1-07-7899/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-7899 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 eurot (kuus eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Sergei Ivanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Ivanovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. Sergei Ivanovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Ivanov 1-077899 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
9. Sergei Ivanov tunnistati Viru Maakohtu 19.12.2007 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p-de 4, 5, 7, 9, § 117 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja § 121 järgi ning karistati KarS § 64 alusel 7-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel, võttes arvesse 05.07.2006 kohtuotsust, mõisteti talle karistuseks 8 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.2007 ja lõpeb 08.10.
10. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 18.11.
12. Viru Maakohtu 27.12.2012 määrusega jäeti S. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et S. Ivanov on kriminaalkorras karistatud 4-1 korral, vanglas viibib ta karistusregistri õiendist nähtuvalt siiski teist korda, olles Viru Maakohtu 05.07.2006 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1 järgi karistatud 4-kuulise šokivangistusega, kuid jätkates nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Tema kuritegude dünaamika läks lühikese aja jooksul järjest raskemaks – käesoleval ajal kannab S. Ivanov karistust KarS § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p-de 4, 5, 7, 9, § 117 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, millistest osa on esimese raskusastme kuriteod. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine ja kriminaalse taustaga sõbrad. S. Ivanovil puudub vabaduses garanteeritud töökoht. 2.2 Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades S. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, arvestades võimalikku alkoholi tarvitamist ja sellega kaasneda võivat vägivaldset käitumist, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, et S. Ivanov võib toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, mille eest kinnipeetav karistust kannab, kuid kahjuks ei suutnud need panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu andis maakohtule alust arvata, et ka sel korral ei suudaks S. Ivanov talle määratavat katseaega läbida nõuetekohaselt ilma uusi kuritegusid toime panemata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu. S. Ivanov on omandanud vanglas keevitaja eriala ja töötas vanglas nii puidu- kui ka metallitsehhis, kust vabastati seoses avavanglasse paigutamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku eesmärgid elus reaalsed. Ta mõistab alkoholi ja kriminaalsete kaaslaste osa toimepandud kuritegudes. Ta teadvustab oma kriminaalse käitumise põhjuseid ning on valmis muutuma. Elukoht vabanemisel vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ta asuks elama ema V.I. korterisse, kelle nõusolek selleks on olemas. Samuti on olemas õe V.A. nõusolek, kes elab samuti selles korteris. Lähedased on lubanud S. Ivanovi moraalselt ja materiaalselt toetada. S. Ivanovil puudub küll garanteeritud töökoht, kuid varasem tööoskus ja -kogemus puusepa, ehitaja, tisleri ja keevitajana võimaldavad tal leida vabanedes sobiv töökoht. Kaitsja leiab, et isikul on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, töökogemus ja väljaõpe, mille tõttu on tal võimalik vabanedes leida töökoht ja saada sissetulek enda elatamiseks. Viru Vangla on toetanud S. Ivanovi ennetähtaegset elektroonilise järelvalve alla vabastamist, sest see soodustab tema 2 resotsialiseerumist ning õiguskuulekale teele suunamist. Kaitsja toetab vangla seisukohta. Seega leiab kaitsja, et S. Ivanovi edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu on ta ise eluliselt huvitatud olema seaduskuulekas ja järgima käitumiskontrollinõudeid.
14. Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu S. Ivanovi kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 28.01.
15. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
18. Kohtukolleegium, hinnanud S. Ivanovi puhul kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seejuures on kohtu hinnangul oluline arvestada, et S. Ivanov ei viibi vanglas esmakordselt ning kokku on teda kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kui esimesel kahel korral karistati S. Ivanovi tingimisi vangistuse ja rahalise karistusega, siis kolmandal korral mõisteti karistuseks šokivangistus. S. Ivanov viibis vanglas neli kuud, misjärel ta vabastati, kohaldades tema suhtes katseaega. Varasematele karistustele, sh reaalsele vangistusele, ning kohaldatud kriminaalhooldustele vaatamata jätkas S. Ivanov kuritegude toimepanemist, pannes katseajal toime viie karistusseadustiku eriosa paragrahvi (vargus, röövimine, surma põhjustamine ettevaatamatusest, väljapressimine ja kehaline väärkohtlemine) järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kantud karistused ei ole S. Ivanovile varasemalt paranduslikku mõju avaldanud, mistõttu puudub alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud eelnevatest mõjusam ning S. Ivanov ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et S. Ivanov ei ole isegi vanglas range järelevalve tingimustest suutnud käituda seaduskuulekalt, omades kehtivat distsiplinaarkaristust.
19. Ringkonnakohus möönab, et S. Ivanov on vanglas astunud ka samme enda parandamiseks. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on vangistuses töötanud ning tasunud võlgu, omandanud keevitaja eriala ning osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening. Samas leiab kohus, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu eelnevaid negatiivseid asjaolusid üles. Kuivõrd S. Ivanovi on karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, suurendab uue kuriteo riski kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoha puudumine. Samuti, võttes arvesse, et varasemad kuriteod on toime pandud valdavalt alkoholijoobes, säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks ka olukorras, kus S. Ivanov jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist. 3
20. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
21. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus hüvitada õigusabi osutamise eest 38.40 eurot kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud maakohtu määruse ja normatiivaktidega tutvumisele 1 pooltunni ja määruskaebuse koostamisele 1 pooltunni, s.o kokku 2 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus saada määruskaebuse koostamise ja esitamise eest tasu 2 pooltunni ulatuses ehk 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6.40 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt kuulub nimetatud summa väljamõistmisele süüdimõistetu S. Ivanovilt. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus