Ärakiri Kohtuasi nr 1-09-8938 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-8938 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Aita Ploom Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalju Dubro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KALJU DUBRO, isikukood 35701025223, Eesti kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.04.2001 ja lõpp 10.06.2014 RESOLUTSIOON: Jätta KALJU DUBRO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Asjaolud: Viru Vangla esitas 19.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalju Dubro vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Kalju Dubro karistust Lääne-Viru Maakohtu 05.04.2001 kohtuotsuse nr 1-590 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KrK § 101 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõistetud 14 aastat vabadusekaotust. Karistusele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega 1 mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vabadusekaotust. Karistuse hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuulus 13 aastat 2 kuud ja 5 päeva vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti 05.04.
- Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on Kalju Dubro kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude laad ja kriminaalse käitumise muster on ühesugune – isik on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammi. Alates 06.08.2012 kannab karistust avavanglaosakonnas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel saab isik asuda ajutiselt elama ema juurde. Vabaduses puudub isikul garanteeritud töökoht, kuid isik on positiivselt meelestatud töö leidmise osas. Kinnipeetaval on vabanemisfondis summa, mis võimaldab esialgset toimetulekut vabaduses, rahalised nõuded on tasutud. Rasked isikuvastased kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes. Probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ta ei tunnista, mistõttu ei ole tal motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda. Isik pani kuriteo toime katseajal. Üheski kuriteos ega rikkumises kinnipeetav ennast süüdi ei tunnista, kuid süüdistab teisi. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on alust arvata, et isiku puhul on kriminaalhooldust raske teostada, kui ta keeldub koostööst ja riske maandavatest tegevustest. Ennetähtaegse vabanemise korral satub isik samasse keskkonda, kus oli enne vangistust. Teda ümbritsevad tuttavad, kellega koos tarbiti alkoholi. Maakohtu istung: 15.01.2013 toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta pandi ilma asjata vangi ning avaldas soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kinnipeetav märkis, et saab linnavalitsuselt korteri, kuid peab leidma ka töö. Prokurör märkis, et reeglina peavad süüdimõistetud ära kandma mõistetud karistuse ja ennetähtaegset vabastamist võib kohaldada. Antud juhul aga erandlikud asjaolud puuduvad. Vangla küll toetab vabastamist, kuid ei saa mööda minna asjaolust, et isik on pannud kuriteod toime katseajal. Prokurör leidis, et ei saa vabastada inimest, kes ei taha teha koostööd kriminaalhooldusega. Tööd isikul ei ole, elamispinda on raske leida. Prokurör ei toetanud kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kalju Dubro ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2 Kohus märgib, et isikut on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Asjaolud, et isikut on korduvalt raskete isikuvastaste kuritegude, sh tapmiste eest karistatud, ning et ta pani kuriteo toime katseajal, näitavad isiku hoolimatut suhtumist inimeludesse ning suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada. Kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamine ei suuda tagada isiku seaduskuulekat käitumist ega maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isiku puhul on täheldatud tahtmatust teha kriminaalhooldusega koostööd. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu sel korral suudab kehtestatud reeglitest kinni pidada ja katseaja edukalt läbida. Kohus märgib, et isikul puudub vabanedes töökoht, mille olemasolu on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Seega ei ole täidetud isiku vabastamise aluseks olevad tingimused. Kinnipeetav ei tunnista enda süüd talle süüks arvatavates kuritegudes ning on keeldunud pakutavatest sotsiaalprogrammidest. Kinnipeetava käitumisest nähtub isiku madal motiveeritus enda käitumise parandamiseks. Kohus leiab, et kinnipeetavale mõistetud karistus ei ole tema käitumisele positiivset mõju avaldanud ja seega oma eesmärki täitnud, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on K. Dubro puhul vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 22%. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on olnud probleem alkoholi kuritarvitamisega ning ta on kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles. Samas eitab isik sõltuvusprobleemi, ei teadvusta alkoholi kui soodustegurit kuritegude toimepanemisel. Probleemi eitamine ja sellega mitte tegelemine võib kohtu hinnangul viia isiku uute kuritegude toimepanemiseni. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kalju Dubro vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kalju Dubro puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
- veebruaril
- a. Nooremreferent Lea Herne 3