1-12-6513/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6513 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artur Gamzini (Gamzin) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Gamzini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 03.01.2013 määrusega jäeti Artur Gamzin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Gamzin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega KarS § 121 järgi, mõistes talle 1 kuu pikkuse vangistuse, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega KarS §-de 113- 25 lg 2 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa- 5 aasta 6 kuu 23 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 5 aastat 7 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 14.02.2008 ja lõpp 07.10.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 03.12.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Täitmiskohtunik, arvestades KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja KarS § 76 lg-s 3 sätestatut leidis, et A. Gamzin ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Maakohus käsitles ka Tartu Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvamust ning põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 2.1 Kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimalda süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige tingib tema vabastamata jätmise kuritegude, mille eest A. Gamzin karistust kannab, raskus ja asjaolu, et kinnipeetav ei ole suutnud ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda. Ta on vangistuses toime pannud uue isikuvastase kuriteo – kehalise väärkohtlemise ja järjekindlalt rikkunud vangistuses kehtestatud reegleid. Tema 21 distsiplinaarkaristusest 10 on kartserisse paigutamised, mis iseloomustab rikkumiste raskust. Kui isik ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuse tingimustes, siis ei ole alust arvata, et ta teeb seda vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Varasem A. Gamzinile määratud katseaeg ebaõnnestus uue kuriteo toimepanemise tõttu. 2.2 Isik, keda karistatakse vangistusega, ei saa automaatselt eeldada, et vangistust ei tule lõpuni kanda. Selle privileegi peab olema oma käitumisega välja teeninud. Vanglas omandatud oskusi ja positiivseid muutusi oma ellusuhtumises on A. Gamzinil võimalik realiseerida ka tähtaegsel vabanemisel Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Tartu Maakohtu määrus on põhjalik ja arusaadav ning selles osas ei esita A. Gamzin vastuväiteid, ent ta palub rohkem inimlikku mõistmist. Arvestada tuleks, et kuriteo pani määruskaebuse esitaja toime 16-aastasena aga praegu, olles 21-aastane, on ta isiksusena muutunud, saanud täiskasvanuks ning jätnud noorusliku mässumeelsuse ja ühiskonnavaenuliku hoiaku selja taha. 3.2 Muutumist näitab ka tema viimase aja käitumine vanglas. Kui varem oli talle määratud 21 distsiplinaarkaristust, siis juba aasta aega ei ole ta ühtki rikkumist toime pannud. Samuti kahetseb ta siiralt toime pandud kuritegu, ent olematuks seda muuta ei saa. Vaid oma edaspidise käitumisega saab ta näidata, et on muutunud seaduskuulekaks ja positiivse hoiakuga ühiskonnaliikmeks. Vangistuses on ta kasutanud iga võimalust (sotsiaalprogrammid, mitme eriala omandamine, töötamine), et oma valmisolekut korralikuks eluks suurendada. 3.3 A. Gamzinile ette heidetud kuritegu (kaasvangi väidetav peksmine), ei ole ta toime pannud, küll aga tunneb ta täit vastutust tegude eest, mida ta varasemalt toime pani. 3.4 Kokkuvõtvalt märgib A. Gamzin, et soovib elada korraliku kodanikuna, teha tööd, luua pere ning hoiduda alkoholist ja kriminaalsest seltskonnast.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 23.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 29.01.
10. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Gamzini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Gamzini ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna isikut, keda on vangistuses 21 korral distsiplinaarkorras karistatud, kes ka vangistuses olles on toime pannud uue kuriteo ning keda on karistatud raske kuriteo toimepanemise eest, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et A. Gamzini käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – määruskaebuse kohaselt on tal motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, ta soovib perspektiivis elada korraliku kodanikuna, teha tööd, luua pere ning hoiduda alkoholist ja kriminaalsest seltskonnast. Vangistuses on ta kasutanud võimalusi (sotsiaalprogrammid, mitme eriala omandamine, töötamine), et oma valmisolekut korralikuks eluks suurendada. 5.3 Positiivsetele muutustele vaatamata rõhutab kohtukolleegium, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja märgib, et selleks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et süüdimõistetu ei ole viimasel ajal rikkumisi toime pannud, on tal 21 kehtivat distsiplinaarkaristust ja vastavalt kohtupraktikas juurdunud arusaamale on isiku õiguspärane käitumine vangistuses tema ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et puudub alus arvata, et isik, kes ei suuda õiguskuulekalt käituda vangistuse tingimustes, on sobiv allutamaks käitumiskontrollile. Samuti on A. Gamzin Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega KarS § 121 järgi süüdi tunnistatud vangistuses toime pandud kehalises väärkohtlemises ja asjaolu, et määruskaebuse esitaja seda ise ei tunnista, ei muuda kohtu poolt tõendamist leidnud kuritegu olematuks. Seega puudub õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt võimalus vabastada isikut, kes on vangistuses toime pannu uue kuriteo ja hulgaliselt distsiplinaarrikkumisi. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo raskusega ja tema käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Arvestades A. Gamzini karistuse lõpuni jäävat aega, tuleb tal vangistus kanda lõpuni ning asuda seejärel realiseerima oma positiivseid kavatsusi. 5.
13. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau