Obsah (10)

§ 2681§ 255§ 1332§268§ 68§ 73§ 133§ 14§ 5§ 1333

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5368 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja

§ 2681

lg 2 p 1,

§ 255

lg 1 järgi, Vladimir Mikson’i süüdistuses

§ 2681

lg 1 ja Rein Saar’e süüdistuses

§ 2681lg 2 p 1 järgi.

Harju Maakohtu

1. aprilli
2. aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, kaitsjad L.Olovjanišnikov, V.Tolli-Baskin, T.Pilv, R.Kiviloo Prokurör Süüdistatavad Kaitsjad Ringkonnaprokurör Elle- Mai Velling ALEKSANDR DEPUTATOV, ik: 36006220376, varem kriminaalkorras karistamata, ALEKSANDR ŠTŠERBAKOV, ik: 36006110396, varem kriminaalkorras karistamata, URMAS TÄHESTE, ik: 35810110326, varem kriminaalkorras karistamata, ANDRUS KERNER, ik: 37005300212, varem kriminaalkorras karistamata, VLADIMIR MIKSON, ik: 360092301310, varem kriminaalkorras karistamata, REIN SAAR, ik: 35604110293, varem kriminaalkorras karistamata, Leonid Olovjanišnikov, Veera Tolli-Baskin, Urmas Simon, Tarmo Pilv, Rein Kiviloo, Siim Roode 1 Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Muuta kriminaalasjas nr 1-11-5368 Harju Maakohtu
3. aprilli 2012 aasta otsuse põhiosa. Tunnistada Aleksandr Deputatov, Aleksandr Štšerbakov, Urmas Täheste ja Andrus Kerner süüdi

§ 2681

lg 2 p 1(

§ 1332

lg 1 ) järgi prostitutsioonile kaasaaitamise toimepanemises kuritegeliku ühenduse poolt. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:

1. 1.
2. Aleksandr Deputatov, töötades alates detsembrist 1998 šveitserina Aleksandr Štšerbakov, töötades alates 2004 suvest turvatöötajana, Andrus Kerner, töötades alates
3. aasta lõpust baarmenina xx-s xxxxxxxxxxxx ja Urmas Täheste töötades alates juunist 2006 šveitseri ja baarmanina xxxxxxxxxxx asunud nn „tantsustuudios“, kuulusid alates 16.07.2006 kuni 05.10.2006 koos E T´i, S H´a, Ko E, V B´i, K T´i, E P´i, T H, D S´i, E V´ega püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud prostitutsiooniks ja prostitutsioonile kaasaaitamisele, so

§268¹ lg 2 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Seega Aleksandr Deputatov, Aleksandr Štšerbakov, Urmas Täheste ja Andrus Kerner kuuludes kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele pani toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Samuti Aleksandr Deputatov, Aleksandr Štšerbakov Urmas Täheste, Andrus Kerner kuuludes prostitutsiooni vahendamiseks moodustatud püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis tegutses alates detsembrist 1998 AS Velukset ja alates kevadest 2000 OÜ Pariita Kaubandus kasutuses olevates ja striptiisiklubi “Lily“ nime all tegutsevates ruumides xxxxxxxx ning alates kevadest 2000 kuni 05.10.2006 ka xxxxxxxxxx asuvas xxxxxxxxxxx kuuluvas eramus, aitasid kaasa prostitutsioonile. 2 Kohus leidis, et alates 01.11.2002 kuni 05.10.2006 kuulus Aleksandr Deputatov´i ülesannete hulka Lily´s prostituutidena teenivate naiste sissepääsu võimaldamine klubisse, klientidele tasu eest sissepääsu lubamine ja korra tagamine xxxxxxxxxx asunud striptiisiklubis „Lily“, saades oma tegevuse eest tasu rahast, mis oli teenitud prostituutide poolt intiimteenuse osutamisega. Alates 01.07.2005 kuni 05.10.2006 kuulus Aleksandr Štšerbakov´i ülesannete hulka klientidele tasu eest sissepääsu lubamine, ruumide kasutamise võimaldamine ja korra tagamine xxxxxxxx asunud striptiisiklubis „Lily“, saades oma tegevuse eest tasu rahast, mis saadi prostituutide poolt intiimteenuse osutamisega. Alates juunist 2006 kuni 05.10.2006 Urmas Täheste oma tööülesannete täitmiseks võimaldas xxxxxxxxxxxx asuvasse klubisse tasu eest klientidele sissepääsu, pidas arvet prostituutide poolt tehtud töö kohta, võttis klubi klientidelt vastu raha prostituutide poolt osutatud teenuse eest, sellest rahast maksis prostituutidele nende osa tasust ja intiimteenust ostnud kliendi klubisse toonud taksojuhile kokkulepitud tasu, saades ise oma tegevuse eest tasu rahast, mis oli saadud prostituutide poolt intiimteenuse osutamisega. Alates 01.03.2005 kuni 05.10.2006 kuulus Andrus Kerner´i ülesannete hulka prostituutide poolt tehtud töö kohta arve pidamine, xxxxxxx asunud numbritubade ja saunaruumide võimaldamine intiimteenuse osutamiseks, klubi klientidelt raha vastu võtmine prostituutide poolt osutatud intiimteenuse eest, sellest rahast prostituutidele palga ja intiimteenust ostnud kliendi toonud taksojuhile kokkulepitud tasu maksmine, saades oma tegevuse eest tasu rahast, mis saadi prostituutide poolt intiimteenuse osutamisega. Seega Aleksandr Deputatov Aleksandr Štšerbakov Urmas Täheste, Andrus Kerner aitasid kuritegeliku ühenduse liikmena kaasa prostitutsioonile, so panid toime

§ 268¹ lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (01.08.1997 kuni 31.08.2002 kehtis Kr

K § 2026 lg 3 p 3 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 15.07.2006

§ 268

lg 1, alates 16.07.2006

§ 268¹ lg 2 p 1).

1.3. Vladimir Mikson´i süüdistatakse selles, et tema olles šveitserina tööle võetud xxxxxxxxxxxxx poolt volitatud isiku K E poolt alates 01.07.2005 kuni 28.06.2006 vahendas koos E T´i, S H´a, K E, V B´i, K T´i, U T, A D´i, T H, D S´i, A Š´i, E P´i, E V´ega prostitutsiooni ja nimelt kuulus tema ülesannete hulka Tallinnas, xxxxxxxxx asunud nn „tantsustuudiosse“, kus prostituudid osutasid klientidele intiimteenuseid, tasu eest intiimteenuse ostjatest klientidele sisenemise võimaldamine nimetatud aadressidel asuvatesse klubidesse, saades oma tegevuse eest tasu rahast, mis saadi prostituutide poolt intiimteenuse osutamisega. Seega Vladimir Mikson aitas kaasa prostitutsioonile, so pani toime

§ 268lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (01.08.1997 kuni 31.08.2002 kehtis Kr

K § 2026 lg 3 p 3 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 15.07.2006

§ 268

lg 1, alates 16.07.2006

§ 268¹ lg 2 p 1).

1.4. Rein Saar´t süüdistatakse selles, et tema olles registreeritud füüsiliselt isikust ettevõtjana taksotranspordi teenuse osutajaks, alates 31.08.2006 kuni 02.09.2006 tellis V B´lt enda poolt taksoteenuse osutamisega saadud klientidele, prostituute intiimteenuse osutamiseks, seega aitas isikute grupis kaasa prostitutsioonile. Seega Rein Saar aitas isikute grupis kaasa prostitutsioonile so pani toime

§ 268¹ lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 3

1. 2.
2. Maakohus mõistis Aleksandr Deputatovi

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Tunnistas Aleksandr Deputatovi süüdi

§ 2681lg 2 p.

1 järgi ja karistas vangistusega 3 aastat 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 05.10.200606.10.2006.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistuseks luges 3 aastat 5 kuud 28 päeva. Kohaldas

§ 73sätteid ja määras 4 aastase katseaja.

2.2. Maakohus mõistis Aleksandr Štšerbakovi

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Tunnistas Aleksandr Štšerbakovi süüdi

§ 2681lg 2 p.

1 järgi ja karistas vangistusega 3 aastat. Kohaldas

§ 73sätteid ja määras 3 aasta ja 6 kuulise katseaja.

2.3. Maakohus mõistis Urmas Täheste

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Tunnistas Urmas Täheste süüdi

§ 2681lg 2 p.

1 järgi ja karistas vangistusega 3 aastat. Kohaldas

§ 73sätteid ja määras 3 aasta ja 6 kuulise katseaja.

2.4. Maakohus mõistis Andrus Kerneri

§ 255lg 1 järgi õigeks.

Tunnistas Andrus Kerneri süüdi

§ 2681lg 2 p.

1 järgi ja karistas vangistusega 3 aastat. Kohaldas

§ 73sätteid ja määras 3 aasta ja 6 kuulise katseaja.

2.5. Maakohus tunnistas Vladimir Miksoni süüdi kuni 16.07.2006.a. kehtinud

§ 268

lg 1 järgi (alates 16.07.2006.a.

§ 2681lg 2 p.

1) ja karistas vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 28.06.200630.06.2006.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistuseks luges 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohaldas

§ 73sätteid ja määras 3 aastase katseaja.

2.6. Maakohus mõistis Rein Saare süüdistuses

§ 2681lg 2 p.

1 järgi õigeks. APELLATSIOONID:

1. 3.
2. A.Kerneri kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles A. Kerner mõisteti

§ 2681lg 2 p 1 järgi süüdi.

Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus on osas, milles A. Kerner on süüdi mõistetud, põhjendamata ja tõenditega seostamata. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud ega uuritud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaksid A. Kerneri süüd prostitutsioonile kaasa aitamises. Sellest hoolimata on maakohus vaid üldsõnaliste viidete alusel A. Kerneri süüdi mõistnud, rikkudes sealjuures KrMS § 3051 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus refereeris kohtuotsuse lk 23 lg 4 tunnistajate K. Õ, L. V, M. D, T. F ja A. D ütluseid ning tegi neist järelduse, et need tõendavad A. Kerneri süüd. Kaitsja juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole esitanud täpseid viiteid tunnistajate ütlustele ega selgitanud kuidas need A. Kernerile ette heidetavat tegu tõendavad. Sealjuures puuduvad konkreetsed viited ütlustele nii istungiprotokolli kui konkreetse sõnastuse täpsusega. Selle asemel sisaldub kohtuotsuses vaid kohtu refereering tunnistajate ütlustest, hoolimata sellest, et tunnistajad ei ole enda ütlustes identifitseerinud, et nende poolt viidatav baarmen oleks olnud just A. Kerner. Nimetatu on oluline, kuna klubis töötas 4 baarmenina ka teine süüdistatav U. Täheste. Seetõttu ei ole kohtu poolt refereeritud mõistlikult võimalik seostada A. Kerneri või talle esitatud süüdistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. detsembri 2008.a. otsuses nr 3-1-163-08 esitatud seisukohast tuleneb, et kohus ei saa kohtuotsuse põhistamisel viidata vaid üldsõnalistele tunnistaja ütlustele vaid kohus peab näitama konkreetse ütluse ning põhistama kuidas see seondub konkreetse süüdistatava poolt süüdistuse kohaselt toime pandud kuriteo objektiivse koosseisu tunnusega. Antud juhul on ilmne, et maakohus on tunnistajate ütluste osas jätnud selle tegemata ning on esitanud vaid üldsõnalised viited, jättes need olustikuga sidumata. Maakohus viitab järgnevalt (otsuse lk 23 lg 5-8)
2. märtsil 2007.a. koostatud jälitusprotokollile (II kd lk 1-3) ning esitab väljavõtted A. Kerneri telefonikõnedest N. P, tuvastamata naisterahvale ja V. B. Ehkki nimetatud osas on maakohus esitanud täpsed viited konkreetsetele ütlustele (tunnistajate ütluste osas selliseid viiteid ei olnud), jääb arusaamatuks kuidas tõendavad need väljavõtted A. Kerneri poolt

§ 2681lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemist.

Maakohtu poolt tsiteeritud lausete kasutamine on striptiisklubi kontekstis täiesti tavapärane ning need ei tõenda mitte kuidagi A. Kerneri väidetavat osalust prostitutsiooni vahendamisel ning selle kaudu tema süüd. Nimetatu oleks küll mõeldav koosmõjus teiste tõenditega, kuid selliseid täiendavaid tõendeid objektiivselt ei esine. Samalaadne probleem esineb ka kohtuotsuse lk 24 alguses viidatud telefonikõnede suhtes A. Kerneri ja taksojuhtide vahel. Kohtuotsusest ei ole objektiivselt võimalik mõista kuidas seonduvad sellised telefonikõned A. Kernerile ette heidetava intiimteenuste vahendamisega. Jällegi on kõik telefonikõned sellised, mis on striptiisiklubi kontekstis tavapärased. Samuti on tavapärane, et taksojuhid toovad striptiisklubisse kliente, milles ei ole midagi õigusvastast. Seetõttu ei tõenda ka kõneväljavõtted taksojuhtidega A. Kerneri poolt talle etteheidetava kuriteo toimepanemist. Kohtuotsuse lk 23 lõpus on kohus viidanud veel A5 formaadis ruudulisele vihikule (I kd, lk 207-209), milles on kirja pandud saunaruumide arvestus, kuid ka nimetatud tõend on täielikult A. Kerneri isikuga seostamata. Ometigi oleks nt käekirjaekspertiisiga olnud võimalik välja selgitada kas nimetatud vihikut sauna kasutamise arvestuse kohta on pidanud A. Kerner või keegi teine. Asjas ei ole vaidlust selles, et A. Kerner töötas striptiisklubis baarmenina. Ühestki maakohtu poolt viidatud tõendist ei tulene aga seda, et A. Kerner oleks lisaks baarmeni tavapärastele tööülesannetele ka intiimteenuseid vahendanud, sellist vahendamist abistamist või vahendamisest üldse teadlik olnud. Kaitsja hinnangul on meelevaldne leida, et striptiisiklubis privaatruumide olemasolust tuleks automaatselt teha järeldus, et nendes privaatruumides osutatakse intiimteenust. Maakohus ei ole veenvalt selgitanud A. Kerneri tahtluse kujunemist ega viidanud millistest asjaoludest lähtuvalt oleks A. Kerner oleks pidanud jõudma järeldusele, et ta aitab kaasa prostitutsioonile. Kohtuotsuse põhistuse puudumine on menetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib vältimatult maakohtu otsuse tühistamise. Tuginevalt KrMS § 3051, § 318 lg 1 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 12. aprilli 2012.a. otsus kriminaalasjas nr 1-11-5368 osas, milles Andrus Kerner on mõistetud süüdi

§ 2681

lg 2 p 1 järgi; Teha asjas uus otsus, milles mõista Andrus Kerner talle esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks; 5 Jätta Andrus Kerneri menetluskulud riigi kanda. 3.2. A.Deputatovi kaitsja veendumuse kohaselt tuleb see kohtuotsus tühistada seoses kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumistega ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega. Eelkõige tuleb kohtuotsus tühistada seoses kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega juba kohtuotsuse tegemise staadiumis. Seda järeldust tõendavad järgmised menetluslikud asjaolud. 28.märtsil 2012.a pärast poolte vaidluse lõppemist teatas kohust kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest 12.aprillil 2012.a. Juba sellel ajal võeti vastu uus seadus, mis tühistas

§ 268¹, mis, tõsi küll, ei olnud veel selleks ajaks jõustunud.

04.aprillil 2012.a, kui kohus oli nõupidamistoas, oli uus seadus avaldatud ja, nagu nähtus publikatsioonist, jõustus see 14.aprillil 2012.a, s.t. päev pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Sellest, et 12.aprillil ei olnud kohtuotsust tervikuna valmist, annab tunnistust asjaolu, et kohus teatas, et see on kättesaadav alles 07.mail 2012.a, s.t. ammendas täielikult (isegi rohkem) KrMS § 315 lg.-s 8 ettenähtud tähtaja. Seejuures tuleb märkida, et vastavalt selle paragrahvi eelmärgitud lõikele antakse kohtule alates sellest, kui kohtumenetluste pooled teavitavad apellatsiooniõiguse kasutamisesoovist (aga mitte selle teavitamise tähtaja möödumisest), 15 päeva põhistatud kohtuotsuse koostamiseks. Deputatovi kaitse teavitas sellekohasest soovist juba 12.aprillil 2012.a. Paraku, tähtis on mitte tähtaeg, vaid see, et uue seaduse jõustumise hetkeks ei olnud kohtuotsus tervikuna valmis. Seega kohus, kuulutades 12.aprillil 2012.a kohtuotsuse resolutiivosa, tegelikult teadis, et tervikliku kohtuotsuse koostamise ajal tuleb tal tõestada uue seaduse järgi mittekehtivat kuritegu. Asi pole mitte ainult selles, et see seadus muutis kehtetuks

§ 268

¹, ja mitte selles, et tegu mis oli enne selles paragrahvis ettenähtud tervikuna on lahutatud 2-ks uueks koosseisuks (

§ 133

² - kupeldamine, ja

§ 133

³ - prostitutsioonile kaasaaitamine), vaid ka selles, et, arvestades põhimõttelisi muudatusi, mis on seotud teo üleviimisega

muusse jakku (mis on tähtis!) ja taolise paragrahvi dispositsiooni muutmisega, mis näeb ette sarnase süükspandud kuriteo – prostitutsioonile kaasaaitamise, ei saa seda kaasaaitamist süüks panna ilma uue süüdistuseta. Kohus, vastavalt KrMS § 315¹, teades uue seaduse jõustumise ajast ja seda, et kohtuotsus saab tervikuna valmis alles pärast selle jõustumise algust, võinuks muuta kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise aega, vormistades see vastava määrusega, mis on ette nähtud KrMS § 315¹ lg.-s 2, ja uuendada kohtulikku arutamist. Seejuures tuleb märkida, et KrMS § 307 näeb tegelikult otseselt ette sellised juhtumid, milleks see sisaldab viidet KrMS § 268 lg.-le 6, milles on märgitud, et vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Väärib tähelepanu, et vastavalt KrMS § 307 lg.-le 2 võib kohus sellisel juhul uuendatud menetlust teha kirjalikus vormis, andes kohtumenetluse pooltele mõistliku tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks. Arvestades menetluslikke tingimusi ja materiaalseid muudatusi seaduses, võinuks uue süüdistuse puudumisel teha olemasolevatel alusel õigeksmõistev otsus. 6 Kuna kohus ei kasutanud seda reaalset võimalust ja tegi oma järeldused juba seaduse alusel, mis ei kehti (seal hulgas ei nähta praegu teos ette selle toimepanemist isikute grupis), siis KrMS § 339 lg.1 p.7 aspektist tuleb lugeda kohtuotsus põhistamatuks. Seoses selle menetlusliku asjaoluga kuulub kohtuotsus vastavalt KrMS § 341 lg.-le 2 tühistamisele ja saatmisele maakohtusse uueks arutamiseks. Ent, arvestades seda asjaolu ja seda, et käesoleval ajal kuulub taoline võimalik tegu teise astme kuritegude hulka, aga samuti seda, et alates kriminaalasja alustamisest on möödunud 6 aastat, peab kaitse võimalikuks taotleda asja lõpetamist seoses mõistliku menetlustähtaja möödumisega. Ringkonnakohus, nagu ka esimese astme kohus, võib kujunenud menetluslike ja materiaalsete asjaolude alusel teha õigeksmõistva kohtuotsuse. Õiguspädevuse aspektist on kohtuotsus tehtud menetlusseaduse oluliste rikkumiste ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kohtu seisukoht kohtu seisukoht teo mahu osas ei vasta Deputatovile esitatud süüdistusele. Selles (

§ 255

järgi) on märgitud, et ta töötas šveitserina alates 1998.a aga kuritegelik ühendus tekkis alles 2006.a juulis. Süüdistuses on vahendamine prostitutsioonis (vahendamine ise) on seotud vaid kuritegeliku ühendusega. Tähendab, et see süüdistusejärgne tegevus saab olla seotud üksnes ajavahemikuga alates 16.juuli kuni 05.oktoober 2006. Sellisel juhul aga tuleb välja, et prokuröri sisukohast alates 1998.a detsembrist kuni 16.juulini 2006.s Deputatov, täites šveitseri kohustusi, ei pannud toime mingeid kuritegelikke tegusid – neid ei ole kuidagi kvalifitseeritud, aga alates 16.juulist kuni 05.oktoobrini 2006.a, täites samu kohustusi, hakkas ta järsku toime panema kuritegu, tegemata selleks mitte midagi täiendavalt. Olukorda ei muuda ka see, et süüdistuses

§ 268

¹ järgi laiendab prokurör kuritegeliku ühenduse tegevuse algust alates 1998.a, lükates selles osas ümber omaenda süüdistuse

§ 255aspektist (seal on märgitud aeg alates 16.juulist 2006.a).

Kohtuotsuses ei ole tegelikult motiive, millede alusel kohus tegi järelduse Deputatovi süülisusest prostitutsiooni vahendamises. Enamgi veel, selles osas on kohtuotsus lausa vastuoluline. On iseloomulik, et nii nagu prokurör, kes läks eelmärgitud vastuollu, üritades süüdistuses ühendada kuritegelikku ühendust ja prostitutsiooni vahendamist, läks ka kohus sellesse vastuollu, juba lahutades need paragrahvid. Nii näiteks kohus, mõistes Deputatovi õigeks

§255

järgi, märgib, et mitte keegi süüdistatavatest ja tunnistajatest ei kinnita, et Deputatov teadis kuritegelikust ühendusest (mille olemus seisnebki prostitutsiooni vahendamises!), ta vaid täitis rangelt oma neid kohustusi, mis on sisuliselt loetletud süüdistuses. Tõendades aga prostitutsiooni vahendamist, märgib kohus samu argumente Deputatovi poolt oma töökohustuste täitmisest, kuid teeb järelduse tema poolt eelkirjeldatud kuriteo toimepanemise kohta. Peale selle satub kohus teist korda vasturääkivusse, kui lühendab ajaliselt „kuritegeliku tegevuse“ perioodi. Kui asuda kohtu seisukohale, mis on esitatud prostitutsiooni vahendamise tõendamisel, siis Deputatovi puhul oleks võinud näha prostitutsiooni vahendamisele kaasaaitamist, mida kohus isegi ei aruta. Kui siduda kohtu taoline käitumine süüdistuse puudustega, siis samasugused puudused on süüdistuses ka hilisema ajalise perioodi osas – juba sai võrreldud süüdistusi

§ 255ja § 268¹ järgi.

7 Peale eelmärgitud vastuolude ei ole kohus ära märkinud mitte ühtegi tõendit, mis reaalselt tõendaks, et Deputatov oma töökohustuste täitmisel väljus nende piirest, mis võimaldanuks siduda tema muud tegevust (peale töökohustuste täitmise) prostitutsiooni vahendamisega. Tunnistaja Õ ütlustest äramärgitud andmed ei tõenda mingilgi määral Deputatovi süülisust. Muidugi, šveitserid teadsid, kes klubis töötavad: baarmandid, tantsijad, koristajad jne. Keda siis neist ei oleks pidanud Deputatov laskma klubisse, mis on ametlikult registreeritud, aga temaga, Deputatoviga, on just nimelt sõlmitud leping, et ta teeks seda. See, et tantsija võib osutada kliendile intiimteenust (aga ei pruugi osutada), ei võta temalt seaduslikku tööõigust (temal kui tantsijal on samuti leping) pääseda klubisse, aga Deputatovile ei anna õigust tema mittesisselaskmiseks. Vastavalt töölepingule, mida kinnitas tunnistaja S H, millele viitas ka kohus, oli Deputatov kohustatud võtma kõikidelt sisenevatelt klientidelt kindlat tasu. Kuidas ta siis võis teada, kuidas kujunevad ühel või teisel kliendid suhted tantsijaga. Igal isikul on õigus keelduda kuriteo toimepanemisest või lõpetada selle toimepanemine. Meie juhtumi puhul on see lahendamatu õiguslik küsimus – kuidas sai Deputatov seda teha, rikkumata töökohustusi? Fraas selle kohta, et Deputatov ei välistanud võimalust, et tantsija võis osutada kliendile intiimteenuseid, ei saa olla tõendiks ei menetluslikel ega materiaalsetel alustel. See fraas ei ole seostud konkreetse süüdistusega: milline tantsija, millal (kas Deputatovi valvekorra ajal või mitte) ja millisel aastal. Aga lähtudes materiaalõigusest: esiteks, arvestades muudatusi seaduses, mis nõuavad „eelnevat teadmist“, ei saa seda „tõendit“ tunnistada vastavaks prostitutsiooni vahendamise uue redaktsiooniga, aga teiseks, jutt käib sisuliselt mitteteatamise üle, milles Deputatovile ei ole süüdistust esitatud. Ainult et mitteteatamisest „annab mõista“ kohtu viide ka „elulisele mitteusutavusele“, mille kasutamine on vastuolus RK korduvate nõuetega, et kohtu põhistus, lähtuvalt kuriteo tuvastatud asjaoludest, peab olema selline, et veendumuse kujunemine oleks jälgitav kohtuotsuse lugejale. Sellest, mille (teadmiste, elukogemuse, eruditsiooni) alusel on kujunenud selline elulise usutavuse mõiste, ei ole võimalik käesoleval juhul aru saada., mis on otseselt seostud kaitseõiguse rikkumisega. Tuleb teha järeldus, et Deputatovi süülisus prostitutsiooni vahendamises, ei ole tõendatud isegi mitte vana redaktsiooni järgi. Juhindudes KrMS § 318, § 319, § 321, § 337, § 338, § 339, kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 12.aprilli 2012.a otsus Aleksandr Deputatovi suhtes vastavalt KrMS lg.-le 2 ja mitte saata asja maakohtule uueks arutamiseks, lõpetada see seoses mõistliku menetlustähtaja ületamisega. Juhul, kui sellist otsust ei tehta, siis palun tühistada see otsus Aleksandr Deputatovi suhtes ja teha uus otsus, millega ta õigeks mõista. 3.

1. V.Miksoni kaitsja märgib apellatsiooni alusteks kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus (KrMS § 338 p 1), sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (KrMS § 338 p 2), mõistliku menetlusaja möödumine. Vladimir Miksoni ütlustel täitis ta töölepingus ettenähtud ülesandeid šveitseri- uksehoidjana ja ei lahkunud oma alakorruse tööpostilt ning ei tea, mis üleval tubades toimus. Tema teada tegid tütarlapsed seal privaatstriptiisi. 8 Need V.Miksoni ütlused ei ole kohtuotsuses kummutatud. Kohus on otsuses esitanud tema süü kohta kaks väidet: tunnistajate ütlustel osutati Tihase tänaval intiimteenust ja pole eluliselt usutav, et isik, kes töötab intiimteenust osutavas ettevõttes, ei tea ,mis tema töökohas tegelikult toimub. Ei vaidlusta kohtu väidet ,et Tihase 29 A tõepoolest intiimteenust osutati. Kohus pole aga esitanud otsuses ühtegi isikulist ega kirjalikku tõendit selle kohta, et V.Mikson sellest teadlik oleks olnud ja tema ütlused süü mittetunnistamise kohta saaksid olla ühegi tõendiga ümberlükatud. Kohtu teine väide, et pole eluliselt usutav V.Miksoni mitteteadmine klubis toimuvast , on tõendina kõlbmatu. Sellele kohtu järeldusele võiks otsuse tegemisel tugineda vaid KrMS § 60 lg 1 ja 3 sätestatud tingimusel – kohus võib tugineda otsuse tegemisel asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks või üldtuntuks. V.Miksoni süü ei ole ühegi tõendiga tõendatud ja prostititutsiooniga tegelemist Tihase tänava majas ei saa lugeda üldtuntuks asjaoluks KrMS § 60 lg 3 mõtttes. Leiab, et V.Miksoni suhtes on mõistlik menetlusaeg möödunud ning see asjaolu on samuti tema õigeksmõistmise aluseks. Erinevalt teistest süüdistatavatest ei tunnistatud V.Mikson süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Ta mõisteti süüdi teise astme kuriteos. Ta on iseenesest sõltumatult olnud riigi repressiooni all kuus aastat, sealhulgas olnud kogu selle aja sunnismaine tõkendi kohaldamise tõttu. Riigikohus on lahendis 3-1-1-43-10 märkinud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes järgmistest kriteeriumitest: kohtuasja keerukus, süüdistatava käitumine, asjaomaste asutuste käitumine, selle olulisus , mis on süüdistatava jaoks kaalul. Käesolevas asjas on menetlus V.Miksoni suhtes kestnud niivõrd kaua, et seda saaks õigustada üksnes süüdistatava poolne menetluse pahausklik venitamine. Selliselt V.Mikson menetluse kestel toiminud ei ole. Olen seisukohal, et selles asjas on rikutud V.Miksoni õigust menetlusele mõistliku aja jooksul EIÕK artikkel 6 mõttes Kokkuvõttes leian, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja ei ole oma seisukohti minu kaitsealuse süü kohta põhjendanud, mis on kaasa toonud materiaalõiguse rikkumise – V.Miksoni süüdimõistmise kuriteos, mida ta toime pannud ei ole. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p 1, 2, 340 lg 2 p 1 kaitsja palub: Tühistada Harju Maakohtu
3. 2012a. otsus Vladimir Miksoni süüdimõistmises

§ 268lg 1 järgi.

Teha uus otsus, millega mõista Vladimir Mikson õigeks. 3.4. A.Štšerbakovi kaitsja leiab, et ülaltoodud kohtuotsus kuulub tühistamisele täies ulatuses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ( KrMS § 338 pp 2,3 ) Kohtuotsuse resolutiivosa väljakuulutamisest ja kohtuotsuse tervikteksti vahel tekkisid käärid, kuna 21.märtsil 2012.a. oli Riigikogu poolt vastu võetud Karistusseadustiku muutmise seadus, mis oli Riigi Teatajas avaldatud 04.aprillil 2012.a. ja jõustumise päevaks oli 14.aprill 2012.a. ( RT I, 04.04.2012, 1 ), mis tunnistas kehtetuks

§ 268-1, mille järgi tunnistati A.Śtśerbakov süüdi.

Seega sel ajal, kui kohus tegi otsuse resolutiivosa ( 12.aprill ), uus seadus oli juba avaldatud ja jõustus 14.aprillil 2012.a. 9 Kohtuotsuse motiveeritud tervikteksti oli kättesaadav 07.mail 2012.a. ajal, kui

§ 2681oli juba kehtetu. Kui võrrelda Kr

MS § 312 ja § 313 erinevusi, siis resolutiivosas ei pea kohus välja tooma tõendeid, milledele ta tugines. KrMS § 312 aga lausa nõuab seda täitmist, muidu kohtuotsus ei ole põhjendatud. Antud kriminaalasja kohtuotsuse tegemisel juhtus aga see, et kohus kohtuotsuse põhiosas pidi tõendama juba kehtetu kuriteokoosseisu. Seda ei oleks juhtunud juhul kui kohus, rakendades KrMS § 315-1 sätteid, oleks kohtuotsuse resolutiivosa väljakuulutamist edasi lükanud ning vastavalt KrMS § 307 lg 1 p 2 uuendanud kohtuliku arutamist. Kusjuures ülaltoodud §-is on viide KrMS § 268 lg 6 : et vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Vastavalt Karistusseadustiku muutmise seadusele

§ 268-1 koosseis on tunnistatud kehtetuks.

Selle asemel on vastu võetud kaks uut koosseisu :

§ 133

-2 – kupeldamine ning

§ 133-3 prostitutsioonile kaasaitamine.

Ja kui võrrelda endine koosseis (

§ 268

-1) ja praegune (

§ 133

-3), siis esineb palju erinevusi : esiteks - uus koosseis on paigaldatud Karistusseadustiku teise peatükki ; teiseks - muudetud paragrahvi dispositsioon, kust kadus vahendamine ja juurde on lisatud, et isik peab tegutsema teadvalt ning samas on tunnistatud kehtetuks teo toimepanemist gruppi poolt. Seega uut süüdistust esitamata ei saa A.Śtśerbakovit süüdi mõista, kuna otsusega mõisteti teda süüdi koosseisu raskendavate asjaolude arvestamisel ( lg 2 p 1 – grupp ). Ülaltooduga on rikutud kriminaalmenetluse normid, mis toob kaasa otsuse tühistamist, kuna kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohus väljus esitatud süüdistuse raamest, kuna A.Śtśerbakovile esitatud süüdistuses kuriteo toimepanemise kohaks oli märgitud ainult xxxxxxxxxxxx baar ning ühtegi sõna, et prostitutsioonile kaasaaitamisele on A.Śtśerbakovi tegutsemise paigaks oli ka xxxxxxxxxxx. Kohus ei võtnud arvesse tunnistajate K.E, B ja S.H ütlusi selle kohta, et xxxxxxxxxxx töötajatega töölepingut sõlmis ainult S.H ( kirjalikud tõendid seda ka kinnitavad ) ning xxxxxxxxxxxxxx töötajatega lepingud sõlmis eranditult K.E. Kuna tööleping A.Śtśerbakoviga oli sõlmitud K.E poolt, siis töökohaks oli tal ainult xxxxxxxxxx. Seda kinnitas kaitsealune ise ja kaassüüdistatav V.Mikson ning tunnistajad ( K.T, K., V.B, A.V). Tõsi, üks või kaks korda kaitsealune asendas uksehoidjat xxxxxxx, kuid kohus ei selgitanud välja, millal ta seda tegi ja kas sai selle eest täiendavat palka. Sellise kohtu järelduse ja loogika järgi pidi siis ka tunnistaja A.V astuma kohtu ette, kuna ta töötas xxxxxxxxx majas oktoobrist 2005- märtsini 2006. A.Śtśerbakoviga sõlmitud töölepingu nr 42 järgi töötas ta administraatorina ( kõik tõendid kinnitavad, et administraator võrdus uksehoidjaga) xxxxxxx majas alates 01.juulist 2005.a., kuid süüdistuse järgi kuritegelik ühendus tekkis alles 16.juulist 2006.a. 10 A.Śtśerbakovile esitatud süüdistus prostitutsiooni kaasaitamises aga on otseses seoses kuritegeliku ühendusega süüdistusega, seega süüdistus on piiratud ajavahemikuga 16.juuli kuni 05.oktoober 2006.a. Kohus aga väljus selle ajaperioodist ja luges teo toimepanemise aja algust alates 01.07.2005.a. Kohtul puudusid veenvad tõendid selle kohta, et A.Śtśerbakov siiski töötas xxxxxxxxx majas peale 16.juulit 2006.a. Kohtule on esitatud kirjalikud tõendid, et kaitsealune sai viimase palka mais 2006.a. Läbiotsimise käigus K.E käest äravõetud raamatupidamise dokumentidest nähtub, et tõepoolest peale mai 2006.a. A.Śtśerbakov palka pole saanud, sest sisuliselt tema töö seal majas oli lõppenud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et peale xxxxx läbiotsimist 28.juunil 2006.a. maja oli pikemat aega kinni, seejärel tulid välja tööle baarmenid ja tantsijannad, uksehoidjatest keegi ei rääkinud. Tähelepanuta on jäänud ka kaassüüdistatava U.Täheste ütlused selle kohta, et ta asus xxxxxxxxxxxx majas tööle suve lõpust 2006.a. uksehoidjana ja töötas seal umbes kolm kuud ,hakates oktoobrist 3 kuud tagasi lugema ( seega juulist alates )ning töötas seal ainult K.T, A.Śtśerbakov oli selleks ajaks juba lahkunud. Kohus põhjendades kaitsealuse süü

§ 268

-1 lg2 p 1 järgi ei toonud välja ühtegi reaalset tõendit, mis kinnitaks, et A.Śtśerbakov väljus oma tööülesannete raamidest, mida võiks siduda prostitutsioonile kaasaitamisega: ta tegi ainult oma tööd, mis on fikseeritud töölepingus. Kui analüüsida tunnistajate ütlusi, kes töötasid xxxxxxxxxx majas tantsustuudios, siis ükski neist ei öelnud, et A.Śtśerbakovist midagi sõltus või ta jagas korraldused, ei saanud ta neid takistada majja sisenemisel, kuna nemad ametlikult töötasid tantsustuudios töölepingu alusel, ei olnud kaitsealune seotud sissetuleva raha korjamisega jne. Ei nõustu kohtu väitega, et asutuses, kus saadakse sissetulek prostitutsiooniga tegelemisest, makstakse sellest rahast ka tasu isikutele, kelle kaasabil on sellise teenuse osutamine võimalikuks saanud. Esiteks, kaitsealune sai ametlikult palka, makstes FIE-na kõik maksud. Ka tunnistaja K.E kinnitas, et A.Śtśerbakov täitis ainult oma töölepingus märgitud ülesanded, mille eest sai ametlikult palka ametlikult saadud rahast. Teiseks, kohus ise vaidleb endale vastu nimetades ametliku palka kord palgaks kord tasuks. Kolmandaks, on leidnud tõendamist, et antud asutustes sissetulek ei seisnenud ainult prostitutsiooniga tegelemisest, vaid olid ametlikud sissetulekud. Sellepärast juriidilisele isikule OÜ Pariita Kaubandus süüdistus esitatud ei olnudki, kuna prokuratuur ei leidnud alust alustada menetlust vastavalt

§ 14lg 1-le.

Aleksandr Śtśerbakovi süü ei ole tõendatud, seega palub kaitsja teda õigeks mõista. Kriminaalmenetlus hakkas A.Śtśerbakovi olukorda oluliselt mõjutama juba üle 5 aasta, kuid tegelikult kriminaalasi oli algatatud juba 2004.aastal. Varem A.Śtśerbakov kriminaalkorras karistatud ei ole, elas üle raske operatsiooni ( toimikus on kirjalikud tõendid selle kohta olemas ), temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud viis ja pool aastat. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et praegusel ajal on tegu II astme kuriteoga ning esimene kohtumenetlus kestis mitu aastat ja seda mitte süüdistatavate süül. Ei ole mingit kindlust, et kohtuotsus jõustub juba peale kriminaalasja arutamist ja otsuse tegemisest ringkonnakohtus. 11 Seega palub seda küsimust kaaluda. Ülaltoodu alusel ning juhindudes KrMS §§ 318 lg 1 ; 321 ; 337 lg 1 p 4 ; 338 pp 2,3 ; 339 lg 1 pp 7,8 ning lg 2 ; 340 lg 1 ja lg 2 p 1kaitsja palub 1. Tühistada Harju Maakohtu 12.aprilli 2012.a. otsuse täies ulatuses ning lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 2. Alternatiiv : Tühistada Harju Maakohtu 12.aprilli 2012.a. Aleksandr Śtśerbakovi osas ja teha uus otsus, mõistes teda õigeks. 3.5. Prokuröri apellatsioonis märgitud apellatsiooni aluseks on kohtuliku uurimise ühekülgsus, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ja mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 1, 2, 3, 4 , KrMS § 339 lg 1 p 7, 8 ning

§ 268

¹ lg 2 p 1 ja

§ 255lg 1 mõttes Vaidlustamata süüdistatavate A.

Deputatovi, A. Štšerbakovi, A. Kerneri ja U. Täheste süüdimõistmist

§ 2681

lg 2 p 1 järgi ja kohtu motiive süüdistatavate prostitutsioonile kaasaaitamise osas, leiab apellant, et kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et süüdistatavad aitasid prostitutsioonile kaasa isikute grupis, mitte kuritegeliku ühenduse liikmena. Kohtumenetlusega tuvastati, et nii xxxxxxxxx asunud tantsustuudios kui xxxxxx asunud ööklubis Lily pakuti klientidele tasulist intiimteenust ja seda nii privaatstriptiisi kui seksuaalvahekorda pakkudes. Kohus on põhjendatult lugenud tõendatuks prostitutsiooni vahendamise xxxxxxx asunud ööklubis Lily käesoleva kriminaalasja raames juba alates 1998. aastast. Prokuratuur nõustub kohtu seisukohaga selles, et A. Deputatov, A. Štšerbakov, U. Täheste, A. Kerner ja V. Mikson aitasid kaasa prostitutsioonile ning nende poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida

§ 2681lg 2 p 1 järgi.

Küll aga leiab prokuratuur, et prostitutsioonile kaasaaitamine pandi toime kuritegeliku ühenduse poolt, mitte pelgalt isikute grupis. Prokurör esitab Riigikohtu otsuses 3-1-1-57-09 sedastatu käesoleval ajal kehtiva kuritegeliku ühenduse kohta ja märgib kriminaalasjas esitati süüdistus ja prokuratuuri seisukohalt aitas prostitutsioonile kaasa kuritegeliku ühenduse liikmena 15 isikut. Kohtumenetlusega on tuvastatud ja kohus on nõustunud sellega, et prostitutsiooni vahendati Tallinnas xxxxxxx asunud ööklubis Lily alates 17.09.1996 kuni 05.10.2006 ja xxxxxxxxxxx tantsustuudios ajavahemikus 26.06.2002 kuni 05.10.

1. Samasugune struktuur püsis ka 16.07.2006 kuni 05.10.
2. Oma nõustumist selles osas on kohus väljendanud ka 25.01.2012 tehtud otsusega, millega mõisteti süüdi üheksa, samasse ühendusse kuuluvat isikut. I astme kohus tuvastas, et xxxxxxxxx asunud ööklubi Lily ja xxxxxxxxxx asunud tantsustuudio tegevust prostitutsiooni vahendamisel korraldasid ning prostitutsiooni vahendamisega tegelesid ühed ja samad isikud. Süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest selgus, et reaalselt oli välja kujunenud kindel süsteem, kuidas xxxxxxxxx asunud ööklubis Lily ja xxxxxxxxxx asunud tantsustuudios prostitutsioonile kaasaaitamine toimis ning missuguseid ülesandeid konkreetselt keegi süüdistatavatest täitis. Lisaks isikulistele tõenditele on prokuratuuri seisukohalt olulise tõendina käsitletav ka Harju Maakohtu jõustunud kohtuotsus 25.01.2012 nr 1-12-700, millega mõisteti süüdi

§ 255

lg 1 ja

§ 2681

lg 2 p 1 järgi Tallinnas xxxxxxxxxx asunud ööklubis Lily ja xxxxxxxxx asunud tantsustuudios kuritegeliku ühenduse liikmetena prostitutsioonile kaasaaitamises. 12 Eelnimetatud kohtuotsus kinnitab prostitutsioonile kaasaaitamist just kuritegeliku ühenduse liikmena ning ka asjaolu, et grupi liikmetel oli oma kindel roll. Tuvastatud, on et Täheste, Tursmani, Heinloo, Pchelintsev, Kerner´i ülesandeks baarmanidena oli prostituutide poolt tehtud „tööde“ arvestuse pidamine ja nendele teenitud tasu välja maksmine ning oma vahetuse kassa tegemine, intiimteenuse osutamiseks kas saunas või puhkeruumis nimetatud ruumide võtmete andmine. Deputatov, Smirnov Štšerbakov´i, Täheste ülesandeks šveitseritena oli klientidele sisepääsu võimaldamine klubidesse, sissepääsu pileti eest raha kasseerimine, korra ja turvalisuse tagamine ja vajadusel ka kliendile meelde tuletada, et tema aeg teenuse ostmisel on läbi saanud. Antud kriminaalasjas on tuvastatud, et prostitutsiooniga teenitud raha jagati alati selliselt, et „majale„ jäi ligi ½ kuni 1/3 kliendi poolt tasutud rahast. 25.01.2012 jõustunud kohtuotsusest 1-12-700 tulenevalt, samuti käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditest nähtub, et FIE K E ja FIE V B olid loodud sisuliselt vaid prostitutsiooni vahendamise varjamiseks ja muu tegevusega nimetatud ettevõtted ei tegelenud. Varalise kasu saamist ühenduse poolt kinnitavad näiteks FIE K E poolt tehtud kulutused 2005 jaanuarist kuni jaanuarini 2006 E. T õigusbüroole maja rendi näol oli 601800 krooni (keskmiselt 50150 krooni kuus), samuti maksti välja töötasud töötajatele, rendimaksed ööklubi Lily ja OÜ Pariita Kaubanduse kontori tehnika kasutamise eest (märts-detsember 2005) 207711,43 krooni ning muud kulud mis on seoses maja haldamisega. Kuivõrd tegemist oli ühe ja sama organisatsiooniga, siis tegemist oli fiktiivsete lepingutega eesmärgiga näidata tegelikult kuriteo toimepanemisega saadud raha legaalsena. Samuti on tuvastatud, et nii süüdistatavatele kui ka kohtus ütlusi andnud tunnistajatele maksti (töö)tasu sularahas, mis raskendab tegeliku sissetuleku tuvastamist, kuid kinnitab varalise kasu saamise eesmärki.

§ 255

sätestatud kuriteokoosseis on formaalne delikt, mis tähendab, et koosseis on täidetud kuritegelikku ühendusse astumisega, mitte nende kuritegude toimepanemisega , millele kuritegelik ühenduse tegevus on suunatud. Kui ühenduse liikmed on kuritegusid toime pannud, siis võib kuritegeliku ühenduse olemasolu tõendada ka toimepandud kuritegude kaudu. Käesoleva kriminaalasja lahendamisel on I astme kohus põhjendatult asunud seisukohale, et A. Deputatov, A. Štšerbakov, U. Täheste, A. Kerner vahendasid prostitutsiooni isikute grupis ja panid seega toime

§ 268

¹ lg 2 ettenähtud prostitutsioonile kaasaaitamise ja nende tegevus oli suunatud I astme kuriteo toimepanemisele. Kokkuvõtvalt apellant leiab, et käesoleva kriminaalasja uurimisel on tuvastatud A. Deputatovi, A. Štšerbakovi, U. Täheste ja A. Kerneri kuulumine kuritegelikku ühendusse, mille liikmed allusid OÜ Pariita Kaubanduse kaudu moodustatud ühenduse tahtele. See, et ühendus oli püsiv näitab peale tegutsemise algusest saadik püsinud süsteemi ka suhteliselt püsiv liikmete koosseis. Kohtu menetluse käigus on tuvastatud ja tõendatud, et liikmete vahel olid ülesanded ära jaotatud – oli tegevuse korraldaja, raamatupidaja, baarmenid (side klientide ja prostituutide vahel) ning uksehoidja-turvamees - kelle ülesandeks peamiselt klientide lubamine klubidesse. Sellest tulenevalt on I astme kohus põhjendamatult A. Deputatovi, A. Štšerbakovi, U. Täheste ja A. Kerneri õigeks mõistnud neile esitatud süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi, so kuritegelikku ühendusse kuulumises pelgalt seetõttu, et ükski kahtlustatavatest ei tunnistanud oma süüd kuritegelikku ühendusse kuulumises ning keegi tunnistajatest ei ole kinnitanud, et eelnimetatud isikud oleksid olnud kuritegeliku ühenduse liikmed ega seda, et 13 nad olid teadlikud, et Lilys ja Tihase 29a tantsustuudios oli olemas mingisugune kuritegelik ühendus. Kuritegeliku ühenduse näo ei ole tegemist firma või asutusega, millesse kuulumist peab süüdistatav selgesõnaliselt kinnitama, vaid tegemist on õiguskaitseorganite poolt antava juriidilise hinnanguga. Kuigi süüdistatavatega olid töölepingud sõlminud OÜ Pariita Kaubandus nimel S. H või FIE K. E, on kohtuliku uurimisega tuvastatud, et kõnealused lepingud olid sõlmitud vaid selleks, et varjata tegelikult ööklubis Lily ja xxxxxxxxx tantsustuudios prostitutsiooni võimaldamist ja vahendamist, püüdes tegelikult toimuvat varjata võimalikult legaalsete vahenditega, sh töölepingutega, hinnakirjade jmt. Seda enam, et tunnistaja S. H ütluste kohaselt tegutses OÜ Pariita Kaubandus kohtumenetluse ajal edasi. Oleks süüdistatavad tõepoolest tööle võetud OÜ Pariita Kaubandus tegevuse tagamiseks, võinuks nad seal ka tänasel päeval edasi töötada, kuid kõik süüdistatavad on asunud teisele töökohale. Seega leian, et isikute vahelised ülesanded olid jaotatud ja igal lülil olid omad kohustused süsteemi heaks toimimiseks. Rein Saar mõisteti

§ 2681lg 2 p 1 järgi õigeks.

I astme kohus asus seisukohale, R. Saare süü prostitutsioonile kaasaaitamises ei ole tõendamist leidnud ja seda põhjusel, et isikud, kellele süüdistuse kohaselt prostitutsiooni vahendati ei olnud R. Saare poolt taksoteenusega saadud kliendid ning jälitusprotokollis fikseeritud tõendina kasutatud vestlused R. Saare ja V. B vahel ei kinnita R. Saare prostitutsiooni vahendamist taksoteenuse osutamise käigus saadud klientidele ning R. Saare ja V. B vahel peetud vestluse põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et jutt käis just intiimteenuse ostmisest, mitte näiteks tüdrukute kohale toomiseks vaid seltskonnas lõbusama meeleolu tekitamiseks. Erinevalt I astme kohtust leiab prokurör, et kogutud tõendite alusel on tuvastatud, et R. Saar vahendas prostitutsiooni. R. Saare ja V. B vahelisest jutuajamisest nähtub, et V. B küsimusele, mis asjus R. Saar tema poole pöördub, saab vastuseks „… sinuga ühise töö osas, seal kokkuleppida. Siin on vaja midagi laupäeva …. õhtuks organiseerida.“ (steno nr 2, 31.08.06 13.59) Selgub, et tegemist on Soomest pärit isikutega, kellest ühte teab R. Saar, kes varem on temaga kontakteerunud ja nüüd mitu aastat hiljem uuesti pöördus isik R. Saare poole, et leida saunas peetavale peole 4 tüdrukut 3 tunniks (steno nr 3, 31.08.06 kell 16.35). V. B poole pöördumist põhjendab R. Saar sellega, et „ mul ei ole enam kusagile pöörduda, kui sinu poole. Saad aru?“ (steno nr 3, 31.08.06 kell 16.35). Järgnevate vestluste ajal R. Saar ja V. B arutavad tüdrukute hinda, mis langeb kokku Lilys ja xxxxxxxxxx intiimteenuste hindadega klientidele (steno nr 18. 02.09.06 kell 19.11). Jälgides nimetatud vestlust on ilmselgelt aru saada, et ei R. Saar ega V. B taha konkreetselt rääkida teenuse hinnast otsesõnu, vaid vestlust peetakse selliselt, et see on lennult mõistetav vaid isikule, kes kogu tegevuse ja hindadega hästi kursis on. Võttes arvesse kogu kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab teha järeldused, et räägitakse tüdruku tunni hinnast, milleks on vahendajatele jääv 800 krooni minimaalselt tunnist ja lõpuks selgitab R. Saar, et kliendid maksavad 1000 eurot (4 tüdrukut x 3 tundi, ca 80€/tund). Sellest tulenevalt leiab prokurör, et tegemist ei ole lihtsalt meeleolu tõstmiseks tüdrukute organiseerimisega klientidele, seda enam, et tunnistajate ütlustest selgub, et majas väljaspool intiimteenuse osutamise hinnaks oli ca 1250-1500 krooni/tund (ca 80 €) ja Lily hinnakirjas võimalus osta privaattantsu väljas pool maja, mida kinnitavad ka intiimteenust osutanud tunnistajate ütlused. Põhjuseks, miks nii üks kui teine vestluspool püüab võimalikult väheste sõnadega vestluse sisu avada, on ilmselgelt asjaolu, et juunis 2006 oli toimunud xxxxxxxx tantsustuudios läbiotsimine ning taksoteenuse osutajatele kui ka kõikidele Lilys ja xxxxxxxxxx tantsustuudios prostitutsiooni vahendajatele oli teada, et käib kriminaalmenetlus kuna osadele süüdistatavatele oli 31.08.2006 seisuga esitatud kahtlustus prostitutsiooni 14 vahendamises. Kriminaalasjas kogutud tõendite ja tunnistajate ning süüdistatavate ütlustest tulenevalt oli teada, et Lilys vahendatakse prostitutsiooni. See oli teada ka taksojuhtidele, kes klientide viimisel Lilysse või Tihase 29a tantsustuudiosse said selle eest ekstratasu. Apellant on seisukohal, et R. Saarele taksoteenuse osutajana oli teada, et V. B näol oli tegemist isikuga, kelle kaudu oli võimalik tellida peole naisterahvaid tasulise seksteenuse osutamiseks, sh ka privaatstriptiisiks. Prostitutsiooni vahendamine seisneb kliendile prostituudi leidmises, milles R. Saarele süüdistus oli ka esitatud. Kuna tegemist on formaalse süüteokoosseisuga, siis pole oluline, kas taotletud eesmärk – seksuaalsuhe kliendi ja prostituudi vahel saavutati.

§ 2681järgi ettenähtud süüteo saab toime panna vähemalt kaudse tahtlusega.

Leian, et R. Saar tegutses vähemalt kaudse tahtlusega organiseerides klientidele naisi, kes võiksid neile osutada tasulist intiimteenust, sh privaatstriptiisi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 338 p 1, 2, 3, 4, § 340 lg 4 p 3, 4;

§ 268

¹ lg 2 p 1 ja 255 lg 1 prokurör taotleb Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsus nr 1-11-5368 Aleksandr Deputatov´i, Aleksandr Štšerbakov´i, Urmas Täheste ja Andrus Kerneri suhtes osaliselt nende õigeks mõistmises

§ 255lg 1 osas ja mõista süüdistatavatele karistus selle kuriteo toimepanemise eest.

Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsus nr 1-11-5368 Rein Saare õigeks mõistmises

§ 2681

lg 2 p 1 osas ja mõista süüdistatavatele karistus selle kuriteo toimepanemise eest. VASTUVÄITED APELLATSIOONIDELE:

1. 4.
2. Rein Saare kaitsja oma vastuväidetes prokuröri apellatsioonile märgib, et apellandi väidete aluseks olevate asjaolude tõendamiseks on ainult jälitusprotokollid, milles on kajastatud süüdistatavate Saar´e ja B´i omavahelised telefonikõned. Kohtueelses menetluses ega asja kohtulikul arutamisel ei ole seoses süüdistatav Saarele etteheideteava teoga ühtegi teist menetlusosalist, sh. isegi mitte väidetavat kaastäideviijat B´it, üle kuulatud, so. süüdistus on vabatahtlikult loobunud võimalusest oma väidete aluseks olevat asjaolude tõendamiseks täiendavaid tõendeid koguda. Süüdistatav Saar koos kaitsjaga leiab, et esitatud väide selles, et süüdistatav Saar tegutses tahtlikult eesmärgiga vahendada intiimteenuste osutamist, on kogutud ja uuritud tõendite põhjal täielikult oletuslik ja tõendamata. Tõendamiseseme asjaolude kohta ei ole esitatud ühtegi neid selgelt ja üheselt mõistetavalt kinnitavat tõendit. Jälitusprotokollidest nähtub, et süüdistatav Saar helistas 31.08.2006.a. B (kd 5 tl 8) ja selgitas, et tema pikaajalised tuttavad võtsid temaga ühendust ja soovivad laupäeval „kolmeks tunniks nelja normaalset“. Esiteks, nimetatud tõend ei kinnita süüdistuse väidet, et süüdistav Saar vahendas prostituute taksoteenuse osutamise käigus saadud klientidele. Vastupidi, tõendist nähtub, et tegutsemisel taksoteenuse osutajana ei olnud süüdistatav Saarele süüks pandava teoga mingit seost – isikud, kelle palvel süüdistatav Saar tegutses, olid tema ammused tuttavad, mitte kliendid, kellele osutas taksoteenust. Samuti nõustub kaitsja siinkohal maakohtu seisukohaga, et R. Saare ja V. B vahel peetud vestluse põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et jutt käis just intiimteenuse ostmisest, mitte näiteks tüdrukute kohaletoomiseks vaid seltskonnas lõbusama meeleolu tekitamiseks. 15 Täielikult on tõendamata apellandi järeldus, et kokkulepitud tasu vastas intiimteenuse osutamise hinnale, mis väidetavalt kinnitab asjaolu, et süüdistatava tegevus oli suunatud intiimteenuse osutamise vahendamisele. Eelnevast tulenedes on apellant ebaõigesti ja meelevaldselt järeldanud, et tegemist ei olnud lihtsalt meeleolu tõstmiseks tüdrukute organiseerimisega klientidele. Maakohtu hinnangul jäi selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes luges prokurör R.Saare ja V. B vestlustes mainitud hinna just intiimteenuse hinnaks ning milline summa oleks olnud arvestatav juhul, kui tüdrukuid oleks tellitud ilma intiimteenuse osutamise kohustuseta. Kaitsja ja süüdistatav nõustuvad kohtu antud seisukohaga. Apellant on toetunud vaid kaudsetele tõenditele ning teinud oletuslikke järeldusi. Prokuröri esitatud tõenditest ei nähtu, et miks oli kõnealustes vestlustes tegemist just intiimteenuste osutamise hinnaga ja mitte privaattantsu jaoks ette nähtud vm. hinnaga. Sellise hinnavõrdluse põhjal ei saa lugeda üheselt tõendatuks just seda, et R. Saar vahendas intiimteenuseid. Kaitsja ja süüdistatav toovad esile, et eeltoodud asjaolule tugines prokurör esmakordselt kohtukõnes, esitatud süüdistuses sellisele asjaolule ei tugineta. Apellatsiooni kohaselt oli R.Saarele kui taksoteenuse osutajale teada, et V. B näol oli tegemist isikuga, kelle kaudu oli võimalik tellida peole naisterahvaid tasulise seksteenuse osutamiseks, sh. ka privaatstriptiisiks. Antud väide on selgelt paljasõnaline. Mitte ühestki esitatud tõendist, ega menetlusdokumendist ei nähtu, et R.Saar teadis või oleks pidanud teadma asjaolust, et V.B näol oli tegemist isikuga, kes tegeles prostitutsiooni vahendamisega. Kuna ei ole tõendatud, et R.Saar oli või oleks pidanud olema teadlik, et B näol oli tegemist isikuga, kes vahendas prostitutsiooni, siis ei saa ka toetuda asjaolule, et R.Saar tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, organiseerides klientidele naisi, kes võiksid neile osutada tasulist intiimteenust. Apellatsioonist ei nähtu ka see, mis on asjaolud võimaldavad lugeda tõendatuks süüdistatavate Saare ja B ühise ja kooskõlastatud tegevuse. Seega ei ole asjakohane apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatavad Saar ja B tegutsesid kaastäideviijatena, so. isikute grupis, ning süütegu on ebaõigesti kvalifitseeritud. Süüdistuse kohase kaastäideviija B poolt kohtumenetluse käigus antud ütlustest nähtub, et teenused, mida ta vahendas, olid vaid harva ja tinglikult käsitletavad intiimteenustena. Seega ei ole apellandi väide, et kõnesalvestiste põhjal on võimalik teha tõsikindel järeldus, et süüdistatav Saare tahe oli suunatud intiimteenuste vahendamisele, kooskõlas teiste asjas kogutud ja uuritud tõenditest nähtuvate asjaoludega. Antud juhul tuleb KrMS § 7 lõikest 3 tuleneva in dubio pro reo põhimõtte kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Tõendite uurimise ja hindamise käigus tekkivad kahtlused tuleb kõrvaldada, hinnates tõendeid süüdistatavale soodsalt. Seega ei saa süüdistuse väidet, et süüdistatav Saar tegutses eesmärgiga vahendada intiimteenuste osutamist, tõendatuks lugeda. Süüdistatav Saar ja tema kaitsja leiavad samuti, et R.Saare süüdimõistmine ei ole lubatav seetõttu, et EIÕK art 6 kohane kriminaalmenetluseks kuluv mõistlik aeg on möödunud. Rein Saarele esitati käesolevas asjas kahtlustus 09.03.2007.a., süüdistuse aluseks olevad teod pandi toime augustis 2006.a. Tänaseks on sellest möödunud enam kui viis aastat, mis on Rein Saarele esitatud süüdistuse aluseks olevate asjaolusid, kogutud ja uuritud tõendeid ning asjaolu, et episoodidel, milles süüdistatakse Rein Saart puudub seos teistele menetlusalustele esitatud süüdistustega, enam, kui kriminaalasja arutamiseks kuluv mõistlik aeg. 4.
3. Prokuröri vastuväidetes kaitsjate poolt esitatud apellatsioonidele prokurör leiab erinevalt kaitsjatest, et kohtuotsus on kaitsjate poolt vaidlustatud osas seaduslik, kuna 12.04.2012 kuulutas kohus kohtuotsuse resolutiivosa ning motiveeritud kohtuotsus oli kättesaadav alates 16 07.05.
4. Kuna kohtu poolt 12.04.12 kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa ja 07.05.12 motiveeritud kohtuotsuse näol on tegemist ühe tervikuga, siis on kohus põhjendatult ja seaduslikult motiveerinud süüdistatavate käitumist süüdi mõistetud kuriteos ja kvalifikatsioonis. Kuna 14.04.12 kehtima hakanud seadus ei dekriminaliseerinud prostitutsiooni vahendamist, siis ei ole ka alust süüdistatavate õigeks mõistmiseks neile esitatud süüdistuses

§ 2681ettenähtud kuriteos.

Prokurör jääb enda Harju Maakohtus ning apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning palub kaitsjate apellatsioonid süüdistatavate õigeksmõistmiseks jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsuse ja kaebustega ning esitatud vastuväidetega leiab, et prokuröri apellatsiooni seisukohad väärivad osaliselt tähelepanu ning annavad aluse maakohtu otsuse põhiosa muutmiseks. Kaitsjate apellatsioonid kohtuotsuse muutmist kaasa ei too. 5.
2. Prokuröri ja kaitsjate apellatsioonides on esitatud seisukoht, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme KrMS § 399 lg 1 p 7 ja p 8 mõttes. Selles osas märgib kolleegium järgmist. 5.1.
3. Riigikohus on oma korduvates lahendites( nt 3-1-1-37-11) märkinud, et kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus on KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud, pole nimetatud rikkumise kõrvaldamine tulenevalt KrMS § 341 lg-st 2 apellatsioonimenetluses lubatud. Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel. Selline lahend on aga võimalik üksnes olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Lahendis nr 3-1-1-75-11 on Riigikohus lisanud, et kui maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja ringkonnakohus jätab selle kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tähelepanuta ning võtab osa maakohtu otsuse ebaselged, mitteammendavad ja vastuolulised järeldused omakorda aluseks oma otsuse tegemisel, siis ka ringkonnakohus rikub kohtuotsuse põhistamise nõudeid. KrMS § 341 lg 2 kohaselt on ka KrMS § 339 lg 2 p 8 nimetatud rikkumise tuvastamisel ainuvõimalik kohtuotsuse tühistamine ja kriminaalasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks. Seega nimetatud rikkumiste tuvastamisel pole ringkonnakohtul õiguslikku alust sisulise otsuse tegemiseks ning apellantide taotlused õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse tegemiseks ülalnimetatud oluliste rikkumiste tuvastamisel rahuldamisele kuuluda ei saa. 5.1.
4. Riigikohus on oma lahendites ( nt. 3-1-1-21-10 ja 3-1-1-75-11) selgitanud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Kuigi A.Kerneri kaitsja on leidnud, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused ja otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, on apellatsioonis sisuliselt kaitsja jõudnud järeldusele, et kohus ei ole tõendite analüüsi osas sidunud neid A.Kerneri poolt 17 kuriteo toimepanemisega. Kohtu poolt äranäidatud tõendid viitavad vaid A.Kerneri töötamisele striptiisiklubi baaris. Kaitsja on taotlenud õigeksmõistva otsuse tegemist. Kolleegium leiab, et hinnates nii maakohtu otsuses A.Kernerit puudutavat põhistust kui apellatsiooni väiteid, ei ole alust tuvastada, et maakohus pole tõendeid hinnanud või et kohtu siseveendumuse kujunemine ei oleks arusaadav. Kolleegiumi veendumuse kohaselt kaitsja seisukoht, et kõik kogutud ja analüüsitud tõendid ei kinnita süüdistusversiooni ega tõenda kaitsealuse poolt kuriteo toimepanemist, ei anna alust tuvastada otsuses põhjenduste puudumist. 5.1.
5. Prokurör on viidanud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele nii KrMS § 339 lg 1 p 7 kui ka p 8 mõttes, kuid faktiliselt on prokurör taotlenud tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmist ning süüdistatavate süüdi tunnistamist kogu neile esitatud süüdistuse mahus. Prokurör ei ole argumenteerinud kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa vastuolulisust, mis annaks aluse tuvastada apellatsioonis viidatud KrMS § 339 lg 1 p-s 8 ettenähtud rikkumist. Nimetatud rikkumisega pole tegemist olukorras, kus maakohus on põhiosas tõendite kogumile hinnangu andmisel leidnud, et mingis osas pole inkrimineeritud kuriteod tõendamist leidnud ning on otsuse resolutiivosas teinud selles osas õigeksmõistva otsuse. Kolleegium leiab, et antud juhul on maakohus tuvastanud, et süüdistatavate kuulumine kuritegelikku ühendusse, ehk

§ 255

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine, pole tõendatud ning ongi kohtuotsuse resolutiivosas süüdistatavad selles süüdistuses õigeks mõistnud. Seega pole KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud rikkumine tuvastatav. 5.1.

1. A. Štšerbakovi kaitsja on samuti viidanud KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud rikkumisele, kuid on jätnud apellatsioonis oma seisukoha sisustamata kuna pole esitanud oma põhjendusi, milles kaitsja arvates otsuse põhiosa ja resolutiivosa vastuolu seisneb ja seda just eeltoodud olulise rikkumise mõttes. 5.1.
2. A.Štserbakovi ja A.Deputatovi kaitsja on leidnud, et maakohus on KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes oluliselt rikkunud menetlusõigust sellega, et kohus on kohtuotsuses põhistanud motiveeriva otsuse tegemise ajal juba kehtetut seadust ning kohus ei ole pidanud vajalikuks kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist edasi lükata. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osundada, et ainukesena apellantidest on A.Deputatovi kaitsja asjakohaselt märkinud, et KrMS § 339 lg 1 p 7 nimetatud rikkumise tuvastamisel tuleb kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks saata. Samas on kaitsja palunud seda mitte teha sest antud juhul on kaitsja arvates tegemist mõistliku menetlusaja möödumisega ja seetõttu pole asja saatmine maakohtule otstarbekas. Menetlus tuleks mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu ringkonnakohtu poolt lõpetada. Kehtetu seaduse kohaldamise ja kohtuotsuse kulutamise edasilükkamise osas märgib kolleegium järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt maakohus
3. märtsi 2012 aasta kohtuistungil, pärast süüdistatavate viimast sõna, teatas, et kohtuotsus kuulutatakse
4. aprillil 2012( 6 kd. t.lk. 161-168).
5. aprillil 2012 kuulutas maakohus kohtuotsuse resolutiivosa ja selgitas, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav
6. mail 2012 ( 6 kd. t.lk. 175). 18 Kohtukolleegium, nõustudes prokuröri kirjalike vastuväidetes tehtud järeldusega, osundab, et kohtul puudus kohustus edasi lükata kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Asjaolu, et edaspidi seadus võib muutuda selleks seaduslikku alust ei anna. Samuti kuulutades kohtuotsuse resolutiivosa
7. aprillil 2012 aastal, seega enne kui jõustus karistusseadustikus kaitsjate poolt viidatud muudatus, ei olnud maakohtul seaduslikku alust viidata või lahata üldse seaduse muudatust, mis jõustus
8. aprillil 2012 aastal, ehk pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist kuna kohtuotsuse tegemise hetkeks on selle allkirjastamine kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt. Kohtuotsus on allkirjastatud
9. aprillil 2012 aastal. Kohtuotsuse terviktekst koostatakse sama kuupäevaga kui on kohtuotsuse resolutiivosa ning kohtul on õigus ja kohustus esitada oma põhistused muu hulgas sellest, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida lähtuvalt toimepanemise ajal kehtinud ja kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtivast seadusest. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-31-07 sedastanud, et millegagi ei oleks põhjendatav see, kui kriminaalasjas, kus esimese astme kohus on kohtuliku uurimise lõpetanud või mis on jõudnud juba apellatsiooni- või kassatsioonimenetlusse, välistaks seaduse muutmine isiku süüditunnistamise ja karistamise juhul, kui teo karistatavus uue seaduse kohaselt säilib. Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaldamisel tuleb kõigi astmete kohtutel lähtuda õiguslikust olukorrast, mis kehtib kohtuotsuse tegemise ajal (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-05 - RT III 2005, 36, 349, p 9). Samuti on sedastatud, et süüdistataval peab aga olema tõhus võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu oli kuriteona karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. detsembri
11. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05 - RT III 2006, 4, 32, p 25). Kaitsjatel oli antud juhul juba apellatsioonis võimalik esitada vastuväiteid sellele, et tegu on jätkuvalt karistatav alates
12. aprillist 2012 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi. Menetlusõiguslikult ei ole seega tegemist süüdistatava jaoks üllatava materiaalõigusliku normi kohaldamisega ning isiku kaitseõigus oli apellatsioonimenetluses tagatud.

§ 5

lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Nimetatud sätte kohaldamisel tuleb kõigi astmete kohtutel lähtuda õiguslikust olukorrast, mis kehtib kohtuotsuse tegemise ajal. Süüdistuses kirjeldatud teo jätkuvale kriminaliseeritusele antavat hinnangut pole põhimõtteliselt võimalik siduda KrMS § 268 lg-s 2 sätestatud prokuröri poolt süüdistuse muutmise või täiendamisega nagu on ekslikult väitnud kaitsjad. Apellatsioonimenetluses tuleb süüdistatavate süüdimõistmisele õiguslikku hinnangut andes vastata küsimusele, kas

§ 2681

kehtetuks tunnistamise tagajärjel on välistatud süüdistatavatele süüksarvatava teo karistatavus või leevendati selle eest ettenähtud vastutust muul viisil. Kolleegium osundab, et tunnistades

§ 2681

kehtetuks, kriminaliseeris seadusandja samaaegselt rea samasisulisi tegusid, sätestades mitmeid uusi, konkreetsema sisuga kuriteokoosseise kehtivuse kaotanu asemel. Need muudatused tehti ühe ja sama seadusega karistusseadustiku muutmise seadusega (RT I 04.04.2012,1), seejuures jõustusid kõik vastavad muudatused ühel ja samal päeval ehk 14.04.2012. Analoogset olukorda on käsitatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-31-07, kus Riigikohus on viitega otsusele nr 3-1-1-2-99 tõdenud, et seadusandja võib lülitada karistusseadustikku uusi 19 paragrahve ka olemasolevaid paragrahve osadeks jagades näiteks eesmärgiga diferentseerida kriminaalvastutust. Nii nagu kaitsjad on oma apellatsioonis märkinud, siis 14.04.2012 aastal jõustunud seaduse muudatuse alusel asendavad

§ 2681

paragrahvid 1332 ja 1333.

§ 1332

ettenähtud kupeldamise koosseisulisteks tegudeks on muuhulgas prostituudi ja kliendi kohtumise korraldamine, bordellis prostitutsioonile kaasaaitamine, mis seisneb kõiges bordelli pidamisega seonduvas. Ka selles, kui mitteprostituudina töötav isik vahendab vähemalt kahe prostituudi tegevust või aitab vähemalt kahe prostituudi tegevusele kaasa. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et A.Štšerbakovi kaitsja apellatsioonis esitatud

§ 2681

võrdlus uue,

§ 1333

pole asjakohane, kuna viimane näeb ette vastutuse prostitutsioonile kaasaaitamise eest, kui puudub muuhulgas

§ 1332

sätestatud süüteokoosseis.

§ 1333

järgi on kvalifitseeritav tegu, millega teadlikult aidatakse kaasa sellise prostituudi tegevusele, kes tegutseb iseseisvalt ehk väljaspool bordelli või bordellina käsitletavat asutust. Viimatinimetatud tegusid AŠtšerbakovile süüdistuse kohaselt ette ei heideta. Võttes aluseks esitatud süüdistuse sisu, seda siinjuures kordamata, leiab kolleegium, et kehtiva seaduse kohaselt on A.Deputatovile, A.Štšerbakovile, U.Tähestele, A.Kernerile ja V.Miksonile etteheidetavate tegude eest vastutus ette nähtud

§ 1332lg 1 järgi.

5.2. Kolleegium ei nõustu A.Štšerbakovi kaitsja väitega, et süüdistus prostitutsioonile kaasaaitamises on ajaliselt seotud kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses esitatud ajavahemikuga. Asjaolu, et süüdistuse kohaselt kuulus A.Štšerbakov kuritegelikku ühendusse alates 16.07.2006 ei sea ajalisi piiranguid

§ 2681ettenähtud eraldi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisele.

Tegelikult on esitatud süüdistuses etteheidetavate tegude perioodiks märgitud 2004 suvi kuni 05.10.2006, kuid kohus on seda aega lühendanud, leides, et kuna tuvastatav on töölepingu sõlmimine alates 01.07.2005, siis tuleb nimetatud aega pidada kuriteo toimepanemise alguseks. Seega ei ole kohus mitte väljunud süüdistuses ettenähtud ajaperioodist, vaid on seda aasta võrra lühendanud. Analoogselt on ka A.Deputatovi kaitsja leidnud, et kohtu seisukoht süüdistatava teo mahu osas ei vasta süüdistusele ja

§ 2681

järgi kvalifitseeritava kuritegu oli seotud vaid kuritegeliku ühendusse kuulumise süüdistusega. Kolleegium ei nõustu sellise etteheitega. Ülaltoodud kuriteo toimepanemise ajaperioodiks on süüdistuse kohaselt 1998 kuni 05.10.2006 . Kohus on motiveeritult süüdistuses äratoodud ajavahemikku lühendanud ning on lugenud seadusega kooskõlas olevaks ja tõendatuks A.Deputatovi poolt prostitutsiooni vahendamine alates 01.11.2002. Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuse algusajaks on märgitud 16.07.2006, mil jõustus karistusseadustiku muudatus, millega täiendati seadustikku §-ga 2681, kus lõikes 2 ettenähtud kuriteo puhul oli tegemist esimese astme kuriteoga. Kuni 15.03.2007 ei laienenud kuritegeliku ühenduse toimeala teise astme kuritegudele. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna kohus lahutas

§ 255ja 2681 on kohtuotsus vastuoluline.

Asjaolu, et kohus ei tuvastanud A.Deputatovi kuulumist kuritegelikku ühendusse ei too automaatselt kaasa tema õigeksmõistmist prostitutsioonile kaasaitamise süüdistuses ja seda ka juhul, kui ühenduse tegevus oli suunatud nimetatud kuriteo toimepanemisele. 20 Samuti ei nõustu kolleegium A.Štšerbakovi kaitsja väitega sellest, et kohus väljus süüdistuse raamidest tuvastades A.Štšerbakovi poolt prostitutsioonile kaasaaitamisena etteheidetavate tegude toimepanemise nii Tatari 1 striptiisiklubis“ Lily“ kui ka Tihase 29 a majas. Vastavalt esitatud süüdistuse tekstile on seal mõlemad aadressid, kui asutused kus prostitutsiooni vahendamisega tegeleti, ära toodud, mõlemal aadressil töötamist on süüdistatav tunnistanud, seega pole kohtu poolt tuvastatus, süüdistatava jaoks midagi uut. Süüdistuse tekstis kajastub etteheidetava teo toimepanemise koht piisava selgusega. 5.

1. A.Deputatovi, A.Kerneri, A.Štšerbakovi ja V.Miksoni kaitsjad on taotlenud maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja kaitsealuste õigeksmõistmist. On leitud, et nad tegid vaid lepingule vastavat tööd, täitsid oma tööülesandeid ning inkrimineeritud kuriteo toimepanemine pole tõendatud. Kaitsjad ei sea kahtluse alla kohtu poolt analüüsitud tõendite seaduslikkust ega usaldusväärsust, on vaid analoogselt maakohtus väljendatuga apellatsioonides uuesti leidnud, et kuriteo koosseisuliste tunnustele vastava käitumise kohta tõendid puuduvad. Vastavalt Riigikohtu seisukohale ( nt otsus nr 3-1-1-17-03) lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Vastuseks apellatsioonides tõstatatud väidetele peab kohtukolleegium, vajalikuks veelkord korrata juba maakohtu poolt märgitut, et prostitutsiooni vahendamise ehk kupeldamise all tuleb mõelda igasugust tegevust, mille käigus üritatakse kokku viia prostituut ja klient, seega konkreetse seksuaalsuhte vahendamine prostituudi ja tema partneri vahel. Vahendamine seisneb üldjuhul kliendile prostituudi või prostituudile kliendi leidmises, kuid võib seisneda ka poolte kohtumist võimaldava olukorra loomises, näiteks autojuhi poolt prostituutide sõidutamises kliendi juurde, prostituutide kontrollimises, klientidelt raha vastuvõtmises neile prostituutide poolt osutatud teenuste eest jms. Kuna tegemist on formaalse koosseisuga, siis pole oluline, kas taotletud eesmärk ka saavutati. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli 2004.a otsus nr 3-1-1-20-04 – RT III 2004, 11, 133). Apelleeritud kohtuotsuses maakohus, esitades otsuses esmalt vahetult kontrollitud tõendite sisu on need seejärel sidunud kõikide süüdistatavate osas eraldi ka neile inkrimineeritud kuriteo koosseisuliste asjaoludega ning lahanud nende käitumise vastavust kuriteo koosseisuliste tunnustega. Maakohus on seaduslikult toetunud eelkõige tunnistajana ülekuulatud K.Õ ütlustele, millede kohaselt ta kaasatuna politseioperatsiooni, vastas töökuulutusele ja „Lilys“ selgitati talle selget ja üheselt, et tegemist on intiimteenuse pakkumisega, et juba uksehoidjad, peavad teadma, kes tüdrukutest, intiimteenuse pakkujatest, majas töötab, et intiimteenuse eest tuleb maksta baarmenile, kes teab täpseid summasid, mida maksta. Usaldusväärseks tõendiks on ka tunnistaja L.V ütlused sellest, et kui ta operatsiooni käigus küsis „Lily“ baarmenilt kas on võimalik saada intiimteenust ja kui palju see maksab, vastati talle, et tund maksab 1500 krooni ja maksma peab kohe. Pärast tema poolt baarmenile summa maksmist andis viimane intiimteenuse pakkujale võtme. Selline stsenaarium kordus ka järgneval päeval. Baarmen maksis pärast teenust ka teenuse osutajale 500 krooni. K.Õ ütluste kohaselt seletati talle koheselt ka, et xxxxxxx tantsustuudio tegeleb intiimteenuse pakkumisega ja samuti selgitati kuidas peab teenust pakkuma. 21 Peale ülalnimetatud tunnistajate, kes osalesid politseioperatsioonis, on prostitutsiooniga tegelemise mõlemas asutuses lugenud kohus tõendatuks ka tunnistajate, kes vahetult ise intiimteenuseid pakkusid kui tunnistajate, „Lilys“ töötavate koristajate ütlustega, et pidid korduvalt magamistube koristama, sealhulgas tegema korda voodeid, vahetama voodipesu. Millist tuba koristada, ütles tavaliselt baarmen. Lisaks isikulistele tõenditele on kohus seaduslikult tuginenud kriminaalasja kirjalikele tõenditele, mis samuti annavad teavet, et tegemist oli mõlemal aadressil intiimteenust pakkuvate asutustega ning et intiimteenuse pakkumise ehk prostitutsiooni vahendamisega tegelesid süüdistatavad. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate seisukoht sellest, et kuigi mõlemal aadressil toimus intiimteenuse pakkumine, pole süüdistatavad olnud sellest teadlikud on maakohus juba seaduslikult objektiivsete asjaolude tuvastatust kinnitavate tõendite ja ka elulise usutavuse põhimõttest tulenevalt lugenud kummutatuks. Maakohus on põhistatult leidnud, et süüdistatavad panid kuriteo toime tahtlikult. Kolleegium, nõustub maakohtu järeldusega, et A.Deputatovi, A.Štšerbakovi, V.Miksoni, A.Kerneri poolt prostitutsioonile kaasaaitamine on tõendatud, tuvastatavad on toimepanemise ajal kehtinud kuriteo koosseisulised tunnused ning et nad tuleb tõendatuks loetud ajal ja kohas kuriteo toimepanemises ka süüdi tunnistada ja karistada. 5.
3. R. Saare on maakohus temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise süüdistuses õigeks mõistnud. Õigeksmõistva otsuse on vaidlustatud prokurör, kes leiab, et tõendamist on leidnud klientidele prostituutide leidmine. Kolleegium leiab, et R.Saar’e suhtes tehtud õigeksmõistev otsus tühistamisele ei kuulu. Nõustuda tuleb prokurör apellatsioonis väidetuga, et prostitutsiooni vahendamine seisneb üldjuhul kliendile prostituudi leidmises ning kuna on tegemist formaalse koosseisuga, pole oluline kas taotletud eesmärk- seksuaalsuhe kliendi ja prostituudi vahel saavutati. Antud juhul on süüdistus esitatud R.Saarele vaid selles, et ta tellis V.B prostituute, millega aitas kaasa prostitutsioonile. Muid tegusid pole R.Saarele süüdistuses ette heidetud. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri poolt apellatsioonis viidatud tõendite, eelkõige jälitusprotokollist saadud teabe, alusel on võimalik tõdeda, et R.Saar tellis oma tuttavatele neli tüdrukut ja seda kolmeks tunniks. Samas kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nimetatud süüdistuses süüdi tunnistamiseks on siiski vajalik kahtlusteta tuvastada, et tüdrukuid telliti intiimteenuse osutamiseks. Antud juhul sellist asjaolu ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada. Prokuröri viited kokkulepitud teenustasule selleks piisavat tõenduslikku alust ei anna nagu ka asjaolu, et „Lily“ hinnakirjas oli võimalus osta striptiisi majast välja hinnaga 1000 krooni. Kohtukolleegium leiab, et kahtlusteta, mis antud juhul pole kõrvaldatavad ja tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, pole tõendatud R.Saare poolt just intiimteenuseks kohtumise korraldamine. Seetõttu kohtukolleegium leiab, et prokuröri apellatsioon ei anna antud juhul alust R.Saare suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse tühistamiseks ja tema süüdi tunnistamiseks. 5.
4. Prokuröri apellatsioonis on leitud, et süüdistatavad pole toime pannud kuritegu mitte pelgalt isikute grupis nagu on järeldanud maakohus, vaid kuritegu on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt. Selles osas kolleegium prokuröriga nõustub. 22 Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et nii ööklubis „ Lily“ kui ka Tihase 29a tantsustuudio tegevust prostitutsiooni vahendamisel korraldasid ning prostitutsiooni vahendamisega tegelesid ühed ja samad isikud, kusjuures neid oli enam kui kolm. Kohus, lugedes tõendatuks, et nii ööklubis kui ka tantsustuudios tegeleti prostitutsiooni vahendamisega juba aastaid enne süüdistatavate poolt nendesse asutustesse tööle asumist. Samuti kohus tuvastas, et süüdistatavad pikema aja vältel ja nimelt A.Deputatov ligi 4 aastat, A.Štšerbakov ligi poolteist aastat, U.Täheste ligi pool aastat ja A.Kerner üle pooleteist aasta tegelesid prostitutsioonile kaasaaitamisega ja seda aktiivselt ning igaüks oma ülesannete raames. Samuti on kohus tuvastanud, et mõlemal asutusel oli ühtne raamatupidamine ning samad prostituudid tegelesid intiimteenuse pakkumisega vastavalt vajadusele ja klientidele mõlemas asutuses. Samuti asendas faktiliselt xxxxxxxxx töötav A.Štšerbakov vajadusel ka „Lily“ uksehoidjat. Samuti on tuvastatud, et süüdistatavad said tasu just prostitutsiooni vahendamise pealt ja maksti nendele sularahas, kusjuures vähemalt baarmenid olid täielikult teadlikud kui palju kellele tuleb maksta ja kui palju tuleb jätta nö „ majale“. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et süüdistatavad ei tunnista kuritegelikku ühendusse kuulumist pole aluseks nende õigeksmõistmiseks. Samuti nõustub kolleegium prokuröriga, et pikemat aega püsiv süsteem ja liikmelisus, ühtsete juhtfiguuride olemasolu, ühtne raamatupidamine ja haldamine, liikmete vahel ülesannete jaotus ning rahade jaotamine, varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemine, annab aluse kvalifitseerida süüdistatavate tegevuse mitte isikute grupi poolt kuritegude toimepanemisena vaid kuritegeliku ühenduse poolt prostitutsioonile kaasaaitamisena

§ 2681lg 2 p 1 järgi.

5.6. Prokuröri on vaidlustanud maakohtu otsuse ka A.Deputatovi, A.Štšerbakovi, U.Täheste ja A.Kerneri õigeksmõistmises

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohtukolleegium leiab, et prokuröri taotlus tühistada otsus süüdistatavate

§ 255

lg 1 järgi õigeksmõistmises rahuldamisele ei kuulu, nagu ei kuulu rahuldamisele ka sellest tulenevalt taotlus süüdistatavate

§ 255lg 1 järgi karistamises.

Kolleegium põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud prostitutsioonile kaasaaitamise kvalifitseeritud koosseis oli sätestatud

§ 2681lg 2.

Kvalifitseeritava koosseisu inkrimineerimiseks peab olema paragrahvi esimeses lõikes kirjeldatud tegu toime pandud § 2681 lg 2 p 1 kohaselt grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Antud juhul oligi esitatud süüdistus

§ 2681

lg 2 p 1 järgi selles, et prostitutsioonile kaasaaitamine on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt ehk esineb kvalifitseeriv tunnus. Ringkonnakohus eelpool juba leidis, et süüdistatavate käitumises on tuvastatav kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt ja süüdistatavate käitumine tuleb kvalifitseerida 2681 lg 2 p 1 järgi. Kui kvalifikatsioon moodustab omaette kuriteo, milleks antud juhul on

§ 255

, siis nimetatud kuritegu neeldub prostitutsioonile kaasaaitamise kvalifikatsioonis ning kuritegude kogumit ei teki ning isik vastutab ainult

§ 2681lg 2 p 1 alusel.

Sellist põhimõtet on väljendatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-88-03. Seetõttu ei kuulu süüdistatavad

§ 255järgi eraldi süüdimõistmisele ja sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osundada, et kuna kehtiv

§ 1332

ei näe ette kvalifitseeriva tunnusena kuritegeliku ühenduse poolt kupeldamise toimepanemist, siis käeoleval ajal on jätkuvalt

§ 2681

lg 2 p 1 ettenähtud kooseisulise tunnuse eest vastutus ette nähtud

§ 255järgi.

23 5.7 Karistuse osas kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et mõistetud karistusi pole eraldi vaidlustatud. Eelpooltoodud põhistusel ringkonnakohtu poolt tuvastatuks loetud kvalifitseeriv asjaolu ei too endaga kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse karmistamist. Antud juhul ei ole prokurör oma apellatsioonis karistuse osas mingeid etteheiteid kohtule teinud. Ei apellatsiooni motiivides ega taotlustes pole prokurör karistuse kohta arvamust avaldanud ega karistuste karmistamist taotletud. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb ka kehtiva

§ 1332

lg 1 sanktsiooni piiridesse, seetõttu ei pea kolleegium ka põhjendatuks mõistetud karistuste leevendamist. 5.

1. Apellatsioonides on kaitsjad viidanud ka mõistliku menetlusaja möödumisele ning A.Deputatovi ja A.Štšerbakovi kaitsja on sellest tulenevalt taotlenud kriminaalasjas menetluse lõpetamist, V.Miksoni kaitsja, kes samuti on viidanud mõistliku menetlusaja möödumisele on taotlenud õigeksmõistva otsuse tegemist. Siinjuures peab kolleegium koheselt vajalikuks osutada, et alates
2. septembrist 2011 ei ole mõistliku menetlusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise aluseks, sest seadusandja on sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis on sätestatud KrMS §-s 2742 ja § 306 lg-s 1 p
3. Maakohtu istungil on kaitsjad tõstatanud küsimuse menetluse mõistliku aja möödumisest ja maakohus on nimetatud asjaolu ka otsuses vaaginud ja oma põhistatud seisukoha ka esitanud. Maakohus on viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele ja õigesti märkinud, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piirid sõltuvad menetletava kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest aga ka muudest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult jõudnud järeldusele, et kuigi süüdistatavate suhtes saab rääkida menetluse algusest siis vastavalt 2006 aastast või 2007 aastast, on tegemist väga mahuka kriminaalasjaga, kus juba ainuüksi süüdistatavaid on olnud 17, ülekuulatavaid isikuid aga kordades rohkem. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul pole alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud A.Štšerbakovile, U.Tähestele, A.Kernerile sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse. A.Deputatovile ja V.Miksonile individualiseerides karistust, miinimumkaristuse ligilähedase. Samuti on kõikide süüdistatavate suhtes kohus kohaldanud

§ 73sätteid ning on nad karistusest tingimisi koguulatuses vabastanud.

Sellest tulenevalt kolleegium leiab, et isegi kui on tuvastatav teatav riive süüdistatava õigusele, et kriminaalasi saaks menetletud mõistliku aja jooksul, on maakohus juba sisuliselt karistuste mõistmisel menetlusaja pikkust juba arvestanud. 24

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3, 342 lg 3 p 1 muudab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. aprilli 2012 aasta otsuse põhiosa. Prokuröri apellatsiooni rahuldab osaliselt, kaitsjate apellatsioonid jätab rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA STEN LIND 25