1-13-1066/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja

1. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) koht Kriminaalasja number 1-13-1066 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. jaanuari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Avoterm esindaja advokaat Meelis Krautmanni kaebus liik RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ringkonnakohus määras: jätta OÜ Avoterm esindaja advokaat Meelis Krautmanni kaebus Riigiprokuratuuri
3. jaanuari 2013 määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
4. Lõuna Prefektuuris menetletavas kriminaalasjas esitati kahtlustus A.K. KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kokku XXX krooni (XXX euro) väärtuses OÜ Avoterm vara omastamises. Muuhulgas kahtlustati A.K. t selles, et tema, olles ühtlasi ka OÜ XXX (11029935, asukohaga XXX ) osanik, korraldas 15.05.2007 notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise OÜ Avoterm ja OÜ XXX vahel, millega toimus XXX asuva OÜ Avoterm kinnistu (registriosa number 1509939), milles asus ka OÜ Avoterm kontor, müümine OÜ-le XXX hinnaga XXX.- krooni (XXX eurot), millise summa tasus OÜ Avoterm OÜ-le XXX 15.05.
5. Kuivõrd mais 2007 oli antud kinnistu turuväärtus XXX.- krooni (XXX eurot), pööras A.K. ebaseaduslikult XXX.- krooni (XXX eurot) OÜ Avoterm rahalisi vahendeid OÜ XXX kasuks.
6. 19.11.2012 lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetluse ülalkirjeldatud episoodis KrMS § 199 lg 1 p 1-200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Tõendeid kogumis hinnates asus ringkonnaprokuratuur seisukohale, et kõnealuses episoodis puudub omastamise kuriteokoosseis, kuna pole leidnud tõendamist XXX kinnistu müümine turuhinnast madalama hinnaga. Otsust põhistas ringkonnaprokurör järgmiselt. Riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi on 30.09.2011 koostatud eksperdiarvamuses hinnanud kinnistu, asukohaga XXX turuväärtuseks mai 2007 seisuga XXX krooni ning sama kinnistu väärtuseks hoonele tehtud parendusi arvestamata XXX krooni. Seejuures ei ole ekspert hindamisel arvestanud hinnatava objekti registriosa neljandasse jakku kantud hüpoteekidega. 15.05.2007 on koostatud notariaalne kinnisasja ostu-müügi, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping, millega OÜ Avoterm müüs OÜ-le XXX XXX asuva kinnistu. Lepingust nähtub, et kinnistul olevate hüpoteekidega XXX krooni Eesti Ühispank kasuks ja XXX krooni AS SEB Eesti Ühispank kasuks, tagatakse edaspidi ka kinnistu müüja OÜ Avoterm olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ Avoterm vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Seega jäid kinnistul olevad hüpoteegid kokku summas XXX krooni tagama ka müüja olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid, mis on lisaks kinnistu müügihinnale (XXX krooni) käsitletav müüja poolt saadava/müüjale jäetava varalise hüvena. Arvestades asjaolu, et tunnistajate sõnul võidi parendused nimetatud kinnistul asuvale hoonele teha pärast selle müümist ja lähtudes eksperdi poolt antud hinnangust renoveerimata hoone maksumusele, milleks oli XXX krooni, ei ole kriminaalasjas tuvastatud ja tõendatud, et OÜ Avoterm poolt kinnistu müügi eest saadud varalised hüved jäid allapoole kinnistu keskmist turuhinda.
7. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses ei nõustu OÜ Avotermi lepinguline esindaja, advokaat Meelis Krautmann kriminaalmenetluse lõpetamisega ja taotleb menetluse jätkamist kogu A.K. le esitatud kahtlustuse mahus. Kaebus kohaselt ei küsinud kahtlustatav nõukogult nõusolekut igapäevasest majandustegevusest väljuva tehingu, milleks oli XXX kinnistu müük, tegemiseks ning kannatanule ei ole ka teada, et kahtlustav oleks uurinud ja hinnanud enne kinnistu müügitehingut kinnistu turuväärtust. Ka on kaebaja hinnangul põhjendamatu kaevatavas määruses esitatud väide justkui oleks ekspert pidanud hindamisel arvestama hinnatava objekti registriosa neljandasse jakku kantud hüpoteekidega. Asjaolu, et kinnistu võõrandamisel kinnistule seatud hüpoteegid tagasid jätkuvalt SEB Pank nõudeid OÜ Avoterm vastu, ei anna alust seda pidada märkimisväärselt saadavaks varaliseks hüveks. Käesoleval juhul ei ole toimunud kohustuse üleandmist, mille tõttu oleks OÜ Avoterm enda rahalistest kohustusest vabanenud ning müügihinda oleks vähendatud üleantavate kohustuse summa võrra. Ka on põhjendamatu kinnistule parenduste tegemise tuvastamisel tugineda tunnistajate ütlustele. Riigiprokuratuuri määruse sisu
8. Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja valikuliselt kriminaalasja materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse osaline lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel ning kaebuses esitatud vastuväited ei too kaasa menetlusotsuse muutmist või tühistamist. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuri ülalesitatud motiividega ega pidanud nende veelkordset ülekordamist vajalikuks. Lisaks viitas riigiprokurör tsiviilkohtuasjale 2-09-37377 (OÜ Avoterm hagi A.K. vastu), kus menetluse objektiks on muuhulgas ka kõnealune tehing ja sellest tulenev varaline nõue -2- osaliselt ka käesolevas kaebuses esitatud põhjustel. Seega möönab ka kaebuse esitaja, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega ning kaebaja varalised õigused on kaitstavad tsiviilõiguslike vahenditega. Kaebuses esitatud taotluse sisu
9. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Riigiprokuratuuri 02.01.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja uuendada kriminaalasja menetlus. Kaebaja õiguslikud põhjendused on järgmised. 6.1 Kaebaja ei nõustu prokuratuuri väitega, et A.K. käitumises puudub omastamise kuriteokoosseis, kuivõrd kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et OÜ Avoterm poolt kinnistu müügi eest saadud varalised hüved jäid allapoole keskmist hinda. Omastamise kvalifitseerimisel KarS § 201 lg 2 p 2 järgi tuleb tuvastada üksnes omastamise objektiks olnud vara väärtus. Kas ja kui suur kahju omastamisega põhjustati, ei ole seejuures oluline. Kinnistu võõrandamisel oli OÜ-l Avoterm nõukogu. Tehingu tegemise ajal kehtinud ÄS § 189 lg 2 sätestas, et nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt käesolevas seadustikus aktsiaseltsi nõusoleku kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 317 lg 1 teise lause ja sama lõike p 3 kohaselt on nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustehingu raamest. A.K. nõukogult nõusolekut XXX kinnistu müügi tegemiseks ei küsinud. Sellest järelduvalt oli kinnistu pööramine kolmanda isiku kasuks ebaseaduslik. A.K. jättis OÜ Avoterm varast kestvalt ilma, kahjustades osaühingu omandit. Kahjustatud omandi väärtust – milleks oli XXX krooni, tõendab riikliku eksperdi Riho Lubi 30.09.3011 koostatud eksperdiarvamus. Sellest tulenevalt ei ole objektiivse koosseisu jaoks määrav, kas ja millises ulatuses jäid OÜ Avoterm poolt kinnistu müügi eest saadud varalised hüved allapoole kinnistu keskmist hinda. 6.2 Samuti on põhjendamatu prokuratuuri väide, et ekspert oleks pidanud arvestama hinnatava objekti neljandasse jakku kantud hüpoteekidega. Riigiprokuratuurile 27.12.2012 esitatud riikliku eksperdi Riho Lubi seisukohast tuleneb, et kinnistut koormavate hüpoteekide arvestamine turuväärtuse leidmisel ei ole tehniliselt võimalik ning sarnase käsitluse rakendamisel kinnistu väärtuse leidmiseks teostatavate arvutuste tulemusena saadud väärtus ei ole käsitletav Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 standardite mõistes turuväärtusena. Seega on meelevaldne ja ei põhine seadusel ringkonnaprokuratuuri seisukoht, millega on nõustunud ka Riigiprokuratuur, et kinnistu turuväärtuse leidmisel tuleb arvestada seda kinnistut koormavate hüpoteekidega. 6.3 Asjaolu, et kinnistu võõrandamisel kinnistule seatud hüpoteegid tagasid jätkuvalt SEB Pank nõudeid OÜ Avoterm vastu, ei anna alust seda pidada märkimisväärselt saadavaks hüveks. Käesoleval juhul ei ole toimunud kohustuste üleandmist, mille tõttu oleks OÜ Avoterm enda rahalistest kohustustest vabanenud ning müügihinda oleks vähendatud üleantavate kohustuste summa võrra. Seega pidanuks prokuratuur arvestama kinnistu võõrandamise vajadust, sh hüpoteekide üleandmise vajadust OÜ Avoterm huvisid silmas pidades, kui ka hüpoteekide realiseerimise tõenäosust. Samuti arvestama vajadusel tagatava kohustuse suurust ja tagasimakse tähtaega. 6.4 Seisuga 30.06.2007 oli OÜ Avoterm käibevara XXX kr ja põhivara XXX kr, kuid kohustused kokku olid vaid XXX kr. Omakapital kokku oli XXX kr, mida tõendab Riigiprokuratuurile esitatud kaebusele lisatud OÜ Avoterm majandusaruanne. Sellest tulenevalt ületas OÜ Avoterm käibevarade maksumus hüpoteekide väärtust vähemalt 9 korda. -3- OÜ Avoterm krediidirisk oli madal. Selliste majandusnäitajate tõttu ei saanud hüpoteekide realiseerimise riski hind olla kõrge. Kusjuures hüpoteekidega koormatud kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidist. 6.5 Arusaamatuks jääb, milliseid varalisi hüvesid pidi OÜ Avoterm ringkonnaprokuratuuri hinnangul kinnistu võõrandamisel OÜ-le XXX saama. Äriühingu ärilisest aspektist ei muutnud kinnistu müümisel OÜ-le XXX midagi võrreldes sellega, kui kinnistut ei oleks võõrandatud. Kinnistu müümisel OÜ-le XXX põhjustas A.K. äriühingust alusetult vara väljaviimise ning selline tehing on täielikult vastuolus äriühingu liikme kohustusega tegutseda ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal ja paremal viisil. Kinnistu müük oli OÜ Avoterm ilmselgelt kahjulik ning kahtlustatav tegi põhjendamatu tehingu A.K. kontrolli all oleva OÜ-ga Axatem. Tegemist oli võõra vara omastamisega KarS § 201 tähenduses. 6.6 Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa põhjendada poolelioleva tsiviilasjaga. Kui A.K. oma teoga pööras mingi vara, mis oli talle võõras, enda või kolmanda isiku kasuks, on A.K. teos KarS § 201 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo tunnused ning menetluse lõpetamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Avoterm esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgnevalt.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt KrMS § 208 mõttest, ei anna see ringkonnakohtule kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse lahendamisel pädevust teha prokuratuurile ettekirjutusi tõendite sisulise hindamise osas. Ringkonnakohus selgitab, et kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on kontrollida, kas olemasolevate tõendite põhjal esineb alus kellelegi süüdistuse esitamiseks. Selle käigus võib kohus leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid. Kohus peab aga arvestama menetluse vaba kujundamise põhimõttega ja menetlustoimingutele kuluva ressursiga. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus saab juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises või vajadusele mõnd asjaolu täiendavalt selgitada. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt KrMS § 211 lg-st 2 on prokuratuur kohustatud kohtueelses menetluses selgitama nii kahtlustatavat süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Käesolevas menetluses on üle kuulatud isikulised tõendiallikad ja uuritud dokumentaalseid tõendeid. Kokkuvõtvalt on prokuratuur ja Riigiprokuratuur sedastanud A.K. teos objektiivse koosseisu puudumist. Riigikohus on sedastanud, et kui asi võõrandatakse kolmandale isikule tasu eest, on tegemist asja enda kasuks pööramisega asja võõrandaja poolt, mitte vallasasja pööramisega kolmanda isiku kasuks (RKKK 3-1-1-148-03). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul omastamisest alust rääkida siis, kui A.K. oleks kinnisasja müügist saadud summa endale pidanud. Antud juhul on aga tõendamist leidnud, et XXX OÜ kandis ostu-müügi summa OÜ Avoterm -4- arveldusarvele. Samuti võiks tegemist olla omastamisega, kui kolmas isik oleks oluliselt rikastanud, mida aga kriminaalasjas kogutud tõendite valguses tuvastatud ei ole. Ringkonnakohus rõhutab, et reeglina ei sekku karistusõigus isikutevahelistesse eraõiguslikesse suhetesse ning sekkumine on õigustatud alles siis, kui osapoolte käitumises ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteo tunnused antud asjas puuduvad ja ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalmenetluse jätkamine on välistatud üksnes juhul, kui menetluse käigus selgub, et kahtlustatava(te) kaitseversioon on põhjendatud või prokuratuuril ei õnnestu selle paikapidavust ümber lükata. Sellisel juhul ei ole võimalik kahtlustatava käitumises kuriteo tunnuseid sedastada ning kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetada. Eeltoodud põhjendustel ei rahulda ringkonnakohus OÜ Avotermi esindaja taotlust menetluse jätkamiseks lõpetatud episoodi osas. Maarika Kuusk kohtunik -5-