-1 lg.3 määrata Oleg SILITŠENKOLE elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.
Kohustada Oleg SILITŠENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Oleg SILITŠENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Oleg SILITŠENKO kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada Oleg SILITŠENKO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Oleg Silitšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Silitšenko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.01.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 3 kuud alates 16.05.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib teist korda. Kuriteod varieeruvad, vägivaldsus on vähenenud, soodusteguriks on 2 kriminaalne mõtlemine ja -sidemed ning tulu teenimine vahendeid valimata. Kinnipeetav töötab alates xxx-s, temaga on jooksvalt läbi viidud motiveerivaid vestlusi hoiakute korrigeerimiseks, väärtuste hierarhia ning põhjus-tagajärg seoste teemadel ning ta osales riigikeele A1 taseme kursustel. Eelmise vangistuse ajal õppis kinnipeetav keevitamist ja väikeettevõtlust. Kinnipeetav töötas vabaduses ametlikult ja hindas töötasu piisavaks. Kuriteod viitavad täiendava tulu hankimisele kriminaalsel teel. Kinnipeetaval on vabanemisfondis 105,44 € ja tasumata rahalisi kohustusi 22 083,11 €. Kinnipeetav on lahutatud, kuid kooselu uue elukaaslasega algas juba enne vangistust. Elukaaslasest on kinnipeetavale moraalne tugi, kuid tal ei ole võimalik kinnipeetavat toetada materiaalselt. Elukaaslane, lapsed ja vend külastavad kinnipeetavat vanglas. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega omab pikaajalisi sidemeid ja ühiseid kuritegusid. Kinnipeetava kuriteod on toime pandud grupis, see viitab mõjutatavusele, kinnipeetav on võimeline mõjutama ka teisi. Kinnipeetav armastab riski. Kinnipeetav on aktiivne suhtleja, kuid ettevaatlik. Agressiivsus ei ole kinnipeetavale loomuomane, kuid grupis võib eesmärgi saavutamiseks vägivalda kasutada. Tegevustes arvestab kinnipeetav enda vajadustega ja tema eesmärgid on peamiselt lühiajalised. Vestluses ei väljenda kinnipeetav kriminaalsele subkultuurile omaseid hoiakuid, ametnikega suhtlemisel püüab jätta head muljet ja anda sotsiaalselt soovitud vastuseid. Kinnipeetava enesekontroll on väga hea. Kriminaalhooldusel ei ole kinnipeetav olnud. Ühiskonnareegleid täidab kinnipeetav formaalselt, kuni need ei satu vastuollu tema isiklike huvidega. Ohu ilmnemine kinnipeetava puhul on kõige suurem, kui kinnipeetav on majanduslikult raskes olukorras ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslase sugulasele, kus lisaks viimasele elavad veel kinnipeetava elukaaslane ja viimase alaealine tütar. Elukaaslane ja sugulane on kirjalikud nõusolekud andnud. Kriminaalhooldusametnik sai aru, et moraalne tugi oleks kinnipeetaval elukaaslase ja viimase sugulase poolt olemas, kuid kummalgi neil ei ole kinnipeetavat võimalik toetada materiaalselt. Kinnipeetava vanemad püüaksid poega toetada vajadusel nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetava konkreetse vabanemisjärgse kindla töökoha osas ei ole kriminaalhooldusametnikul täpseid andmeid, kas ta saab jätkata endises töökohas, ei ole kindel. Kinnipeetava hoiakud ei ole olnud õiguskuulekad. Elektroonilise valve perioodi pikkuseks võiks olla 4 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Oleg Silitšenko taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et kahetseb väga juhtunut ja tal on kõigi ees häbi. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuud. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, käesoleval ajal kannab ta vangistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 1 aasta 9 kuud ja kanda on veel 1 aasta 6 kuud. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Maakohus möönab, et korduvkaristatus ja teist korda vangistuses viibimine võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb pooleteise aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaned tähtaegselt pooleteise aasta pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. 4 Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on korteriga, kuhu ta asub elama koos elukaaslase ja tema lapse ning sugulasega. Korter vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele ja sealelavad täiskasvanud elanikud on oma kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Tööharjumus on kinnipeetaval säilinud, kuna ta töötab ka vangistuses. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et enne vangistust on kinnipeetav vabaduses töötanud ametlikult. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 22 083,11 €. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. poolteist aastat enne tähtaega koos katseajaga kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb pooleteise aasta pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Kinnipeetava seletuse kohaselt maakohtu istungil kahetseb ta toimepandud kuritegu väga ja on aru saanud selle tagajärgedest. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul sõltuvuse ja selle tagajärgedega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetava hoiakud olnud õiguskuulekad. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, kuid leiab, et riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusalase töö käigus. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. 5 Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale karistusaja lõpuni, s.o. kuni 16.08.2014. määrata katseaeg kuni tegeliku Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat karistatud ühel korral auto juhtimise eest alkoholijoobes ja samuti alkoholi tarvitamise eest Murru Vanglas. Viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.