KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04.02.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-16183 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjal

§76lg.4 määrata Kadar KAIGOLE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Kadar KAIGOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 Kohustada Kadar KAIGOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Kadar KAIGO kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldus´ametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Kadar KAIGO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Kadar Kaigo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kadar Kaigo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.04.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 8 kuud alates 09.12.2004. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat ja 32 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud, kuid suurenenud on ebaaususe raskusaste. Eelmiste kuritegude puhul oli soodusteguriks alkohol. Kinnipeetavaga on jooksvalt viidud läbi motiveerivaid vestlusi alkoholist hoidumise teemal. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Toimetuleku oskused, Igapäevane valik, Suitsetamisest loobumise programm, Taastav õigus, Eluviisitreening, Viha juhtimine ja sõltuvusvõõrutusprogrammis. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav on huvitatud õppimisest ja motiveeritud töötama. Kinnipeetavale on garanteeritud materiaalne kindlustatus elukaaslase ja vanemate poolt, ka on tal olemas töökoht xxx. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 593,68 € ja vabanemisfondis on 870 €. Suhted perekonnas on kinnipeetaval head ja toetavad, vanemad on nõus poega igati aitama. Samuti on head kinnipeetava suhted elukaaslasega, soovivad 4-aastast poega koos kasvatada. Elukaaslane ei tea negatiivselt mõjuvaid tuttavaid, samas võivad negatiivselt mõjuda 2 tuttavad, kes on tekkinud pikaajalise vangistuse jooksul. Kinnipeetava korduv kriminaalkorras karistatus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav on tunnistanud, et tarvitas enne vangistust liigselt alkoholi, kõik kuriteod pani toime alkoholijoobes, on muutunud alkoholijoobes vägivaldseks. Kinnipeetav on vahel impulsiivne, kui miski teda ärritab, kuid agressiivsust ei ole täheldatud. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on reaalsed ja saavutatavad. Kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud, kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, kuid tal on olnud konflikte vanglaametnikega. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis või muutuvad teda ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui kinnipeetav on majanduslikult raskes olukorras. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et suhted kinnipeetava perekonnas on head ja toetavad, vanemad on nõus poega aitama nii moraalselt kui materiaalselt. Samuti on kinnipeetaval head suhted oma elukaaslasega, kes ootab teda väga. Vabanemise korral on kinnipeetava elukoht väga heas korras 3-toaline korter, mis kuulub elukaaslase tädile, kuid on antud neile kasutada tähtajatu lepinguga. Samuti on kinnipeetaval olemas vabanemise korral töökoht. Kinnipeetaval on olemas materiaalne kindlustatus elukaaslase poolt, lisaks ka vanematepoolne toetus. Kriminaalhooldaja on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul on ennetähtaegne vabanemine tulemuslik, kuna vabaduses on tingimused loodud, mis soodustavad resotsialiseerumist. Maakohtu istung Kinnipeetav Kadar Kaigo taotles maakohtu istungil enda vabastamist. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ei nõustunud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ka vangistuses viibib juba mitmendat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 08.08.

1. 3 Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus ja distsiplinaarkaristuste olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks talle mõistetud vangistusest 8 aastat 8 kuud ära kandnud 8 aastat 2 kuud ja kanda on veel vaid 6 kuud, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb poole aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt poole aasta pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel ja alaline elukoht. Tegemist on korraliku 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase tädile ja on antud neile kasutada. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tööandja kinnipeetavat juba varasemast ajast ja seetõttu on töökoht kindlustatud. xxx. tunneb Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval olemas ka lähedaste toetus, nii moraalne kui materiaalne. Oma toetust on lubanud nii kinnipeetava vanemad kui ka elukaaslane. Seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus, mis on eriti oluline, arvestades siinkohal seda aega, mis kinnipeetav on veetnud vangistuses. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 6 kuud enne tähtaega koos katseajaga 1 aasta, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 6 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud, et tarvitas enne vangistust liigselt alkoholi, ka kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab probleemi olemasolu ja on motiveeritud alkoholist loobuma. Selle kohta annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Igapäevane valik ning osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis ja vestlustes alkoholist hoidumise teemadel. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt negatiivsed asjaolud antud kinnipeetava puhul puuduvad ja ennetähtaegne vabastamine on tulemuslik, kuna vabaduses on tingimused, mis soodustavad resotsialiseerumist. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab lisaks sellele, et 8 aasta 2 kuu pikkune karistusaeg on selleks piisavalt pikk aeg, et kinnipeetava arusaam ja mõtteviis oleksid muutunud. Määrates talle käesoleval ajal katseaja 1 aasta, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Maakohus leiab, et vabanemise järel peale niivõrd pikka karistusega on kriminaalhooldusametniku järelevalve ja tugi resotsialiseerumiseks vajalikud. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud probleeme alkoholi tarvitamisega vabaduses. Viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab 5 samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6