.2008, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.11.2008 ja lõpp on 14.11.2014. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava J. Kimaski seletuse, läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leidis, et J. Kimaski tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et J. Kimaski puhul esineb
lg 1 p 2 alusel formaalne alus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks oleks kindla elu- ja töökoha olemasolu. Käesoleval juhul on J. Kimaskil olemas kindel elukoht õe eramajas, kuid puudub kindel töökoht. Õed ja vennad on nõus J. Kimaskit toetama nii füüsiliselt kui ka materiaalselt. J. Kimaskit on karistatud raske isikuvastase kuriteo eest, isik ei tunnista oma süüd ja ei ole valmis ennast muutma. J. Kimaski kuritegude ajendiks oli seksuaalsete vajaduste rahuldamine, kusjuures isik enda probleemkäitumist ei tunnista. Seega on J. Kimaski näol tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, kusjuures kõrgriski all on lapsed. Samuti on probleem J. Kimaski alkoholisõltuvusega, mille kohta ei ole usaldusväärset väljundit. Maakohus nõustus prokuröri arvamusega, et J. Kimaski käesolevaks ajaks ärakantud karistuse osa ei ole proportsionaalne tema poolt toime pandud kuriteo ja süü asjaoludega ning tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub J. Kimask tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. J. Kimask leiab, et maakohus on jätnud oma järeldused põhjendamata, piirdudes üksnes prokuröri seisukohtade kordamisega ning jättes kõrvale kõik J. Kimaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud. J. Kimask toob välja, et tal on olemas sugulaste toetus ja kindel elukoht. Ta on vanglas töötanud ja käitunud korralikult. Samuti on ta läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Varasematel kriminaalhooldustel pole ta käitumiskontrolli tingimusi rikkunud. Vabaduses soovib ta käituda seadusekuulekalt, kuna on huvitatud läbi teistmismenetluse saavutada enda õigeksmõistmist. J. Kimask leiab, et on rikutud tema õigust objektiivsele kohtumenetlusele. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et prokuröri, kriminaalhooldaja ning vangla poolt koostatud dokumendid sisaldavad faktivigu. J. Kimask väidab, et tal ei esine alkoholisõltuvust. Samuti, kuigi tal on ravitud depressiooni, ei esine tal psüühikahäiret. J. Kimask ei nõustu väitega, et tema toimepandud kuriteod viitavad vägivaldsusele ning impulsiivsusele. Ta märgib, et teda on neljal korral karistatud varavastaste ning liikluskuritegude eest, mis ei olnud seotud vägivallaga. Lisaks on tegemist aegunud kuritegudega. Vangla poolt välja toodud uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (16% ja 23-40%) on võrreldes teiste kinnipeetavate kohta koostatud riskihinnangutega väike. J. Kimask väidab, et kuigi maakohus leiab, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega, ei ole maakohus täpsustanud, milliseid huve silmas peetakse. J. Kimask on seisukohal, et viide ühiskonna õiglustundele on tühisõnaline retoorika. J. Kimask väidab, et on kriminaalmenetluses algusest peale selgitanud, et ta pole toime pannud tegu, milles teda süüdistati. Nimelt esitas endine elukaaslane valesüüdistuse, et omastada tema vara ning alustada kooselu teise mehega. Tema endine elukaaslane sundis kasutütart tunnistama, et J. Kimask on teda vägistanud, kuigi see pole tõsi. Käesolevaks hetkeks on kasutütar kolmandatele isikutele tunnistanud, et on ema survel andnud valeütlusi ning sellepärast soovib J. Kimask saavutada läbi kohtuasja teistmise enda õigeksmõistmist. Vanglas on tema võimalused seda teha piiratud. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Kimaski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et J. Kimaskil on vabanedes olemas elukoht ning toetavad sugulased. Samuti tunnustab kohtukolleegium J. Kimaskit kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ning vangistuse jooksul tööhõives osalemise eest. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kaaludes J. Kimaskit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis teiste
lg 3 sätestatud asjaoludega, on tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega käesoleval hetkel ennatlik.
J. Kimaskit karistati Tartu Maakohtu 18.11.2008 otsusega
Maakohtu otsuse kohaselt karistati J. Kimaskit 4 seksuaalkuriteo episoodi eest. Kannatanuks oli J. Kimaski lapseealine kasutütar, kelle vastu J. Kimask kasutas nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda. Tartu Maakohtu 18.11.2012 otsusega mõisteti J. Kimaskile karistuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Käesolevaks hetkeks on J. Kimask ära kandnud talle mõistetud karistusest 4 aastat ja 2 kuud vangistust, mis on võrreldes J. Kimaskile mõistetud kogukaristusega ebaproportsionaalselt väike osa. Seega, arvestades J. Kimaski poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ning talle mõistetud karistuse raskusega, on tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ennatlik ning ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivata. Seoses määruskaebuses esitatud seisukohaga, et ühiskonna õiglustunne on liigselt abstraktne väärtus, et sellele tugineda, märgib ringkonnakohus järgnevat. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada isiku süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on hoida konkreetne isik edaspidi kuritegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivseid kaalutlusi kujutavad endast õiguskorra kaitsmise huvid, mis on sätestatud ka ühena karistuse mõistmisel arvestatavast asjaolust
Eesmärgiks on avaldada isikule õiglase karistusega mõju ning seega kinnitada ühiskonnaliikmete usaldust õiguskorra vastu. Samuti peab õiglase karistuse mõistmine saatma ühiskonnale (ja kannatanutele) signaali, et ebaõigus on heastatud.
lg 2 sätestatud kuritegude eest on karistusena ette nähtud kuue- kuni viieteistaastane vangistus. Seega olukorras, kus J. Kimask on toime pannud alaealise vägistamise ning tema poolt ärakantud karistuse aeg jääb oluliselt alla sanktsiooni alammäära, on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt ennatlik. Kohtukolleegium leiab, et J. Kimaski väide, et kriminaalhooldaja ja vangla arvamused on ebaobjektiivsed ja sisaldavad faktivigu, on paljasõnaline. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on J. Kimask ise tunnistanud, et tarvitas 0,5 liitrit kanget alkoholi 2-3 korda nädalas, mis osutab ka alkoholi kuritarvitamise probleemi olemasolule. Asjaolu, et J. Kimaski kuriteod viitavad tema vägivaldsusele, tuleneb tema poolt viimati toime pandud kuriteost. Lisaks sellele pole alust arvata, et eelnimetatud arvamused oleksid koostatud -3- ebaobjektiivselt, kuna need kajastavad nii J. Kimaskit positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Näiteks nähtub vangla arvamusest muuhulgas, et J. Kimask on vangistuse ajal osalenud tööhõives, käib psühhiaatri vastuvõttudel ning on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohus märgib vastuseks J. Kimaski väitele, et ta pole talle süüksarvatud kuritegu toime pannud, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel ei arutata isiku süüküsimust. J. Kimask on Tartu Maakohtu 18.11.2008 otsusega süüdi mõistetud
Riigikohtu 09.12.2009 määrusega jäeti J. Kimaski kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Seega on J. Kimaskit süüdi tunnistav kohtulahend jõustunud. Kohtukolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on J. Kimaskile see subjektiivne õigus tagatud. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt J. Kimaski kandmata karistuse pikkusest on tulevikus võimalik veel arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.