1-12-8095/4

(12230108973)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi Vitali Järv süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 12.10.2012.a Prokurör Eneli Pau Süüdistatav V i t a l i JÄRV – isikukood: 38410140322; Eesti kodanik; viimane elukoht: Xxx; keskharidusega; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt; tõkend: vahistamine alates 06.07.2012 (kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.07.12) Kaitsja advokaat määratud korras Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Vitali Järv KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 2 Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda
2. juuli 2012.a.
3. Asitõend: 2.
4. CD-plaat kõnesalvestusega (tl 31) jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. 2.
5. Kööginuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
6. Välja mõista Vitali Järvelt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 153,60 eurot (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-8095 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS Vitali Järv 27.05.2012 kella 20.00 paiku Tallinnas aadressil Xxx lükkas SJ selliselt, et viimane kukkus parema õlaga vastu laua serva ja põhjustas selliselt kannatanule valu ja hematoomid parema õla piirkonnas. Samuti samal ajal ja kohas, võttis V.Järv kööginoa ja lõi sellega SJ vasakusse rinda ja põhjustas valu ja tervisekahjustusena vasaku rinnanäärme 5 cm pikkuse ja 2,5 cm sügavuse torkehaava. V.Järv 04.07.2012 kella 20.00 paiku Tallinnas Xxx lõi lahtise käega SJ vastu suud ja põhjustas selliselt SJvalu ja ülahuule haava. Sama konflikti käigus lõi ta SJ ka korduvalt vastu nina ja põhjustas selliselt SJ valu. Teise inimese löömisega, talle valu ja tervisekahjustuste tekitamisega pani V. Järv toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et V. Järvele süüks arvatud kuritegu on tuvastamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuseks taotles prokurör vangistust 15 kuud, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 10 kuud vangistust. Reaalselt kuuluks ärakandmisele 4 kuud vangistust ning 6 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui V. Järv 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning 3 täiendavad kohustused: 1)mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda sotsiaalprogrammides. Prokurör pidas karistuse mõistmisel kõige olulisemaks seda, et oma süüd V. Järv tunnistas ja varem ei ole teda kuritegude eest karistatud. Kaitsja ei vaidlustanud kuriteo tõendatust ega kvalifikatsiooni. Leidis, et tülid on tekkinud armukadedusest ning kannatanu on süüdistatava ise üles ärritanud, mõlemad on olnud alkoholijoobes. Süüdistatavat ei seo kannatanuga enam miski, vabanedes on tal võimalik elama asuda vanaema juurde ning põhjendatud on šokivangistuse mõistmine, kuid palus seda mõista väiksemas määras kui taotles prokurör. Kuna süüdistataval ei ole mingit vara ega oma elamist, siis menetluskulud jätta suures osas riigi kanda ja anda võimalus neid tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused V. Järvele süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:
7. Kehaline väärkohtlemine 04.07.2012.a. -kannatanu SJ läbivaatuse protokollis 04.07.12 on fikseeritud, et ta parempoolse silma all on marrastus ja ülahuul on verine (tl 7-9); -kannatanu SJütluste kohaselt (tl. 11-13) tekkis tüli
8. juulil Vitali Järvega sellepärast, et Vitali teda pidevalt peksab ja mehel tuli 11.juulil minna prokuratuuri. Ta tegi süüdistatavale ettepaneku abielu lahutada, kuid viimane lõi teda kaks korda lahtise käega näkku, ninajuure pihta, see oli väga valus. Lahtise käega lõi Vitali teda ka suu piirkonda, huulel olnud herpes läks katki ja veri tuli välja. Varem on süüdistatav teda noaga ähvardanud ja ka noaga löönud, mistõttu ta kardab süüdistatavat; mees on ähvardanud teda kogu aeg peksta; -asitõendi vaatlusprotokollist (kaks kõnesalvestust politseile) nähtub, et 04.07.12 kella 20.20 ajal palub S. Järv politseilt abi, kuna mees teda peksab. Ca 20 minutit hiljem helistab ta uuesti ja küsib, millal patrull kohale jõuab; teatab veelkord, et mees teda peksab, et teda võidakse ära tappa; tema hääl on nutune (tl. 15-17, tõlge 18-20); -tunnistaja Anti Polli (patrullpolitseinik) ütlustega on tõendatud, et 04.07.12 avas neile ukse Sabina Järv, kelle nägu oli nutune ja parema silma juurest punane; teatas, et mees on teda näkku löönud. Sündmuskohal oli ka kannatanu alaealine tütar, kes oli hirmunud. Vitali Järv oli bravuurikas, löömist eitas (tl.27); -kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtub, et V. Järv peeti kinni 04.07.12 kell 20.37, vigastusi temal endal ei tuvastatud (tl.28-29); -V.Järv oma ütlustes väitis, et naisega tekkis tüli vanu aegu meenutades; ta meenutas naisele suhet naabriga. Naise jutt viis ta endast välja, mistõttu ta lõi Sabinat lahtise käega korra vastu vasakut põske. Nägu oli naisel punane kõrgest vererõhust. Ta ei tea, miks naisel suu verine oli; ta ei pööranud sellele tähelepanu, kas kannatanu laps nende tüli nägi või mitte. Naisega oli juttu ka sellest, et ta peab 11.juulil minema prokuratuuri varasema kriminaalasja pärast. Sabinaga kavatseb ta edasi elada ja lahutust talle ei anna (tl.32). Vaatamata asjaolule, et süüdistatav oma käitumist 04.07.12 on püüdnud õigustada ja oma süüd väiksemana näidata, on kehaline väärkohtlemine süüdistuses näidatud mahus tõendamist leidnud. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ning kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseiks. Korduvad löögid näkku tingisid selle, et kannatanu oli sunnitud abi paluma politseist, sest ka kartis oma elu ja tervise pärast.
9. Kehaline väärkohtlemine 27.05.2012.a. 4 - kannatanu SJ ütlustest nähtub (tl. 42 – 45), et kui mees on purjus, hakkab ta skandaalitsema ja võib lüüa. Politseisse ei ole ta varem pöördunud, kuna pidas seda perekonna siseasjaks, mis tuleb ise lahendada. Kui mees 27.05.12 koju tuli, oli ta purjus ja hakkas tüli norima. Süüdistatav tõukas kannatanut nii, et viimane lõi end parema õlaga vastu lauaserva. Ta ütles mehele, et annab lahutuse sisse ja viskab ta korterist välja. Selle peale võttis mees ootamatult lauasahtlist kööginoa ja lõi teda vasakule poole rindu; kannatanul oli valus ja haavast hakkas verd tulema. Kannatanu jooksis naabrinaise juurde ja koos läksid traumapunkti. Arstid vaatasid ta läbi, õmblesid haava ja teatasid, et kops ei olnud kahjustatud. Ta kahtles, kas politseisse teatada või mitte, sest tookord mees vabandas ta ees. -PERH-i patsiendikaardilt ja väljavõttes haigusloost nähtub, et SJ on vasaku rinnanäärme torkehaavaga pöördunud erakorralise meditsiini osakonda, on tehtud röntgen, haava on õmmeldud; edasi tuleb jätkata sidumist perearsti juures (tl. 46; 48-49); -isiku läbivaatuse protokollis on 30.05.2012 fikseeritud, et SJ esines parema õla ülaosas hulgaliselt verevalumeid, vasakul rinnal verevalum ja plaaster, mille all 4 cm pikkuselt haava õmblusjäljed. Näol parema silma all oli arm, mille ümber punetus (tl. 50-53); -nuga, kui asitõendit on vaadeldud (tl. 59 – 60): tegemist oli teravaotsalise kööginoaga 19 cm, mille tera pikkus oli 8 cm. Kahtlustatava V. Järve ütluste kohaselt (tl.55- 58) tunnistas ta toimepandud kuritegu, kuid väitis, et teo üksikasju ta ei mäleta, kuna oli purjus. Mäletab seda, et läks naisega tülli ja kui naine kampsuni ära võttis, nägi vasakul rinnal verd; pani haavale vatitampooni ja sideme; tehtut kahetseb. Kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistatava poolt, kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamine nii mais kui juulis 2012 on tõendamist leidnud ja õigesti on V. Järve käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt on V. Järv kannatanut rünnanud ka varem, on peretüli käigus kannatanut kägistanud ja talle füüsilist valu põhjustanud. 30.03.2008.a. kriminaalmenetlus lõpetati põhjusel, et ta oli varem kriminaalkorras karistamata isik, ta sai aru oma käitumise lubamatusest, kannatanu on talle andestanud ning ta kohustus täitma 100 tundi üldkasulikku tööd (tl. 71). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V. Järv on isik, keda on korduvalt erinevate väärtegude eest karistatud rahatrahvidega. Tasutud on vaid üks trahv. (tl.62-64). Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvesse tuleb võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. V. Järve süü suurust hinnates tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest. 27.05.
10. oli süüdistatava rünne ohtlik nii kannatanu elule kui tervisele. Noaga lõi ta kannatanut rindu, s.o. 5 elutähtsasse piirkonda. Selline tegu on jõhker ja hoolimatu ning võinuks põhjustada ka kõige raskema tagajärje. Ajal kui selles asjas käis kriminaalmenetlus ja süüdistav oli kutsutud prokuratuuri, ründas ta kannatanut uuesti 04.07.12.a. Kannatanu suhtes kahel korral vägivalla tarvitamist ta küll tunnistas, kuid oma tegusid ta kohtuistungil ei kahetsenud, ei osanud kohtule öelda, millised järeldused ta on endale teinud, nentis vaid seda, et talle ei meeldi vanglas olla. Puhtsüdamlik kahetsus, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, peab olema siiras, kontrollitav asja materjalide põhjal. Kohus ei loe eeluurimisel kirja pandud ühte lauset oma maikuu käitumise kohta puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Juba juulikuus kordunud vägivalla suhtes pidas V. Järv tüli põhjustajaks naist, leidis, et naise jutt ärritas teda, et naise nägu punetas vererõhu tõttu, mitte tema korduvatest löökidest ning teatas, et lahutust ta naisele ei anna. Talle ei läinud korda see, kas kannatanu alaealine laps toimunut nägi või mitte. Ta oli jõhker ja vägivaldne isiku suhtes, kelle elamispinnal ta elas. Kannatanu julgus öelda välja asjaolu, et teda korterist välja aetakse, põhjustas järjekordse vägivalla. Antud asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Nii teo raskust kui süüdlase isikut arvesse võttes ei saa V. Järvele mõista kergemaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust. Selline karistus ei ole tema puhul ka täidetav. Ta on teinud vaid juhutöid, tal puudub kindel elu- ja töökoht. Tasumisele kuuluvad menetluskulud. Nende tegude ohtlikkust (löögid elutähtsate organite piirkonda, noa kasutamine) arvesse võttes, samuti asjaolu, et vägivalda tarvitas ta kannatanu suhtes korduvalt, ei pea kohus võimalikuks mõista V. Järvele karistusena vangistust alla sanktsiooni keskmist määra. Asjaolu, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei saa olla peamise või määrava tähtsusega karistuse mõistmisel. Ta on isik, keda on erinevate väärtegude eest korduvalt karistatud ning teda ei saa pidada õiguskuulekaks isikuks. Enamuse talle määratud rahatrahvidest on ta jätnud tasumata. Ta on sama kannatanut ka varem kehaliselt väärkohelnud (kannatanut kägistanud), kuid siis kriminaalasi lõpetati põhjusel, et ta on varem kriminaalkorras karistamata isik ja saab aru oma käitumise lubamatusest. Lõpetamise määrusega pandud kohustus teha üldkasulikku tööd, pole olnud piisavaks vahendiks, sest samaliigilised teod on ta uuesti toime pannud. Sellise isiku mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid on vajalik mõista reaalne vangistus vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, ei näe kohus ühtegi põhjendust, miks peaks V. Järve kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistus ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et alkoholijoobes oma pereliiget noaga ründav isik on toime pannud väheohtliku kuriteo. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et V.Järv on isik, kel puudub kindel elukoht ja kes kuritarvitab alkoholi ning ka sellest aspektist lähtudes on tema suhtes tingimisi vangistusest vabastamine põhjendamatu. 6 Tsiviilhagi süüdlase vastu esitatud ei ole. Menetluskulud Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks selles kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 435 eurot. Kohtueelses menetluses ja kohtuistungil esines määratud kaitsjana advokaat G. Kull, kellele on makstud tasu kokku 153,60 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viibib vahi all, enne vahistamist ta ei töötanud, käib kõigi menetluskulude kohene tasumine talle ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulude tasumiseks 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest: viiendiku sundrahast ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 173, 175, 179, 180, 238, 306, 311-
11. Kohtunik