oktoobri ja 3. detsembri 2012 määrused, millega Viru Maakohus arestis tsiviilhagide tagamiseks J.K. kuuluva kinnisasja aadressil XXX (katastritunnus: 51103:003:0042, registriosa number: 3218709) ja Sergei Aleksejevile kuuluva korteriomandi aadressil XXX (katastritunnus 51104:001:0044, pindalaga 48,20 m2, registriosa number: 742009). Vabastada nimetatud kinnistud aresti alt. Rahuldada Sergei Aleksejevi esindaja vandeadvokaadi abi Grete Lind määruskaebus. Edasikaebamise kord:
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vara või rahapesu objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
lg 4 kohaselt vara tsiviilhagi tagamiseks arestides lähtutakse kuriteoga tekitatud kahju suurusest. Kriminaalmenetluses kogutud andmete põhjal on teada, et 15.11.2011 N.K. ja V.K. vormistasid Sillamäe linna notari Irina Kritsuki büroos aadressil Kesk 22, Sillamäe linn, kinnistute kinkelepingu, mille alusel ülaltoodud abikaasad kingivad oma nooremale pojale J.K. (ik 38711232239) korteriomandi aadressil XXX ja kinnistu aadressil XXX. Antud kinkelepingu sõlmimisel esindas J.K. t tema isa V.K. volikirja alusel. Antud kinnistutele, st XXX on seatud hüpoteek summas XXX Eesti krooni ja XXX kinnistule summas XXX Eesti krooni. Samuti on teada, et 04.05.2012 vormistas J.K. kinkelepingu, mille alusel J.K. kinkis kinnistu aadressil XXX oma vennale Sergei Aleksejevile (Krubergile). 6.3 Käesolevas kriminaalasjas on kogutud tõendeid, mille kohaselt on alust kahtlustada N.K. ja V.K. e poolt kelmuse toimepanemist. Kannatanute varaliste huvide kaitseks on tarvis võtta kasutusele meetmed neile tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks. Arvestades, et V. ja N.K. on käesolevaks ajaks astunud samme neile kuuluva vara teiste isikute nimele kandmiseks, s.h kinnisasi XXX, mis on V. ja N.K. e reaalne elukoht, siis on vajalik kannatanute nõuete tagamise huvides arestida V. ja N.K. e valduses olev J.K. kuuluv kinnisasi XXX ja J.K. e nimel olev korteriomand XXX. 6.4 Kohus asus seisukohale, et tsiviilhagide tagamiseks ning vara võõrandamise tõkestamiseks tuleb arestida J.K. kuuluvad kinnisasjad: kinnisasi aadressil XXX , katastritunnus: 51103:003:0042, registriosa number: 3218709 ning korteriomand aadressil XXX (katastritunnus: 51104:001:0044, pindala 48,20 m², registriosa number on 742009). 7. Kohus rahuldas oma 03.12.2012 määrusega prokuröri 28.11.2012 taotluse kohtumääruses vea parandamiseks ja märkis, et kontrollinud kriminaaltoimiku materjale, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.10.2012 kohtumääruses aadressil XXX asuva arestitava vara omaniku nimi on ebaõige. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnisasja omanikuks on Sergei Aleksejev, kes omandas kinnisasja kinkelepingu alusel J.K. e käest. Lähtudes
lg 5 tegi kohus määruse vea parandamiseks ning asendas aadressil XXX asuva korteriomandi omaniku J.K. õige omanikuga, kelleks on Sergei Aleksejev. Kohus märkis, et antud parandus ei mõjuta kohtumääruse sisu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 8. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu 19.10.2012 ja 03.12.2012 määrused, millega anti luba arestida Sergei Aleksejevile kuuluv kinnistu asukohaga XXX (registriosaga nr 742009, katastritunnus 51104:001:0044) ning vabastada see aresti alt. 8.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti arestinud kaebajale kuuluva vara. Arestimise aluseks olev määrus on ebaseaduslik ja motiveerimata ning ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega (vt lahendit 3-2-1-53-12). 3 Kaebuse esitaja on seisukohal, et kriminaalasja raames võidakse esitada nõudeid N.K. ja V.K. e vastu, küll aga puudub alus esitada nõudeid kaebuse esitaja vastu, kuivõrd viimane ei ole kuidagi kriminaalmenetlusega seotud ning tema käitumine ei ole andnud alust vara arestimiseks. Samuti ei ole ta andnud nõusolekut kohtulahendi täitmiseks enda vara arvelt. 8.2 Kohtmäärusest ei nähtu, et kohus oleks sisuliselt arvestanud
lg-s 4 sätestatut – määrusest ei nähtu, kui suur on väidetava kuriteoga tekitatud kahju suurus ja miks on vara arestitud just määruses märgitud ulatuses. Arestitud on J.K. kuuluv kinnistu XXX , mistõttu on alust eelduseks, et vara on arestitud suuremas ulatuses, kui on väidetav kahju. 8.3 Kohtumääruses esitatud põhjendustest, mille kohaselt kingiti vara kaebuse esitajale, ei piisa vara arestimiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 9.
lg 1 sätestab, et vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. 9.1 Antud asjas taotleb prokuratuur kolmandate isikute J.K. e ja Sergei Aleksejevi vara arestimist, selleks et täita N.K. ja V.K. e vastu suunatud tsiviilhagide täitmise tagamine. Seega tuleb ringkonnakohtul vastata küsimusele, kas prokuratuuri taotluses märgitud faktide õigsust eeldades oleks põhimõtteliselt võimalik arestida kolmandate isikute kinnistud tsiviilhagi tagamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-53-12 sedastanud, et
mõtte kohaselt saab isiku vara kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse tagamiseks. Näiteks on kolmanda isiku (
) vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 3 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Samuti ei saa tsiviilhagi tagamiseks arestida vara, mis ei kuulu sellele kahtlustatavale, süüdistatavale, tsiviilkostjale või kolmandale isikule, kelle vastu esitatud või esitatava tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine toimub. Eeltoodud järeldus põhineb tõsiasjal, et kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude katteks välja teatud vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel, kui selle teise isiku vastu ei ole samal või erineval materiaalõiguslikul alusel nõuet esitatud ja seda kohtu poolt rahuldatud. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et see, kui kohus koormaks rahalise nõudega hagi tagamiseks kolmanda isiku nõusolekuta tema vara, oleks vastuolus hagi tagamise olemusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 2 alusel vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Samas on ringkonnakohtul materiaalõiguse ebaõige kohaldamise korral õigus
Antud asjas on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ja lisaks S. Aleksejevi varale arestinud ka kolmanda isiku J.K. kuuluva kinnisasja aadressil XXX, katastritunnus: 51103:003:0042, registriosa number:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.