Obsah (9)

§ 120§ 135§ 29§ 55§ 19§ 57§ 87§ 133§ 23

Väärteoasi nr 4-12-6006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2013 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-6006 Kohtunik

§ 120

, § 132 p 3, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Andrei Suslovi kaitsja Maano Saareväli kaebus Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni tööinspektor-jurist Txxx Pxxx09.11.2012 kiirmenetluse otsusele nr 3.1-2/11797 rahuldada. Tühistada kohtuvälise menetleja 09.11.2012 otsus väärteoasjas 3.1-2/11797 ning lõpetada väärteomenetlus antud asjas. Hüvitada Andrei Suslovile tema poolt tehtud kaitsekulud osaliselt summas 500 eurot riigieelarve vahenditest. Kohtuotsus saata Tööinspektsiooni Ida Inspektsioonile ja kaebuse esitaja kaitsjale

§ 135lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 09.11.2012.a kiirmenetluse otsusega nr. 3.1-2/11797 karistas Ida Inspektsiooni tööinspektorjurist Txxx Pxxx menetlusalust isikut KarS § 279 alusel rahatrahviga 400 eurot. Otsuse kohaselt järelevalve alustamise xxx e-posti aadressil info@sivellon.ee saadetud teade 4.10.2012 (sama e-posti aadress on ka xxx vedude eest vastutaval isikul Andrei Suslovil Majanduskommunikatsiooni ministeeriumi andmetel. Saadetud teatisele vastas juhatuse liige Pxxx, et viibib puhkusel 01.

1. kuni 01.11.2012, seetõttu lükati järelevalvemenetluse alustamise edasi 02.11.2012, mille kohta oli samuti saadetud teade e-postiga. Kontrollimise päeval s.o xxx ei ilmunud juhatuse liige Vxxx Prxxxega ka vedude eest vastutav isik Andrei Suslov xx asukoha aadressilexx. Samuti ei esitanud nad sõidukite salvestusseadmetelt ega ka juhikaartidelt allalaetud andmeid. Järelevalveks vajalike dokumentide ja andmete esitamata jätmisega oli takistatud riiklikku järelevalvet. 09.11.2012 väärteomenetluse käigus esitas Andrei Suslov andmed 2 auto kohta ( xxx xxxja xxx ). Autod teostavad vedusid xxx OÜ all, kuid xxx rahvusvaheliste vedude luba. Andmete esitamata jätmisega on rikutud Liiklusseaduse § 130 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 10 nõudeid, mis sätestab veoettevõtja vastutuse, kusjuures veoettevõtja korraldab juhtide töö nii, et juhid saavad kinni pidada töö ja puhkeajast ning vastutab oma sõidukijuhtide rikkumiste eest ka juhul, kui rikkumine pandi toime mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile. Sama määruse art 10 lg 4 ja 5 kohustavad veoettevõtjat laadima alla andmeid salvestusseadmelt ja juhikaardilt regulaarselt ja kõiki nii salvestusseadmelt kui ka juhikaardilt allalaetud andmeid talletatakse pärast salvestamist vähemalt 12 kuud ja muudetakse kontrollivale ametnikule selle nõudmisel veoettevõtja valdustes kas otseselt või kaudselt ligipääsetavaks. Karistust kergendava ja raskendava asjaoluna on tuvastatud fakt, et väärteomenetluse käigus esitati täiendavalt andmed kahe auto salvestusseadmetelt allalaetud andmete kohta. 22.11.2012 saabus Viru Maakohtule Andrei Suslovi kaitsja Maano Saareväli kaebus Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni tööinspektor-jurist Txxx Pxxx 09.11.2012 kiirmenetluse otsusele nr 3.1-2/
2. KAEBUS 22.11.2012 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni tööinspektor-jurist Terje Pürg 09.11.2012 kiirmenetluse otsus nr 3.1-2/11797 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Samuti palus mõista riigieelarve vahenditest välja menetlusaluse isiku kaitsekulud. Kaebuse esitamise tingisid järgmised asjaolud: 2

1. Vaidlustatud otsusest ei selgu üheselt menetlusalusele isikule ette heidetav tegu e. väärteokirjeldus on ebaülevaatlik, eksitav ja kohati asjassepuutumatu, kahjustades selliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust ja õigust teada, milles teda süüdistatakse.
2. Väärteoasjas puuduvad kiirmenetluse kohaldamise alused, samuti ei ole tõendatud KarS § 279 kohase väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Kiirmenetluse otsus on laialivalguv, sellest ei nähtu menetlusalusele isikule ette heidetava teo konkreetne sisu – otsusest ei ole aru saada, millise keelatud teo toimepanemises menetlusalust isikut konkreetselt süüdistatakse. Otsusest ei ole aru saada ka seda, kas menetlusaluse isiku suhtes on tuvastatud kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Väärteoasjas puuduvad kiirmenetluse kohaldamise alused. Samuti puudub menetlusaluse isiku teos KarS § 279 kohase väärteo subjektiivsed tunnused. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 3.1-2/
3. Väärteomenetluse käigus kinnitas Kaebuse esitaja, et ta on vedude eest vastutav xxx xxx. Kaebuse esitaja nõustus kiirmenetlusega. Ülekuulamisel tõlki menetlusse ei kaasatud, kuid menetleja ametnik Txxx xxx kes valdab vene keelt nii kõnes kui kirjas, selgitas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis nähtuvat peamiselt vene keeles. Vastavasisuline protokolli tõlge eesti keelde on lisatud. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis fikseeritule esitas Kaebuse esitaja ülekuulamisel andmed kahe sõiduki salvestusseadmetelt sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kohta (294ARO Volvo 06.09.2012-25.10.2012 salvestuslehtede koopiad ja 487MNL Volvo 01.
4. – 01.10.2012 salvestuslehtede koopiad) ning väitis, et ei olnud teadlik Tööinspektsiooni 02.11.2012 külastusest, kus oli nõutud ka tema viibimine. Tööinspektsiooni esindaja Exxx Soxxxs leiab, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Otsus on õiguspärane, arusaadav ja põhjendatud ning vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Riikliku järelevalve takistamisena on kvalifitseeritav ka järelevalveametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine, sh tegu võib seisneda selles, et isik ei ilmu ettenähtud ajal äriühingu asukohta. Riikliku järelevalve takistamine võib väljenduda erinevates tegudes või tegevusetuses. Kaebuse esitaja on tunnustatud vedude eest vastutava isikuna xxx ehk üle aasta. Tunnustatud veokorraldaja on üldjuhul kohustatud läbima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud ühenduse tegevusloa alusel korraldatava veoseveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritama kursuse kirjaliku lõpueksami ja omama sellekohast ametipädevuse tunnistust vastavalt Autoveoseaduse § 7 lõikele
5. Seda enam, et veokorraldaja tegutseb majandustegevuse raames oma ala professionaalina, pidi ta aru saama Tööinspektsiooni poolt järelevalve läbiviimise eesmärki ning tähtsust. Väärteona on käsitletav antud juhul kontrollimisele mitteilmumine ja järelevalveks vajaliku dokumentide esitamata jätmine kogumis, mis näitas selgelt vedude eest vastutava isiku tahet takistada riiklikku järelevalvet. Saades teada Tööinspektsiooni ametnike külastusest 24.10.2012, oli Kaebuse esitajal võimalik täita tööinspektorjuristi poolt nõutut. Kui vedude eest vastutav isikuna oleks Kaebuse esitaja ilmunud ettenähtud ajal 02.11.2012 xxx asukoha aadressile ning esitanud kasvõi osaliselt nõutud dokumendid, siis oleks tal tema kohustused 3 objektiivselt täidetud. Mõjuva põhjuse olemasolul ja sellest õigeaegsel teavitamisel on võimalik haldusmenetlejal lükata külastuse toimumise aeg edasi, kuid vastavasisulist taotlust ei Kaebuse esitaja ega xxx esindaja Tööinspektsioonile esitanud. KOHTU SEISUKOHT

§ 120

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 279 järgi. Kohtu hinnangul ilmnevad väärteoasjas väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis toovad kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. 1.

§ 55

lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused

§ 19

alusel; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et käesoleva väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Väärteo toimepanemise asjaolud on selged, kui on tuvastatud: väärteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud väärteo tehiolud; väärteokoosseis; väärteo toimepandud isiku süü;; väärteo toimepandud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Asjaolude selguse üle otsustatakse kogutud materjalide põhjal. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised materjalid: 09.11.2012 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kiirmenetluses, mis sisaldab süüd eitavaid menetlusaluse isiku omakäelisi ütlusi (4 lauset), Andrei Suslovile adresseeritud kutse, kus on märgitud, et ta peab ilmuma menetleja juurde 09.11.2012.a. Täiendavalt edastas Tööinspektsioon kohtule koos kaebusele vastusega - 01.10.xxxle elektrooniliselt saadetud teade koopia; elektroonkiri, et xxx OÜ-i elektroonaadressile, et kontroll on edasi lükatud 02. novembriks 2012. Kohtu hinnangul väärteotoimikus kogutud materjalidega ei ole tuvastatud ühtegi tõendamiseset, et oleks võimalik rääkida, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Siinjuures märgib kohus, et kiirmenetluse otsus ei ole iseendast tõend. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-39-03 kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. 2.

§ 57

lg 1 p 8 kohaselt kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Käesolevas kiirmenetluse otsuses puudub viide väärteo toimepanemist kinnitavatele tõenditele. Kiirmenetluse otsuse väärteo lühikirjelduses kirjeldatakse kohtuvälise menetleja tegevusi ja sündmusi, mis ei ole tõendid. 4 3.Kiirmenetluse otsustes tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjaldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates teha kindlaks, kas väärtegu on toime pandud või mitte – teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (RKKKL 3-1-1-9-05). KarS § 279 puhul on koosseisutüübilt tegemist ammendava loeteluga alternatiiv-aktilise väärteokoosseisuga. Ojektiivse koosseisu moodustab riikliku järelevalve takistamine, järelvalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmine, valeandmete esitaminr või dokumentide või andmete esitamine sellisel kujul, mis ei võimaldanid järelevalve teostamist. Kiirmenetluse otsuses on viide ühele koosseisu alternatiivile – järelevalveks vajalike dokumentide ja andmete esitamata jätmine. Järelevalveks vajalike dokumentide ja andmete esitamata jätmine on ehtne tegevusetusdelikt ja seega tuleb esitamata jätmise fakti kõrval tuvastada ka see, et isikul oli võimalik seda kohustust objektiivselt täita. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, milles vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.

§ 87

kohaselt on kohus kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda. (RKKKL 3-1-1-4-06) . Kuna kohus leidis, et tegemist on olulise väärteomenetluse rikkumisega, mis viib otsuse tühistamisele, ei hakka kohus kontrollima

§ 133küsimusi.

Kohus leiab, et Andrei Suslovi kaitsja Maano Saareväli kaebus tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni tööinspektor-jurist Terje Pürg 09.11.2012 kiirmenetluse otsus nr 3.1-2/11797 tuleb tühistada ning väärteomenetlus tuleb lõpetada.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Andrei Suslovi lepinguline kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas kohtule taotluse hüvitada Andrei Suslovile väärteomenetluses nr 4-12-6006 tema poolt kantud menetluskuluna õigusteenuse eest makstud tasu summas 720 eurot (7,5 tundi tunnihinnaga 96 eurot), sellest käibemaks 120 eurot. Taotlusele on lisatud 22.01.2013.a xxx nr 130134 summas 720 eurot, maksetähtaeg on 22.02.2013. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-65-09, RT III, 2009, 39, 291, p 6). Õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid 5 menetlusalusele isikule täielikult hüvitada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-25-06). Võttes arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust väärteoasjas, väärteoasja keerukust ja mahtu, trahvisumma suurust, kohus leiab, et tegemist on ebamõistliku suurusega. Kohtu hinnangul ei ole arutatav väärteoasi keeruline ja mahuline. Väärteoasja mahu hindamisel kohus peab silmas kaitsja poolt tehtud töö hulka – esmane konsultatsioon, kirjalikud seisukohad kliendile, tööinspektsioonile väärteotoimiku koopiate nõue, väärteotoimikuga tutvumine, kaebuse koostamine, lisadega komplekteerimine ja edastamine kohtule, Tööinspektsiooni vastusega tutvumine, vastusele vastuväidete koostamine, lisadega komplekteerimine ja kohtule esitamise. Kokku kulutas kaitsja ajaliselt 7,5 tundi. Üks tund maksab 96 eurot, sellest käibemaks on 120 eurot. Kokku 720 eurot. Õigusabikulud 720 eurot ületavad oluliselt trahvisummat 400 eurot. Kohus leiab, et Andrei Suslovile tuleb hüvitada kaitsjatasu mõistliku suurusega, so 500 eurot. Summa 500 eurot on põhjendatud, vastab tehtud tööle kaitsja poolt. Kuna Tööinspektsiooni rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kuluhüvitised välja mõista riigieelarvest. Lähtudes ülalmainitust tuleb hüvitada Andrei Suslovile kaitsjatasu summas 500 eurot riigieelarve vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6