§-st 390 tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 määrus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 17.12.2012 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri N. Lilitškini taotlus Tartu Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetlus alustamiseks KarS §-de 121, 291 ja 324 tunnustel. Taotluse kohaselt sisenesid 09.12.2012 pärast õhtusööki umbes kell 18.00 N. Lilitškini kambrisse nr 1166 valvurid ning pöördusid tema poole äärmiselt jõhkralt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.12.2012 teatisega nr LÕRP-9/12/17 jäeti kriminaalmenetlus alustamata. 27.12.2012 saabus Tartu Maakohtusse N. Lilitškini taotlus riigi õigusabi osutamiseks kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ja alustatavas kriminaalmenetluses moraalse kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohus jättis 15.01.2013 määrusega RÕS § 10 lg 5, § 7 lg 1 p 1, 5, 6 alusel N. Lilitškini riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et kogenud kaebajana nii kriminaalmenetluses kui ka haldusmenetluses, kelle kaebused on erinevates õigusasutustes, sealhulgas erinevates kohtuastmetes, ülimalt sagedased, on kaebuste esitamises vilunud N. Lilitškin ise võimeline kaitsma oma õigusi – käesolevalt ongi N. Lilitškin ülimalt detailselt põhjendanud oma taotlusi ja esitanud oma nõuded. Senini tuvastatud asjaoludest tulenevalt on N. Lilitškini võimalus oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks ilmselt vähene – salvestiselt ei nähtu vanglaametnike poolt N. Lilitškini suhtes mingisuguse ründe toimumist, kuid on olemas materjalid, millistest nähtuvalt on N.Lilitškin ise kasutanud 09.12.2012 solvavaid väljendeid vanglaametnike suhtes. Riigi õigusabi taotletakse kriminaalmenetluse alustamiseks, et selles esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kuna olemasolevatest materjalidest nähtuvalt on N. Lilitškinil ilmselt vähene võimalus enda väidetavalt rikutud õiguste kaitseks ja puudub reaalne võimalus moraalse kahju nõude rahuldamiseks, siis asjas tungivat avalikku huvi ei esine ning RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei ole ka põhjendatud sellisel juhul kulutada riigi raha perspektiivitule ja sisutühjale riigi õigusabi osutamisele. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele esitas kaebuse N. Lilitškin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega anda talle riigi õigusabi. N. Lilitškin on seisukohal, et kuna maakohus ei rahuldanud tema riigi õigusabi taotlust, ei ole tal võimalik oma õigusi kaitsta. N. Lilitškin leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud asja juurde lisamata salvestust kambrist nr 1166, millega maakohus jättis N. Lilitškini ilma võimalusest oma väiteid tõendada. N. Lilitškin on seisukohal, et kui tal oleks riigi õigusabi korras määratud kaitsja, oleks tal võimalik koostada juriidiliselt korrektseid dokumente ja taotlusi, mida maakohus rahuldaks. Sel viisil saaks N. Lilitškin oma õigusi kaitsta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult lahendanud N. Lilitškini riigi õigusabi taotlust tuginedes RÕS § 10 lg-le 5. RÕS § 10 lg 5 kohaselt kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole tegemist kriminaalasja kohtueelse menetluse etapiga.
lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
lg 1 sätestatud asjaolud.
lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. § 194 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustada, kui puudub kriminaalmenetluse alus. 17.12.2012 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri N. Lilitškini taotlus Tartu Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetlus alustamiseks KarS §-de 121, 291 ja 324 tunnustel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 27.12.2012 teatisega nr LÕRP-9/12/17 jäeti kriminaalmenetlus alustamata, kuna vanglaametnike käitumises ei tuvastatud kuriteokoosseisu ning puudus kriminaalmenetluse alus
Seega, kuna uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt kriminaalmenetlust ei alustatud, ei saa tegemist olla ka kriminaalasja kohtueelse menetlusega RÕS § 10 lg 5 tähenduses. Maakohtul puudub seadusest tulenev pädevus sisuliselt lahendada riigi õigusabi taotlusi seoses
lg 1 ja 2 alusel esitatud kaebustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning -2- kriminaalmenetluse lõpetamise peale. Järelikult puudus Tartu Maakohtul seadusest tulenev pädevus N. Lilitškini taotlust sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus selgitab, et kannatanul on õigus tulenevalt
lg 1 ja 2 esitada kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise või kriminaalmenetluse lõpetamise peale vastavalt kas prokuratuurile või Riigiprokuratuurile. Nimetatud sätetest ei tulene, et kannatanu peab seda tegema advokaadi vahendusel. Käesolevaks hetkeks on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 23.01.2013 saatekirja kohaselt N. Lilitškini kaebus kriminaalmenetluse nr 12760000201 alustamata jätmise peale edastatud Riigiprokuratuurile.
lg 1 kohaselt kui
lg 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kuna
lg 1 alusel kaebuse esitamine ringkonnakohtusse on võimalik ainult advokaadi vahendusel, võib kannatanu taotleda kaebuse esitamiseks riigi õigusabi ringkonnakohtult, kes on pädev nimetatud kaebust lahendama. Seega võib N. Lilitškin vajadusel taotleda riigi õigusabi ringkonnakohtult seoses Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega
Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 15.01.2013 määrus tuleb tühistada. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.