Kriminaalasi nr. 1-12-11409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.detsembril 2012.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Maris Karna juuresolekul Prokurör Annika Vanatoa K

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 29.10.2012 ajavahemikul kella 14.00st kuni kella 15.25ni Tallinnas, aadressil Mere pst 1 asuvalt Viru turult FIE EP letilt, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseaduslik omastamise eesmärgil varastas halli värvi meeste kampsuni maksumusega 45 eurot ning tumesinist värvi meeste kampsuni maksumusega 45 eurot, kokku kaupa summas 90 eurot. Nimetatud kaubad peitis põue ning lahkus leti juurest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega Aleksandr Abdusalimov, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Abdusalimov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kuriteo pani toime, sest vajas raha, tarvitab narkootikume. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - Tunnistaja SN2 9.10.2012 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt töötab aadressil Tallinn, XXX müüjana. Tegemist käsitöö turuga, piiratud aiaga territooriumil on letid kaubaga. 29.10.2012 kella 15:30 paiku tulid tema juurde politseitöötajad, kes teatasid, et pidasid kinni isiku, kes varastas tema töökohal oleva leti juurest kaks meeste kampsunit. Tema varguse momenti ei näinud. Kella 14 paiku olid kampsunid veel alles. Üks kampsun oli halli värvi, suurus 52-54, maksumusega 45 eurot, teine kampsun tumesinist värvi, suurus 50-52, maksumusega 45 eurot. Kampsunid kuuluvad FIE-le EP(lk 2-3). - 31.10.2012 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on halli värvi meestekampsun, must-valge mustriga, kael on tõmblukuga. Samuti vaadeldavaks objektiks on sinist värvi meestekampsun, valge mustriga, kael on tõmblukuga (lk 5-8). - Kannatanu EP31.10.2012 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on FIE EP. Müügikoht asub XXX, Tallinn. 29.10.2012 helistas müüja SN ja teatas, et politsei on kinni pidanud meesterahva, kes varastas tema müügikohalt kaks meeste kampsunit – halli ja tumesinist värvi, mõlemad hinnaga 45 eurot. Kampsunid olid kinnipidamise hetkel meesterahva käes (lk 9-10). - 15.01.2008 Harju Maakohtu otsus, millega A. Abdusalimovit karistati KarS §

§ 25

lg 2 , § 141 lg 1 järgi ning § 65 lg 2 alusel liitkaristusena mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust (lk 28-30). - Kahtlustatav Aleksandr Abdusalimovi eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistab süüd. 29.10.2012 lõuna paiku võttis Tallinnas Vene Kultuurikeskuse kõrval olevalt turult kaks sviitrit, peitis põue. Läks Kaubamaja suunas, peeti politseipatrulli poolt kinni (lk 17-19). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Aleksandr Abdusalimovi süü 29.10.2012 varguses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. Abdusalimov tunnistas, et 29.10.2012 lõuna paiku võttis Tallinnas Vene Kultuurikeskuse kõrval olevalt turult kaks sviitrit, peitis põue. Läks Kaubamaja suunas, peeti politseipatrulli poolt kinni. Varguse toimumise fakti kinnitavad ka tunnistaja SN ütlused, mille kohaselt 29.10.2012 varastati tema töökohal oleva leti juurest kaks meeste kampsunit, kuid ise vargust ei näinud. Süüdistatava ja tunnistaja ütluseid kinnitavad ka kannatanu EP ütlused, mille kohaselt 29.10.2012 helistas müüja SN ja teatas, et politsei on kinni pidanud meesterahva, kes varastas tema müügikohalt kaks meeste kampsunit. Kampsunid olid kinnipidamise hetkel meesterahva käes. Süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu ütluseid kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 5-8). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu kokkulangevate ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud Aleksandr Abdusalimovi poolt võõraste vallasasjade (kahe kampsuni) äravõtmise katse. A. Abdusalimovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis Tallinnas Vene Kultuurikeskuse kõrval olevalt turult kaks sviitrit, peitis põue – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid tal ei õnnestunud kampsuneid käsutama hakata, kuna kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti politseitöötajate poolt kinni, seega on kuritegu on toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest (lk 21-27) ja kohtuotsusest (lk 28-30) nähtub, et Aleksandr Abdusalimovi on eelnevalt kriminaalkorras kolmel korral karistatud. Viimati karistati Aleksandr Abdusalimovi 15.01.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS §

§ 25

lg 2 , § 141 lg 1 järgi ning § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristusena 4 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust (lk 2830). Isikut on ka väärteokorras korduvalt karistatud, sh viimati 31.08.2012 otsusega KarS § 218 lg 1 alusel määrati rahatrahv summas 40 eurot (rahatrahv pole tasutud), (lk 21-27, 31-32). Aleksandr Abdusalimov peeti 25.12.2012 KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni seoses kahtlustusega varguse katse episoodis KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel, mis leidis aset 25.12.2012. Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti varguse katse episood. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Aleksandr Abdusalimovi tegevus varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Aleksandr Abdusalimovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab sooritatud ühte episoodi, seda, et Aleksandr Abdusalimovi on eelnevalt kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud (lk 21-27), süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. Aleksandr Abdusalimovi karistati viimati 15.01.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS §

§ 25

lg 2 , § 141 lg 1 järgi ning § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristusena 4 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust (lk 28-30). Vangistusest vabanes 09.11.

1. Aleksandr Abdusalimovi karistati väärteokorras viimati 31.08.2012 otsusega, millega KarS § 218 lg 1 alusel määrati rahatrahv summas 40 eurot (rahatrahv pole tasutud), (lk 21-27, 31-32). Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel seda, et Aleksandr Abdusalimovi kohtuistung oli esmalt määratud 20.12.2012, kuid süüdistatav kohtusse ei ilmunud. Nähtuvalt tema enda kohtuistungil antud ütlustest (lk 70) oli süüdistatav teadlik, et politsei teda otsib ning talle oli ka kohtukutset proovitud kätte toimetada. Kutset ta otseselt kätte ei saanudki ning kohtusse ei ilmunud. Teades, et tal on kohtumenetluses kriminaalasi ja politsei teda otsib, pani süüdistatav 25.12.2012 toime uue samaliigilise kuriteo. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused pole mõju avaldanud ning hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevalt johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult, samuti puudub tal reaalne sissetulek. Karistusregistri andmetel (lk 21-27) on süüdistataval kõik määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida A. Abdusalimovi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et A. Abdusalimovi puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega neli kuud. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, toimikust koopia tegemise kulust ja sundrahast. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot. Kaitsjatasudena kuuluvad väljamõistmisele nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses kaitsja osalemine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et esineksid mingid erandlikud asjaolud, mis tingiksid kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmist. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava hetke maksevõimet, sest süüdistataval puudub töökoht ning reaalne sissetulek, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid, st pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt sundraha 435 eurot ja KrMS § 175 alusel kohtukulud (s.o kaitsjatasu, koopiakulu) riigituludesse. Kohustada Aleksandr Abdusalimovi tasuma väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksandr Abdusalimov KarS § 199 lg 2p 9 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusele lugeda kinnipidamiseaeg 29.10.2012-30.10.2012 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 25.12.2012, millest alates kuulub kandmisele 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Välja mõista Aleksandr Abdusalimovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 134.40 eurot ja koopiakulud 0.45 senti riigituludesse. Kaitsetasu, koopiakulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtule Kohustada Aleksandr Abdusalimovit tasuma väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Meestekampsunid jätta EP Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 14.jaanuaril 2013 Kohtunik Liina Pohlak