KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1151
(12240104934)Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rein Kuusmiku (Kuusmik) esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi (Namm) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 6 rahuldada Rein Kuusmiku esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi kaebus, tühistada Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2013 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja kohustada Riigiprokuratuuri Rein Kuusmiku esindaja kaebust sisuliselt lahendama. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
- Kriminaalmenetlust nr 12240104934 alustati 19.10.2012 KarS § 121 tunnustel selles, et 21.02.1012 kella 18.00 ajal XXX maantee 116 km-l tirisid kaks R. Kuusmikule tundmatut meesterahvast ta sõiduautost Range Rover reg.nr XXX välja ja ta kukkus näoli teele, seejärel suruti ta korduvalt näoli lumme ja pigistati kaelast, millega tekitati tervisekahjustus.
- 10.12.2012 lõpetas Ida Prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
- 27.12.2012 registreeriti Riigiprokuratuuris R. Kuusmiku esindaja K. Nammi kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Kaebuse esitaja esindaja väitel sai ta vaidlustatud määruse kätte 12.12.2012 ning seega tuleb kaebetähtajaks lugeda 27.12.
- Riigiprokuratuur jättis 28.01.2013 määrusega R. Kuusmiku esindaja kaebuse läbi vaatamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu
- Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on R. Kuusmiku esindaja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. 5.
- Riigiprokuratuuri määruse kohaselt nähtub nii toimiku sisekaanele tehtud märkest kui Politsei- ja Piirivalveameti kinnitusest prokuröri abi järelepärimisele, et kaebaja esindajale saadeti kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 11.12.2012 kell 14:08 e-posti aadressile kyllike.namm@namm.ee. Puudub mõistlik põhjendus arvata, et e-posti teel saadetud kiri ei jõudnud koheselt kirja adressaadini. Seega tuleb kaebetähtajaks lugeda 21.12.
- 5.
- Kaebaja esindaja on prokuröri abi järelepärimisele vastanud, et ei saanud menetleja kirja kätte 11.12.2012, kuna oli sel päeval terve päeva kohtuistungil Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas ja istungi ajal e-kirju ei loe. Nimetatud päeval ta büroosse tagasi ei pöördunud ja tutvus vaidlustatud määrusega järgmisel päeval 12.12.
- Kaebuse esitaja on märkinud, et vajadusel oleks menetleja võinud määruse edastada büroo üldaadressile. Samuti ei palunud uurija kinnitada määruse kättesaatmist. Johtuvalt määruse kättesaamise ajast langes kaebaja esindaja hinnangul kaebuse esitamise tähtaeg 22.12.2012, mis on laupäev, millele järgnesid 24.-26.12 riigipühad. 5.
- Prokuröri abi leiab, et kaebaja esindaja vastus järelepärimisele ei sisalda põhjendust, mis annaks alust lugeda kaebaja esindaja poolt kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kättesaamise ajaks 12.12.
- Menetlusdokumendi kättesaamise ajaks loetakse hetke, mil isikul tekib reaalne võimalus menetlusdokumendiga tutvuda. Kogutud materjalid viitavad üheselt sellele, et see võimalus kaebaja esindajal tekkis 11.12.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse elektroonilisel teel laekumisel kaebaja esindaja e-posti aadressile. Asjaolu, et kaebaja esindaja väidetavalt tutvus määrusega alles järgneval päeval ei ole aluseks lugeda selle saamise päevaks, millele viitab KrMS § 207 lg 3 sõnastus, 12.12.2012 kuupäeva. Samuti pole asjakohane viide menetleja poolt advokaadibüroo üldisele e-postiaadressile määruse saatmata jätmine. Kaebaja esindaja ei ole palunud menetlejat saata menetlusdokumenti advokaadibüroo üldisele e-postiaadressile. Kaebaja esindaja on ise avaldanud oma e-posti aadressiks kyllike.namm@namm.ee, see on märgitud ka lahendatavale kaebusele ning just nimelt see e-posti aadress on kaebaja esindaja kontaktaadressiks ka Riigi Õigusabi Infosüsteemis. Kaebuses esitatud taotluste sisu
- R. Kuusmiku esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse sisuliseks lahendamiseks. 6.
- Kaebuse kohaselt loetakse TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Õiguskirjanduses leitakse, et vaidluse korral peab määruse saatja tõendama, et määrus on jõudnud saaja mõjusfääri. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti kord päevas (Kull, Kõve jt, TsÜS kommentaar, § 69 komm, 3.2.2.). Käesoleval juhul kontrolliski kannatanu esindaja enda e-posti hommikul ning ei pidanud pärast kohtuistungit mõistlikuks enam büroosse üksnes meilide kontrollimiseks tagasi pöörduda. Kannatanu esindaja oli sellel päeval täitnud endalt tavapärases majandus- ja kutsetegevuses oodatava hoolsuskohustuse. Advokaadil ei ole võimalik mitu korda päevas enda e-kirju vaadata, kui samal päeval toimub pikk kohtuistung. 6.
- Prokuratuur ja uurimisasutus ei ole millegagi tõendanud, et kannatanu esindaja arvutisse jõudis kõnealune määrus juba 11.12.
- Kuna 12.12.2012 hommikul kannatanu esindaja vaatas eelmisel päeval saabunud meile, siis ta saigi selle määruse kätte alles 12.12.
- Ajavahemikul 11.12.2012 kella 14:08 kuni järgmise hommikuni ei oleks advokaat K. Nammile tekkinud ka mõistlikku võimalust kõnealuse määrusega tutvumiseks. Kaebusele lisatud e-posti saadetud kirjade pildist nähtub, et vaidlusaluse määruse on kannatanu esindaja edastanud R. Kuusmikule 12.12.2012 kell 9:28 hommikul, advokaat ei ole 11.12.2012 saatnud mitte ühtegi kirja, seevastu on järgmisel hommikul asunud eelmisel päeval saabunud kirju töötlema – on olulise info saatnud edasi teistele büroo advokaatidele, kinnitanud haldusasjas 3-12-1360 -2- menetlusdokumendi kättesaamist jms. Puudub mõistlik põhjus arvata, et advokaat sai määruse tegelikkuses kätte juba 11.12.2012, ent kliendile edastas alles järgmisel hommikul. 6.
- Kaebuse esitaja leiab, et analoogia alusel kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamise osas kriminaalmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikut, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kättesaamise kinnituse saamise vajalikkust on rõhutatud ka kõrgemate kohtute praktikas. Tavapäraselt kohtud, prokuratuur ja uurimisasutused paluvad elektrooniliselt saadetud dokumendi kättesaamist kinnitada. Seda uurija käesoleval juhul ei palunud, mistõttu ongi täiesti mõistetav, et saaja ei kinnitanud kättesaamist. Jääb arusaamatuks, miks on Riigiprokuratuur käesoleval juhul jätnud uurija poolt kinnituse mitteküsimise tähelepanuta. Eelneva pinnalt ongi kannatanu esindaja seisukohal, et uurija poolt kinnituse mitteküsimine võttis riigilt üksnes võimaluse tõendada, millal kõnealune määrus jõudis kannatanu esindajani. Käesoleval juhul ei ole Riigiprokuratuur tõendanud, et kannatanu esindaja sai määruse kätte (see oli jõudnud temani ja et tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda) juba 11.12.
- Kannatanu esindaja on Riigiprokurörile selgitanud, miks uurija saadetud kiri ei jõudnud adressaadini koheselt – tal ei olnud võimalust sellega tutvuda, sest ei viibinud büroos. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et R. Kuusmiku esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb rahuldada.
- Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-55-10 p 11 selgitanud, et KrMS
- peatükis on sätestatud iseseisev menetlustähtaegade arvestamise kord, mis ei näe ette, et kriminaalmenetluslike menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-98-12 ei ole aga antud otsest hinnangut, kas Tallinna Ringkonnakohtu viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-123-07 p 12, mille kohaselt saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda elektronkirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast elektronkirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, oli iseenesest kriminaalmenetluses asjakohane. Riigikohus on nimetatud lahendis nr 3-1-1-98-12 p 13-17 rõhutanud pigem erisusi riigi õigusabi osutava advokaadi puhul ning avaldanud seisukohta, et riigi õigusabi osutava advokaadi puhul tuleb lugeda kaebetähtaja kulgemise alguseks päev, mil pidi olema esimene mõistlik võimalus Riigiprokuratuuri kirja ning kaebuse rahuldamata jätmise määrusega tutvuda, samuti seda esindatavale tutvustada. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-51-11 tuleneb aga samuti põhimõte, et KrMS § 208 lg 1 kohaselt ei arvestata Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamistähtaja kulgu mitte määruse koostamisest, vaid alates ajast, mil kaebuse esitanud isik on määruse koopia kätte saanud.
- Ringkonnakohus leiab eeltoodud Riigikohtu seisukohti arvesse võttes, et R. Kuusmiku esindaja kaebus on esitatud tähtaegselt. Riigiprokuratuuri määrusest ja kaebusest nähtub, et menetleja saatis kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vandeadvokaat K. Nammi e-posti aadressile 11.12.2012 kell 14:
- Samas on kaebaja esindaja ringkonnakohtu hinnangul veenvalt selgitanud, et viibis 11.12.2012 Jõhvi kohtumajas istungil ning tal tekkis mõistlik võimalus määrusega tutvuda 12.12.2012 kella 9:28 paiku hommikul. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud asjaolusid arvestades lugeda kaebetähtaja kulgemise alguseks 12.12.2012, mil kaebaja esindajal oli mõistlik võimalus kaebusega tutvuda. Kuigi kriminaalmenetluses on sätestatud iseseisev tähtaegade arvutamise kord ning TsMS sätetest seejuures juhinduda ei saa, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastupidise regulatsiooni puudumisel mõistlikku põhjendust, miks kriminaalmenetluses tuleks asuda viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist rangemale seisukohale ning eeldada, et advokaadil tuleb e-posti -3- kontrollida tihedamini kui kord päevas. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures Riigiprokuratuuri seisukohaga, et KrMS § 207 lg 3 sõnastuses tuleb määruse koopia saamist mõista kaebuse e-posti aadressile laekumise ajana. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb KrMS § 207 lg 3 järgi määruse koopia saamise all mõista määruse reaalset kättesaamist, tingimusel, et e-posti jälgimise ja määruse tutvumisega ei ole ebamõistlikult venitatud. Kuna R. Kuusmiku esindaja sai määrusega tutvuda 12.12.2012, tuleb 27.12.2012 esitatud kaebust lugeda 10-päevase kaebetähtaja jooksul esitatuks, arvestades kaebetähtaja viimase päeva puhkepäevale ja riigipühadele langemist.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Kuusmiku esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb rahuldada ning Riigiprokuratuuril tuleb R. Kuusmiku esindaja kaebus sisuliselt lahendada. Tiit Lõhmus kohtunik -4-