lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus H.M suhtes Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 203, § 207, Liikluskindlustusseaduse § 66-1 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes. 2.Rahuldada kaebuse esitaja taotlus ja välja maksta riigieelarve vahenditest H M`ale 120 (ükssada kakskümmend) eurot /maksta A M arvele nr */ valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks. 3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. 1 4-12-6242 Menetluse käik 29.11.2012 saabus Pärnu Maakohtusse H.M kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,12,003983 /KT tl 2-7/ ning menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluskulude hüvitamiseks. /KT tl 6-7/. 30.11.2012 saabus kohtusse kaebuse täiendus /KT tl 18-19/. 21.12.2012 saatis kohtuväline menetleja kohtu nõudmisel kohtule väärteotoimiku ja seisukoha /KT tl 29-30/ kaebuse osas. 09.01.2013 saatis Lääne Maavalitsuse alaealiste komisjon kohtule vastuse, et komisjon ei ole kohaldanud H.M suhtes mõjutusvahendeid /KT tl 26/. 10.01.2013 saatis kohtuväline menetleja kohtule H.M kohta tehtud otsuse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta /KT tl 31-31/. Kohus saatis täiendava tõendid menetlusosalistele. Kohtuväline menetleja ja kaebuse esitaja on kohtule teatanud /KT tl 37, 39/, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebus Kaebuse esimene seisukoht on seotud asjaoluga, et väärteoasjas tehtud otsusega on väljutud väärteoprotokolli piirest. Vastavalt otsusele leidsid rikkumised aset 21.10.2012 kell 12.50 HarjuRisti –Riguldi – Võntküla maantee 64.kilomeetril. Protokollis on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 21.10.2012 kell 21.50 ja kohaks Harju-Risti –Riguldi – Võntküla maantee 64,5 kilomeeter. Kui väärteo koha suhtes on eksimus 0,5 kilomeetrit ja võidakse seetõttu arvestades väärteo olemust: sõitmist autoga, mille käigus koht kogu aeg muutub, ebaoluliseks, siis ebaoluliseks ei saa pidada 9 tunnist erinevust väärteo toimepanemise ajas. On ilmne, et 12.50 alanud sõit pidi olema lõppenud kella 21.50-ks ehk tegu ei ole sama mootorsõiduki juhtimisega. Seetõttu on otsus tehtud väärteo suhtes, mille kohta pole koostatud protokolli. VäMS § 87 lg 1 sätestab ja Riigikohus on oma arvukates lahendites selgitanud, et väärteoasja tuleb lahendada väärteoprotokolli piires. Väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolud on menetlejale siduvad, niivõrd, kui neis on fikseeritud a) teo karistatavuse tingivad asjaolud kui b) teo tehiolud ulatuses, mille alusel on võimalik tegu identifitseerida ehk piiritleda. Riigikohus on oma 09.06.2011.a. lahendis asjas 3-1-1-45-11 selgitanud, et
kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, väljub kohus väärteoprotokollide piiridest ja rikub sellega
§-s 87 sätestatut nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebuse esitaja kaitsja mõistab, et juhtimisõiguseta isik ei tohi mootorsõidukit juhtida ei kell 12.50 ega ka 21.50, aga eksimus väärteo toimepanemise ajas ehk teo tehiolus on nii oluline, et otsuses käsitletud väärtegusid ei saa enam käsitleda protokollis kirjeldatud väärteona. Kuna H poolt mootorsõiduki juhtimise kohta 21.10.2012.a. kell 12.50 ei ole koostatud väärteoprotokolli, siis tuleb väärteoasjas tehtud otsus tühistada ja menetlus lõpetada. H M kaitsja, tutvudes kaebuse koostamiseks väärteoasja materjalidega, tuvastas, et kohtuvälise menetleja valduses oleval väärteoprotokollil on teo toimumise kellaaeg 21.50 parandatud kella 2 4-12-6242 12.50-ks, kuid seda parandust ei ole tehtud H M protokolli eksemplarile ja see parandus on H M tutvustamata. Kaitsja on seisukohal, et kui kohtuväline menetleja teeb protokollis ükskõik millise muudatuse, siis tuleb menetlusalust isikut protokolli koostamisest VäMS § 70 lg.2 alusel teavitada – muudetud protokoll tuleb talle kätte anda allkirja vastu ja sellest algab uuesti 15 päevane vastulause esitamise tähtaeg. Seda tehtud ei ole ja seetõttu on menetlusaluse isiku jaoks siduv ehk kehtiv protokoll üksnes selles redaktsioonis, mis on temale üle antud (lisa 2, tl 10-11). Kohtuvälise menetleja seisukoht eeltoodud menetlusnormi rikkumise osas 1)väärteo toimepanemise aeg Väärteoprotokollis on kohe peale selle menetlusalusele isikule kätteandmist tehtud parandus väärteo toimepanemise aja osas. Tõepoolest on jäänud allkirja vastu muudatus menetlusalusele isikule tutvustamata. Samas aga ei ole küsimust selles, milline on tegelik teo toimepanemise aeg, kuivõrd menetlusaluse isiku ülekuulamise algus on märgitud protokollil kell 13.
§-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule
§-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb
lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule
§-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses
lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes
lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.“ Eeltoodud seisukohast lähtudes on üheselt selge, et kohtuväline menetleja saab väärteootsuses lahendada süüküsimust teo osas, mis on kirjas väärtoeprotokollis, mis menetlusalusele isikule teatavaks on tehtud. Vastavalt
lg 2 p 2 on kohustuslik väärteoprotokoll märkida väärteo toimepanemise aeg ja koht. Väärteoprotokollis tehtud parandused tuleb isikule igal juhul teatavaks teha, olenemata, kui olulised need parandused on ja kas nad raskendavad või kergendavad menetlusaluse isiku olukorda. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-07 punktis 10 on järgmine seisukoht:“ Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus on
Eeltoodust nähtub selgelt, et ka teo toimepanemise aeg ja koht on asjaolud, mis peavad olema kirjas väärteoprotokollis ja milliste piiridega kohus ja ka kohtuväline menetleja on asja lahendamisel seotud. Käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et H.M`ale on teatavaks tehtud väärteoprotokoll, mis arvab talle süüks väärteo toimepanemist 21.10.2102 kell 21.
lg 1 p 1 väärteomenetlus H.M suhtes Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 203, § 207, Liikluskindlustusseaduse §66-1 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes lõpetada. Menetluskulud Kohtule on esitatud alljärgnev taotlus. Menetlusaluse isiku Hannes Musta seaduslik esindaja * A M on kandnud väärteoasjas: H M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andrus Kleemani 14.11.2012.a. otsuse väärteoasjas nr.2570,12,003983 tühistamiseks menetluskulusid – tasu valitud advokaadile makstud tasu näol kogusummas 120,00 eurot. Tasu kuulub kandmisele vastavalt esitatud Andres Rüütli Advokaadibüroo 29.11.2012.a. arvele nr.152/2012 100,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120,00 eurot. 4 4-12-6242 Õigusabi on H M vajalik, kuna H M on * ega oska oma õigusi väärteoasja menetluses ilma advokaadi õigusabita kaitsta. Õigusabistamisele kulunud aja kulu on arvel lahti kirjutatud ja ajakulu 2 tundi on mõistlik ja vajalik: see sisaldas aega kliendi vastuvõtule, kliendidokumentidega tutvumisele, väärteoasja materjalidega tutvumisele politseis ning kohtule kaebuse koostamisele ja esitamisele. Esindaja on nõudnud õigusabi eest tasu määras 50 eurot tund, millele lisandub käibemaks ja see on üldteadaolevaid advokaadi õigusabi tasusid arvestades mõistlik, ületades vaid 50% võrra riigiõigusabi tasumäära (32 € tund). H M ja tema vanematele tuleb hüvitada ka arve tasumisel makstav käibemaks, kuna neil ei ole eraisikutena õigus käibemaksu tagastamisele ja tasaarvestamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VäMS § 23 paluti hüvitada H M riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu summas 120,00 eurot ja kanda vastav summa tema * A Mt pangaarvele nr *. Kohus lõpetab käesoleva väärteomenetluse
lg 1 p 1 alusel.
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Kaebuse esitaja H.M on valinud endale kaitsja ning taotleb valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Vastavalt kaitsja poolt esitatud arvele /tl 13/ on õigusabi osutamiseks kulunud 2 tundi, mis sisaldab nii kliendiga kohtumist, materjalidega tutvumist kui ka kaebuse koostamist. Kohu leiab, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg on põhjendatud. Samuti leiab kohus, et õigusabi osutamise eest küsitav tunnitasu on mõistlik. Lähtudes eeltoodust, kuulub taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, rahuldamisele. Lähtudes eelkirjeldatust tuleb H.M kaebus rahuldada, PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 14.11.2012 otsus väärteoasjas nr 2570,12,003983 tühistada, H.M osas talle süüks arvatavates väärtegudes väärteomenetlus
lg 1 p 1 alusel lõpetada ja välja mõista riigieelarve vahenditest H.M poolt valitud kaitsjale makstud tasu 120 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus
, 29 lg 1 p 1, 87, 120 lg 1, 123 lg 2, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.