← Eesti

1-12-12131/3

Kriminaalasi nr 1-12-12131 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18.detsembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul ringkonnaprokurör Tatjana Tam

§ 199lg 2 p 7,9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus Indrek Jeeretit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud, 22.novembril 2011.a kella 15.51 ajal grupis kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Vanemuise 46 maja juures asuvast rattahoidlast rattalukuga kinnitatud V.R. kuulunud jalgratta Merida Tour 6 väärtusega 80 eurot; ajavahemikul 19.juunil 2012.a kella 19.00 kuni 20.juuni 2012.a kella 07.30 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Tiigi 8 maja juures asuvast rattahoidlast rattalukuga kinnitatud I.A. kuuluva maastikujalgratta Wheeler väärtusega 255,65 eurot; ajavahemikul 19.juuni 2012.a kella 21.00 kuni 20.juuni 2012.a kella 12.00 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Narva mnt 89 peasissekäigu juures asuvast rattahoidlast kaks jalgratast: K.T. kuuluva jalgratta Panther Sophyd väärtusega 300 eurot ja E.N. kuuluva maastikujalgratta väärtusega 200 eurot koos trosslukuga väärtusega 15 eurot; 24.septembril 2012.a ajavahemikul kella 14.00 kuni kella 18.00 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Jakobi 5 maja juures asuvast rattahoidlast K.F. kuuluva jalgratta Merida Kalahari 530 koos trosslukuga koguväärtusega 50 eurot. Sellega pani Indrek Jeeret toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Indrek Jeeretit süüdistatakse veel selles, et tema - juuni lõpus 2010.a turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud, so tuvastamata isiku/isikute poolt 20.juunil 2010.a Tartus Vitamiini 1 asuva Veeriku Selveri juurest varastatud K.N. kuuluva naiste jalgratta Nopsa väärtusega 198,13 eurot (3100 krooni), müües jalgratta Tartus XXX juures J.A. 22,37 euro (350 krooni) eest. - 29.augustil 2011.a turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud, so tuvastamata isiku/isikute poolt 29.augustil 2011.a Tartus Riia 1 Tartu Kaubamaja juures olevast jalgratta hoidlast varastatud M.K. kuuluva jalgratta Merida väärtusega 350 eurot, pantides jalgratta Tartus XXX asuvasse OÜ Hanse Laenud kuuluvasse pandimajja, saades selle eest 75 eurot. Sellega pani Indrek Jeeret toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Indrek Jeeretile karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 202

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Indrek Jeeretile karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Indrek Jeeretile kuritegude kogumis liitkaristuseks 11 kuud vangistust, mille algust arvestada tema kinnipidamisest 17.detsember 2012.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Indrek Jeeret tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7,9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtunik leiab, et põhjendatud on Indrek Jeereti suhtes kohaldada vahistamist, et tagada kokkuleppe kohane reaalne karistuse täitmisele pööramine. Tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on ta menetluse käigus jätnud ilmumata menetleja juurde ja seega võib hakata kõrvale hoiduma ka karistuse kandmisest. Seega on põhjendatud vahistada süüdistatav kohtuotsuse kuulutamisel ja toimetada ta kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Tsiviilhagi on esitatud V.R. poolt summas 80 eurot (tl 37) ja E.N. poolt summas 215 eurot (tl 22). Menetluskuludena kuulub Indrek Jeeretilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Indrek Jeeret on 60% ulatuses töövõimetuspensionär, kelle ametlikuks sissetulekuks on pension 127 eurot. Ta teeb aegajalt ka juhutöid. Indrek Jeeret asub koheselt kinnipidamiskohas kandma peaaegu aastast vangistust, mille kestel tal sissetulekud ilmselt puuduvad. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Indrek Jeeret

§ 199lg 2 p 7,9 järgi ja mõista karistuseks üksteist

(11)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Indrek Jeeret

§ 202lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda Indrek Jeeretile kuritegude kogumis liitkaristuseks üksteist

(11)kuud vangistust. Indrek Jeeretile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamisest, s.o 17.detsembrist 2012.a. Indrek Jeereti suhtes kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse tähtaja lõppemiseni. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista Indrek Jeeretilt tsiviilhagi V.R. (IK XXX, arveldusarve XXX Swedbank) kasuks kaheksakümmend
(80)eurot ja E.N. (IK XXX, arveldusarve XXX SEB Pank) kasuks kakssada viisteist
(215)eurot. KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud CD-R plaat salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 alusel välja mõista Indrek Jeeretilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada
(200)eurot ja kaitsja tasu seitsekümmend
(70)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Indrek Jeeretil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.