← Eesti

1-12-4541/9

1-12-4541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2013.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4541, 12230118125 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kriminaalasi VKsüüdistuses KarS § 120 ja 121 järgi Süüdistatav VK isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeeleks vene keel, põhiharidusega, töötab SVS , elukoht: Xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 21.01.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 – 25 lg.2 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi 1-aastase ja 6-kuulise katseajaga Kriminaalmenetluse lõpetamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2031 lg.1 kohus määras:

  1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas VKsüüdistuses KarS § 120 ja § 121 järgi kannatanutega leppimise tõttu.
  2. Kohustada VK’it: hoiduma vägivallast; käituma suhtlemisel kannatanutega – LA’ga, JV’iga, O Š ’ga ja OU’ga austavalt ja viisakalt; mitte tarbima alkoholi väljaspool kodu.
  3. Kohustada VK’it tasuma menetluskulud - kaitsjatasu 364,20 eurot, riigituludesse: Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „ VK, 1-12-4541, kriminaalmenetluse kulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kaitsjatasu tasuda kuue kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada määruse jõustumisel.
  5. Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, kannatanule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi osakonnale. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Kannatanutel on õigus esitada kaebus määruse peale 10 päeva jooksul KrMS § 383-392 sätestatud korras. SÜÜDISTUS VKon kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS § 121 järgi kehalises väärkohtlemises selles, et tema 28.11.2011 kella 19.00 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi tekkinud konflikti käigus OU’le kaks korda käega näo piirkonda. Kui kannatanu tõstis näo kaitsmiseks üles käed, lõi VKteda kaks korda vastu vasakut kätt. Oma tegudega põhjustas VK OU’le füüsilist valu. Samuti süüdistatakse VK’it KarS § 120 järgi selles, et tema, 17.12.2011 ajavahemikul kella 16.30 – 17:00, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võttis elukaaslase LA’ga tekkinud tüli käigus kätte noa ning liikus sellega LA suunas, samal ajal LA’t ähvardades. Seejärel ähvardas VK LA kaitseks sekkunud JV’it lõhki lõikamisega, liikudes nuga käes JV’i suunas ning kui JV’i kaitseks sekkus O Š , hakkas VKnoaga vehkima O Š näo ees. Arvestades VK’i agressiivset käitumist, oli LA’l, JV’il ja O Š ’l alust karta ähvarduse täideviimist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil 18.09.2012.a taotles prokurör rakendada kriminaalasjas lepitusmenetlust, kuna süüdistatav ja kannatanud on avaldanud soovi leppida, kõik osapooled on lepitusmenetlusega nõus. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega. Kohus saatis kriminaalasja oma 18.09.2012.a. määrusega lepitusmenetlusse ja lepitaja nimetamiseks ning lepitamise korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametisse, juhindudes KrMS §-dest 2031 lg.1 ja 2032 lg.
  6. 30.10.2012.a edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist Riina Laane, süüdistatava ja kannatanute LA, JV , O Š poolt allkirjastatud lepituskokkulepe, mis sõlmiti 29.10.2012.a. Kohtule edastati ka lepituse käiku kirjeldav aruanne. Lepituskokkuleppest nähtub, et VK, LA, JV ja O Š on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgmises: VKkohustub hoiduma vägivallast; käituma suhtlemisel kannatanutega – LA’ga, JV’iga, O Š ’ga austavalt ja viisakalt; mitte tarbima alkoholi väljaspool kodu. Samuti nähtub kokkuleppest, et menetlusosalistele on tutvustatud KrMS 2031 lg.5 sätestatut ja et nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui VK ei täida talle kohtu poolt pandud lepituskokkuleppe tingimuste täitmise kohustust. Samuti on menetlusosalised teadlikud KrMS § 2032 lg.5 sätestatud ning on lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sh lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kannatanud on andnud nõusoleku teavitada lepitajat VK poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. Lepituskokkuleppest jäi välja OU, kelle asukoht oli teadmata. 29.11.2012.a. kohtumäärusega saadeti kriminaalasi lepitusmenetlusse teistkordselt, sest OU asukoht oli kindlaks tehtud. 29.01.2013.a. edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist R L , süüdistatava ja kannatanu OU poolt allkirjastatud lepituskokkulepe, mis sõlmiti 29.01.2013.a. Kohtule edastati ka lepituse käiku kirjeldav aruanne. Lepituskokkuleppest nähtub, et VK ja OU on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgmises: VK kohustub hoiduma vägivallast; käituma suhtlemisel kannatanuga austavalt ja viisakalt; mitte tarbima alkoholi väljaspool kodu. Samuti nähtub kokkuleppest, et menetlusosalistele on tutvustatud KrMS 2031 lg.5 sätestatut ja et nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui VK ei täida talle kohtu poolt pandud lepituskokkuleppe tingimuste täitmise kohustust. Samuti on menetlusosalised teadlikud KrMS § 2032 lg.5 sätestatud ning on lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sh lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kannatanu on andnud nõusoleku teavitada lepitajat VK poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt KrMS §-le 2031 lg.1 kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi punktides 1-4 on loetletud erandid, millal kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seaduses ettenähtud takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu ning kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepitusmenetlus on läbi viidud, lepituse käik on kajastatud Tallinna ohvriabikeskuse peaspetsialisti Riina Laane kohtule esitatud aruandes. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 274 lg.5 ja § 2031 alusel, kohustades VK’it täitma lepituskokkuleppes märgitud tingimusi ja kohustades KrMS § 2031 lg.3 alusel tasuma kriminaalmenetluskulud, ehk kaitsjatasu, kuue kuu jooksul. Karin Olentšenko Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.