← Eesti

4-12-1928/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2012.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1928 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi OÜ Pinea kaebus Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor L M poolt 18.04.2012 väärteoasjas tehtud otsusele üldmenetluses nr 940012000154 Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitaja OÜ Pinea r/k 10155726 aadress Jõekalda tee 103, Paikuse alevik, Paikuse vald, Pärnu maakond kaebuse esitaja seaduslik esindaja juhatuse liige H H kaebuse esitaja kaitsja jurist M M-L tõlk MI kohtuvälise menetleja ametnik Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor L M RESOLUTSIOON Juhindudes Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas Rahuldada OÜ Pinea kaebus osaliselt karistuse kergendamise taotluses. Tühistada Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor LeM poolt 18.04.2012 väärteoasjas tehtud otsusele üldmenetluses nr 940012000154 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, so vähendada OÜ-le Pinea määratud karistust ning karistada OÜ-d Pinea VÕKS § 139 lg 2 alusel rahatrahviga 800 (kaheksa sada) eurot. Rahatrahv 1000.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (viitenumber 4100064625, selgitus „OÜ Pinea väärteoasi nr 4100064625“. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Motiveeritud kohtuotsuse kuulutamine: 21.09.2012.a kell 12:
  2. 4-12-1928 Motiveeritud kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav vahetult pärast otsuse kuulutamist. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 22.03.2012.a on koostatud Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori L Mpoolt väärteoprotokoll nr 940012000154 mille kohaselt: OÜ Pinea on aastal 2010 ja 2011 oma tootmisterritooriumil Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas Jõekalda tee 103 juhatuse liikme H H juhtimisel ja korraldamisel kasutanud puiduviimistluseks ohtlikke kemikaale (värvid, lakid, peitsid), milledest on käitlemise käigus eraldunud/lendunud väliskeskkonda lenduvaid orgaanilisi ühendeid ühes aastas rohkem kui ilma välisõhu saasteloata on lubatud. Aastal 2010 kasutas OÜ Pinea vastavalt kemikaalide kasutamise aruandele ja lenduvate orgaaniliste ühendite kalkulatsioonile 11547 kg viimistluskemikaale ning aastal 2011 kasutati neid 16732 kg. Vastavalt lenduvate ühendite kalkulatsioonile 2010-
  3. a 26.01.2012 lendus 2010-ndal aastal tootmisest keskkonda 7261,67 kg ja aastal 2011 10740,45 kg lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Ilma välisõhu saasteloata võib vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 101 02.08.2004 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba" § 3 lg 3 p 2-le ühest saasteallikast välisõhku juhtida kuni 0,1 tonni (100 kg) lenduvaid orgaanilisi ühendeid aastas. Ettevõttel OÜ Pinea (reg 10155726) välisõhu saasteluba puudub. Seega on OÜ Pinea selliste aastaste saasteainete emissioonide juures rikkunud välisõhu kaitse seadust § 67 lg 1 viies paiksest saasteallikast saasteaineid välisõhku ja Keskkonnaministri määruse nr 101 02.08.2004 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba" § 3 lg 3 p
  4. Ettevõttes OÜ Pinea korraldab ja vastutab majandustegevuse eest selle juhatus, kes omab vajalikku õiguspädevust, juhtimisotsuste tegemise õigust ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalust. OÜ Pinea juhatuse liikmeteks olid perioodil 2010-
  5. a H H ja E L. Ettevõtte igapäevast tööd korraldab kohapeal H H, kes annab töökäske edasi töötajatele ning juhib ettevõtte tegevust. Rikkumine sai võimalikuks seetõttu, et juhatuse liige H H on jätnud ettevõttele välisõhu saasteloa taotlemata ja samas pole antud ülesannet ka kellelegi teisele edasi delegeerinud. Seega käesolevaga pole OÜ Pinea juhatuse liige H H juhtimisotsustega ega oma tegevusega taganud, et OÜ Pinea täidaks juriidilisele isikule õigusaktidega pandud kohustust omada välisõhu saasteluba õigusaktides sätestatud tingimustel. Karistusseadustiku § 14 lg 1 alusel vastutab OÜ Pinea antud asjaoludel tegevuse eest, mille on toime pannud ettevõtte juhatuse liige (H H), kelle teos puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. H H on korraldanud ettevõtte igapäevast majandustegevust kontrollimata piisava hoolikusega, et OÜ-1 Pinea oleks välisõhu saasteluba. Vastavalt KaRS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. Arvestades eeltoodut on OÜ Pinea juriidilise isikuna vastutav eelpool kirjeldatud tegevuse eest ja seda tuleb käsitleda kui välisõhu kaitse nõuete rikkumist vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2, mille eest on ette nähtud vastutus. OÜ-d Pinea kontrolliti keskkonnajärelevalve käigus keskkonnajärelevalve seaduse § 16 lg 1 alusel 07.11.2011 ja kontrolli kohta koostati objekti kontrollimise protokoll nr
  6. OÜ Pinea tegeleb Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas Jõekalda tee 103 puitmööbli 2

(16)4-12-1928 valmistamisega. Viimistluskemikaale kasutatakse ettevõttes igapäevaselt. Viimistluskemikaale kantakse toodetele suruõhuga pihustamise teel ning vajadusel käsitsi tampooniga. Kemikaalide käitlemise tagajärjel satuvad lenduvad orgaanilised ühendid töökeskkonda ja seejärel läbi ventilatsiooni välisõhku. Mingeid spetsiaalseid püüdeseadmeid lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni vähendamiseks ei ole OÜ Pinea paigaldanud. Kontrolli käigus ei olnud ettevõttel esitada välisõhu saasteluba ning samas tehti kindlaks, et ettevõte kasutab tootmises suhteliselt suure (üle 50%) lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldusega viimistluskemikaale (peitsid, lakid, lahustid) ja, et ettevõtte tegevus mõjutab üldist keskkonnaseisundit, kuna tootmisest lendub ümbritsevasse keskkonda olulisel määral saasteaineid (keskmiselt 10 tonni aastas erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid). Ettevõttele OÜ Pinea on korduvalt antud teada välisõhu saasteloa vajalikkusest ja
  1. a karistati ettevõtet samalaadse rikkumise eest, seega pidi ettevõtte juhatus täielikult olema teadlik välisõhu saasteloa vajalikkusest. Omamata välisõhu saasteluba on ettevõte saanud majanduslikku tulu, kuna pole esitatud välisõhu saastearuandeid keskkonnaametile ning sellest johtuvalt pole ka tasutud saasteainete välisõhku juhtimise eest keskkonnatasusid perioodil 2006-
  2. Viimati tasus ettevõte saastetasu aastal 2006 täitemenetluse korras. Samuti on ettevõtte juhatuse liige end välisõhu saasteloa taotlemise protsessiga kurssi viimata säästnud väärtuslikku aega. Väärteomenetluse nr 940012000154 käigus on tuvastatud, et ajavahemikul 01.01.201031.12.
  3. a H H, täites reaalselt OÜ Pinea juhataja ülesandeid ja tegutsedes juriidilise isiku huvides ei veendunud piisavalt selles, et OÜ Pinea omaks tootmistegevuseks nõutavat välisõhu saasteluba. Oma tegevusetusega pani ettevõtte juhataja H H toime välisõhu kaitse seaduse § 139 sätestatud teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. H H tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. OÜ Pinea on registreeritud äriregistris, seega on OÜ Pinea õigusvõimeline. Vastavalt KarS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. OÜ Pinea poolt toime pandud väärtegu on tõendatud: - Objekti kontrollimise protokollist nr 1019473, 07.11.
  4. a nähtub, et OÜ Pinea tegeleb aadressil Jõekalda tee 103 Silla külas Paikuse vallas Pärnumaal puitmööbli valmistamisega. Kontrolli käigus ei olnud ettevõttel esitada välisõhu saasteluba ning samas tehti kindlaks, et ettevõtte kasutab tootmises suhteliselt suure (üle 50%) lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldusega viimistluskemikaale (peitsid, lakid, lahustid). - Tunnistaja E V ütlustega. 08.02.
  5. a, millest nähtub, et ta töötab ettevõttes juhtival kohal ekspordi- ja impordijuhina. E V viibis Keskkonnainspektsiooni kontrolli ajal (07.11.2011) koos ettevõtte seadusliku esindajaga (juh liige H H) juures ja on kursis keskkonnaalaste küsimustega ettevõttes. E V ütluste järgi on ettevõtte juhatus tuttav kunagise Keskkonnateenistuse saadetud kirjaga (
  6. a), kus kirjeldatakse, et OÜ Pinea poolt esitatud välisõhu saasteloa taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele ja seda ei võeta esitatud kujul loa andja poolt menetlusse. Seega ei saa vastata tõele ettevõtte esindaja (H H) antud ütlused selles osas, et juhatus oli arvamusel, et OÜ Pinea omab kehtivat välisõhu saasteluba. - Ettevõtte OÜ Pinea seadusliku esindaja ütlustest (28.02.2012 ja 22.03.2012) nähtub, et ettevõtte seaduslik esindaja (H H) oli teadlik OÜ Pinea välisõhu saasteloa omamise kohustusest, aga ta ei kontrollinud piisava hoolikusega, kas ikka nõutav välisõhu saasteluba eksisteerib nii paberkandjal kui ka internetis keskkonnalubade andmebaasis (KLIS), vaid piirdus üldsõnaliste 3
(16)4-12-1928 küsimustega (H H omakäeliselt kirjutatud ütlused, eestikeelne osa), millele vastati, et kõik on kontrolli all. Ütlustest nähtub veel, et perioodil 2010-2011 puudus ettevõttes otseselt inimene, kes tegeleks keskkonnaküsimustega. Ettevõtte juhataja samas ka ei delegeerinud sellelaadseid ülesandeid kellelegi teisele edasi ja seega pidi ettevõtte keskkonnaalaste probleemidega kursis olema tema ise (keskkonnatasude maksmine, välisõhu saastealane aruandlus ja välisõhu saasteloa omamine). - Juhatuse liikmele E L e-postiga esitatud küsimuste vastustest nähtub, et ettevõttes OÜ Pinea tegeleb igapäevase töö korraldamisega ja töökäskude andmisega H H ning temal (E L) on ettevõtte juhatuses passiivne roll. - Tõendite vaatluse protokolliga väärteoasjas nr 940012000154, 01.02.
  1. a, millest nähtub, et vaadeldi OÜ Pinea tootmises 01.01.2010-31.12.
  2. a kasutatud viimistluskemikaalide koguseid ja nende omadusi. - Lenduvate ühendite kalkulatsioon 2010-
  3. a, millest nähtub, et kokku lendus ettevõtte territooriumilt välisõhku aastal 2010 7261 kg ja aastal 2011 10740 kg lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis ületavad ilma välisõhu saasteloata lubatud aastase koguse 100 kg. Väärtegu OÜ Pinea poolt on välisõhu kaitse seaduse § 67 lg 1 ja Keskkonnaministri määruse nr 101 02.08.2004 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja eri saaste luba" § 3 lg 3 p 2 olevate nõuete rikkumine, mille eest on sätestatud vastutus välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi, mis ütleb, et välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. OÜ Pinea poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritav välisõhu kaitse seaduses § 139 lg 2 välisõhu kaitse nõuete rikkumisena. Antud kvalifikatsiooni norm on blanketne ja seda on võimalik sisustada mitmete erineva raskusastmega välisõhu kaitse seadusest tulenevate nõuete rikkumistega. Välisõhu saasteloa puudumine kui see luba on nõutav, liigitub välisõhu kaitseks seatud nõuetest kõige suurema raskusastmega süütegude hulka. Seaduseandja on näinud ette, et loa nõude piiridesse jäävatest saasteallikatest tulenev saaste on keskkonna jaoks olulise tähtsusega ja seda on vaja normeerida erinevate loa nõuete, välisõhu kaitse seadusest tulenevate paikse saasteallika valdaja kohustustega ja vajadusel saastet vähendavate püüdeseadmetega ning muude vahenditega ja maksustamisega (saastetasu), mida kasutatakse muuhulgas üldise keskkonnaseisundi parandamiseks. Seega on saasteluba mitte omades tekkinud olukord, kus OÜ Pinea poolt ei ole toimitud kehtiva üldise keskkonnaalase hea tava „saastaja maksab" kohaselt. Antud juhul on OÜ Pinea poolt keskkonda juhitav saaste kontrollimatu, kuna seda ei ole rikkumise perioodi vältel kunagi mõõdetud ega analüüsitud, milliseid erinevaid saasteaineid, kahjulikke ühendeid ja millistes kogustes ettevõtte tootmistegevuse tõttu ümbritsevasse keskkonda satub. Välisõhu saasteloa mitte omamisega ei ole täidetud välisõhu kaitse seaduses § 89 lg 1-3 sätestatud paikse saasteallika valdaja kohustusi, milliseid peavad täitma kõik teised saasteluba omavad saasteallika valdajad. Tegevuse loastamisega on seadusandja pidanud välisõhu saastamist sellises ulatuses keskkonnaohtlikuks tegevuseks. Keskkond on kõrgelt kaitstav õigushüve avalikkuse huvides. Erahuvide tingimusteta realiseerumine kasumi teenimiseks ei kaalu üles üldist avalikku huvi puhta ja täisväärtusliku elukeskkonna vastu, mida püütakse tagada keskkonnalubade kohustusega konkreetsetele tegevustele. Menetlusaluse isiku vastulauses 09.04.2012 olevaid argumente käesolevas väärteomenetluses ei arvestatud, sest esitatud põhjendused jäävad antud rikkumise ajaperioodist (2010-2011) oluliselt kaugemale ajajärku
(2006)ja ei õigusta mingilgi viisil tootmistegevuse (puitpindade katmine kattekihiga) läbiviimist ilma välisõhu saasteloata. Keskkonnainspektsioon ei rahulda menetlusaluse isiku taotlust vastulauses 09.04.2012 punktis 9, saasteloa taotluse välja nõudmise osas loa andjalt menetlusaluse kasuks. 4
(16)4-12-1928 Karistust kergendavad asjaolud vastavalt KarS § 57 puudusid. Karistust raskendava asjaoluna arvestati omakasu (KarS 58 lg 1), sest ettevõte sai välisõhu saasteluba omamata majandustegevust läbi viies olulist majanduslikku kasu, pääsedes seeläbi luba omamata ära kohustustest, vastavalt välisõhu kaitse seaduses § 90 lg 1 esitada loa andjale kohustuslikku välisõhualast aruandlust. Aruandlust mitte esitades ei olnud keskkonnaamet (loa andja) keskkonnatasude kogujana teadlik OÜ Pinea välisõhu saastealasest tegevusest ja seega säästis OÜ Pinea kohustustest kõrvale hoidmisega olulisel määral (
  1. a 503 eurot ja
  2. a 897 eurot) ettevõtte rahalisi vahendeid. Ettevõtte juhatuse liige oli vastavalt antud ütlustele teadlik, et ettevõte peab omama välisõhu saasteluba, seega pidi ta olema kursis ka saasteloa omaja kohustustega, anda loa andjale aru ettevõtte saastealasest tegevusest ja maksta seadusega (keskkonnatasude seadus) ettenähtud keskkonnatasusid. 18.04.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940012000154 on OÜ-le Pinea määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest VÕKS § 139 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 2000 (kaks tuhat) eurot. Kaebuse sisu 03.05.2012.a esitas kaebuse esitaja OÜ Pinea kaitsja M M-L Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega lõpetada OÜ Pinea suhtes algatatud väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel või eelnimetatud taotluse rahuldamata jätmisel muuta Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni otsust OÜ Pinea suhtes, kergendades OÜ-le pinea määratud karistust. Kaebuse esitaja otsusega ei nõustu ning asub seisukohale, et otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusõiguse norme. 22.03.2012 koostas Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor L M OÜ Pinea suhtes juriidilise isiku väärteoprotokolli nr 940012000154 (edaspidi nimetatud protokoll) välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 139 lg 2 alusel. Protokolli kohaselt oli OÜ Pinea 2010 ja 2011 oma tootmisterritooriumil Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas Jõekalda tee 103 kasutanud puiduviimistluseks ohtlikke kemikaale, milledest on käitlemise käigus eraldunud/lendunud väliskeskkonda lenduvaid orgaanilisi ühendeid ühes aastas rohkem kui ilma välisõhu saasteloata on lubatud (vastavalt kalkulatsioonile
  3. a 7261,67 kg ja
  4. a 10740,45 kg). OÜ Pinea juhatuse liige H H on protokolli kohaselt korraldanud ettevõtte igapäevast majandustegevust kontrollimata piisava hoolikusega, et OÜ-l Pinea oleks välisõhu saasteluba. 09.04.2012 esitas kaebuse esitaja vastulause protokollile, milles avaldas, et 14.02.2006 esitas OÜ Pinea Pärnumaa Keskkonnateenistusele välisõhu saasteloa taotluse. 20.02.2006 kirjaga nr 38-8-1/733-2 teatas loa andja, et taotlusest nähtuvalt eraldub arvestuslikult tootmisest välisõhku kuni 43 tonni lenduvaid lahustiaure aastas. Samas teatas loa andja, et kuna lisast nr 3 selgub, et Paikuse VV on andnud 16.11.2004 ehitusloa, s.o peale allpool nimetatud määruse jõustumist (30.09.2004), siis vastavalt KKM määruse nr 114 07.09.2004 § 2 p 17 järgi tuleb Teie käitist lugeda uueks ja loa taotlemisel tuleb Teil järgida määruse nr 114 nõudeid. Muud täiendavat teavet, sh viidet võimalikele taotluses esitatud puudustele või tähtaega puuduste kõrvaldamiseks eelnimetatud kiri ei sisaldanud. Eeltoodust tulenevalt võis OÜ Pinea mõistlikult eeldada, et loa andja on taotlust menetlema asunud. Vastulauses märkis kaebuse esitaja, et kuni vastulause esitamiseni ei ole loa andja mitte mingilgi moel teavitanud OÜ-t Pinea saasteloa taotluse läbivaatamata jätmisest, samuti ei ole loa andja teavitanud OÜ-t Pinea mingilgi moel saasteloa väljastamisest keeldumisest ehk siis 5
(16)4-12-1928 õiguslikus mõttes oli 14.02.2006 Keskkonnateenistusele esitatud välisõhu saasteloa taotlus menetluses. Samas avaldas OÜ Pinea, et 14.02.2006 saasteloa taotluse menetlemise kestel on OÜ Pinea järjepidevalt esitanud Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonnale teateid eelnevatel kalendriaastatel OÜ-s Pinea kemikaalide kasutuse kohta, tuues välja kemikaalid konkreetsete nimetuste ja kogustena, kui ka märkides, et kui suur on kasutatud ainete ligikaudne LOÜ osakaal. Nimetatud teatiste osas ei ole OÜ Pinea Keskkonnainspektsioonilt mitte mingisugust tagasisidet või reageeringut saanud. Lisaks avaldas OÜ Pinea vastulauses, et koheselt pärast 07.11.2011 Keskkonnainspektsioon kontrollkäiku, kui OÜ Pinea sai üllatuslikult teada 14.02.2006 taotluse alusel välisõhu saasteloa mitteväljastamisest (kuigi sellest ei ole kuni käesoleva ajani OÜ-t Pinea mingilgi moel teavitatud), asus OÜ Pinea aktiivselt tegelema uue välisõhu saasteloa taotluse ettevalmistamisega ning 21.03.2012 esitas OÜ Pinea Keskkonnaametile välisõhu saasteloa taotluse. Võttes arvesse Keskkonnaameti (end Keskkonnateenistus) viivitust 14.02.2006 välisõhu saasteloa taotluse menetlemisel ning arvestades, et OÜ Pinea on, ootamata ära loa andja seisukohta 14.02.2006 taotluse osas, esitanud 21.03.2012 Keskkonnaametile uue välisõhu saasteloa taotluse, taotles OÜ Pinea ühingu suhtes algatatud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. OÜ Pinea avaldas, et kahetseb siiralt saasteloa puudumist, kuid palus arvestada, et on omapoolselt teinud juba 2006. aastal vajalikud toimingud (esitanud taotluse) saasteloa taotlemiseks. Eelnimetatule lisaks taotles OÜ Pinea kohtuvälise menetleja kaudu Keskkonnaameti PärnuViljandi regioonilt OÜ Pinea 14.02.2006 välisõhu saasteloa taotluse ja selle menetlemisega seonduvate dokumentide väljanõudmist ning nende tõendina väärteoasja juurde lisamist. Nimetatud tõendiga soovis OÜ Pinea tõendada oma vastulauses esitatut, eelkõige seda, et loa andja ei ole teatanud OÜ-le Pinea taotluse läbivaatamata jätmisest või loa andmisest keeldumisest. Otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja vastulauses esitatuga ei nõustunud, sest põhjendused jäävad antud rikkumise ajaperioodist (2010-2011) oluliselt kaugemasse ajajärku
(2006)ja ei õigusta mingilgi viisil tootmistegevuse (puitpindade katmine kattekihiga) läbiviimist ilma välisõhu saasteloata. Samuti ei rahuldanud kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku taotlust saatseloa taotluse ja selle menetlemisega seonduvate dokumentide väljanõudmise osas loa andjalt menetlusaluse isiku kasuks. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendava asjaoluna arvestas aga kohtuväline menetleja omakasu (KarS § 58 lg 1), sest ettevõte sai välisõhu saasteluba omamata majandustegevust läbi viies olulist majanduslikku kasu, pääsedes seeläbi luba omamata ära kohustusest, vastavalt välisõhu kaitse seaduses § 90 lg 1 esitada loa andjale kohustuslikku välisõhu alast aruandlust. Aruandlust mitte esitades ei olnud keskkonnaamet (loa andja) keskkonnatasude kogujana teadlik OÜ Pinea välisõhu saastealasest tegevusest ja seega säästis OÜ Pinea kohustusest kõrvale hoidmisega oluliselt määral (
  1. a 503 eurot ja
  2. a 897 eurot) ettevõtte rahalisi vahendeid. Ettevõtte juhatuse liige oli vastavalt antud ütlustele teadlik, et ettevõte peab omama välisõhu saasteluba, seega pidi ta olema kursis ka saasteloa omaha kohustusega, anda loa andjale aru ettevõtte saastealasest tegevusest ja maksta seadusega (keskkonnatasude seadus) ettenähtud keskkonnatasusid. Vastavalt VÕKS § 67 lg-le 1 on välisõhu saasteluba (edaspidi saasteluba) dokument, mis annab VÕKS-s sätestatud juhtudel õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse kasutamise tingimused. Nagu eelpool märgitud, esitas kaebuse esitaja 14.02.2006 Pärnumaa Keskkonnateenistusele välisõhu saasteloa taotluse. 6
(16)4-12-1928 Välisõhu kaitse seaduse § 67 lõike 3 kohaselt kohaldatakse saasteloa taotlemisele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid. Välisõhu kaitse seaduse § 77 lõike 1 alusel registreerib saasteloa andja esitatud taotluse kohe pärast selle kättesaamist ja kontrollib esitatud materjalide sisu vastavust kehtestatud nõuetele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõikele 2 juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. 20.02.2006 kirjaga nr 38-8-1/733-2 teatas loa andja kaebuse esitajale, et arvestuslikult eraldub tootmisest välisõhku kuni 43 tonni lenduvaid lahustiaure aastas. Samas teatas loa andja, et kuna lisast nr 3 selgub, et Paikuse VV on andnud 16.11.2004 ehitusloa, s.o peale allpool nimetatud määruse jõustumist (30.09.2004), siis vastavalt KKM määruse nr 114 07.09.2004 § 2 p 17 järgi tuleb Teie käitist lugeda uueks ja loa taotlemisel tuleb Teil järgida määruse nr 114 nõudeid. Muud täiendavat teavet eelnimetatud kiri ei sisaldanud. Oma 20.02.2006 kirjas ei viidanud Pärnumaa Keskkonnateenistuse loa andjana konkreetselt mitte ühelegi taotluses esinevale puudusele (kirjas viidati keskkonnaministri 07.09.2004 määrusele nr 114, kuid ei märgitud, millisele konkreetsele määruse nõudele taotlus ei vastanud), samuti ei määranud loa andja tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt võis kaebuse esitaja mõistlikult eeldada, et loa andja on taotlust menetlema asunud. Eeltoodut kinnitab muu hulgas fakt, et loa andja ei ole mitte mingilgi moel teavitanud kuni käesoleva ajani 14.02.2006 saasteloa taotluse läbivaatamata jätmisest. Samuti ei ole loa andja teavitanud kaebuse esitajat mingilgi moel saasteloa väljastamisest keeldumisest. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on loa andja menetlenud kaebuse esitaja 14.02.2006 välisõhu saasteloa taotlust kuus aastat, tegemata seejuures taotluse osas mistahes õiguspärast otsustust (taotluses võimalike puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine, puuduste tähtajaks mittekõrvaldamisel taotluse läbi vaatamata jätmine, loa andmisest keeldumine). Kaebuse esitaja asub seisukohale, otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja mitteõiguspäraselt jätnud arvestamata kaebuse esitaja vastulauses esitatu seoses loa andja viivituse ja tegevusetusega kaebuse esitaja 14.02.2006 välisõhu saasteloa taotluse menetlemisel. Kaebuse esitaja asub seisukohale, et eelkõige loa andja tegevusetus välisõhu saasteloa taotluse menetlemisel on viinud olukorrani, kus kaebuse esitajal ei olnud võimalik kohaselt täita VÕKSis ja keskkonnatasude seaduses (KeTS) sätestatut – eelkõige omada LOÜ välisõhku viimise õigust koos kohustusega maksta selle eest KeTS § 19 lõike 1 punkti 5 alusel saastetasu. Kaebuse esitaja ei ole keeldunud ega vältinud saastetasu maksmist, kuid loa andja viivitusest tulenevalt ei ole kaebuse esitajal tekkinud ka õiguslikku alust saastetasu maksmiseks (kui kaebuse esitajal oleks välisõhu saasteloa taotluse menetlemise perioodil olnud võimalik saastetasu maksta, oleks ta seda ka teinud). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kohtuvälise menetleja seisukoht, justkui oleks kaebuse esitaja sihipäraselt omakasu eesmärgil viinud oma majandustegevust läbi ilma saasteluba omamata. Lausa ebakohatu kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt säästis kaebuse esitaja kohustustest kõrvale hoidmisega olulisel määral (2010. a 503 eurot ja 2011. a 897) ettevõtte rahalisi vahendeid. Esmalt, veelkordselt rõhutatuna, ei ole kaebuse esitaja hoidnud kõrvale kohustuste täitmisest, teisalt ei ole kaebuse esitaja saastetasude mittemaksmisega säästnud oluliselt ettevõtte rahalisi vahendeid (kahe aasta jooksul siis kokku 7
(16)4-12-1928 1400 eurot). Kohtuväline menetleja, jättes rahuldamata kaebuse esitaja taotluse tõendite kogumiseks, s.o jättes välja nõudmata Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonilt OÜ Pinea 14.02.2006 välisõhu saasteloa taotluse ja selle menetlemisega seonduvad dokumendid, rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuväline menetleja, jättes ilma mõjuva rahuldamata kaebuse esitaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, rikkus VTMS § 19 lõike 1 punktis 4 sätestatut. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-4-07 tehtud otsuse punktis 9.1 märkinud, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks (
  1. septembri
  2. a otsus asjas 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28, 292;
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-43-05 - RT III 2005, 22, 223). See kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Käesoleval juhul jättis kohtuväline menetleja kaebuse esitaja taotluse alusel kogumata võimalikud kaebuse esitajat õigustavad tõendid. Vastavalt VÕKS § 139 lõikele 2 välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Otsuse kohaselt on kaebuse esitajale määratud karistus maksimummääras - kaebuse esitajat on karistatud 2000 euro suuruse rahatrahviga. Karistusseadustiku § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-18-11 tehtud otsuse punktis 8.1 märkinud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. mai
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Asjas nr 3-1-1-77-11 tehtud otsuse punktis 10 on aga Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud, et KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt esitatud (vt RKKKo 3-1-1-14-07, p 6). Otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja karistust kergendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kaebuse esitajale jääb nimetatud kohtuvälise menetleja seisukoht arusaamatuks, kuivõrd vastulauses avaldas kaebuse esitaja, et kahetseb siiralt saasteloa puudumist. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline jätnud ebakohaselt arvestamata kaebuse esitaja puhtsüdamliku kahetsuse, milline on käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Samas on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuväline menetleja on alusetult lugenud karistust raskendavaks asjaoluks omakasu KarS § 58 lg 1 mõistes. Kaebuse esitaja märgib, et asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, justkui oleks kaebuse esitaja viinud oma majandustegevust läbi ilma välisõhu saasteluba omamata, s.o välisõhu kaitse nõudeid rikkudes 8
(16)4-12-1928 omakasu eesmärgil. Vastupidi – kaebuse esitaja on avaldanud ning taotlenud selliste tõendite kogumist, millelt nähtuks kaebuse esitaja poolt VÕKS nõuete täitmine, s.o välisõhu saasteloa saamine. Saasteloa taotluse esitamisega püüdis kaebuse esitaja asuda korraldama oma majandustegevust kooskõlas VÕKS-st tulenevate nõuete ja KeTS-st tulenevate kohustustega, kuid loa andja viivitusest tulenevalt ei ole kaebuse esitajal olnud võimalik saastetasusid tasuda. Lisaks eeltoodule märgib kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja seisukoht karistust raskendava asjaolu tuvastamise osas on vastuolus otsuses kirjeldatud teoga – omakasu väärteo toimepanemisel eeldab teo toimepaneja otsest tahtlust, kuid otsuse teokirjeldusest nähtuvalt on kaebuse esitaja oma juhatuse liikme H H kaudu pannud rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kaebuse esitaja asub seisukohale, et arvestades rikkumisega seonduvaid asjaolusid, eelkõige loa andja mitmeid aastaid väldanud tegevusetust välisõhu saasteloa taotluse menetlemisel, samuti arvestades, et kaebuse esitaja pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, et kaebuse esitaja on esitanud loa andjale 21.03.2012 uue välisõhu saasteloa taotluse ning arvestades karistust kergendava asjaoluna kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtuväline menetleja põhjendamatult määranud kaebuse esitajale karistuse maksimummääras – s.o rahatrahvi.2000 eurot. Arvestades teo toimepanemisega seonduvaid kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning juhindudes VTMS § 30 lõike 1 punktist 1 taotleb kaebuse esitaja tema suhtes algatatud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Juhul, kui kohus ei pea väärteomenetluse lõpetamist võimalikuks või põhjendatuks, taotleb kaebuse esitaja temale määratud karistuse vähendamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsioon ei nõustu OÜ Pinea 03.05.
  1. a kaebuses esitatud seisukohtadega ning esitas oma seisukohad alljärgnevalt. OÜ-t Pinea kontrolliti keskkonnajärelevalve käigus keskkonnajärelevalve seaduse § 16 lg 1 alusel 07.11.
  2. a ja kontrolli kohta koostati objekti kontrollimise protokoll nr
  3. OÜ Pinea tegeleb Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas Jõekalda tee 103 puitmööbli valmistamisega. Viimistluskemikaale kasutatakse ettevõttes igapäevaselt. Viimistluskemikaale kantakse toodetele suruõhuga pihustamise teel ning vajadusel käsitsi tampooniga. Kemikaalide käitlemise tagajärjel satuvad lenduvad orgaanilised ühendid töökeskkonda ja seejärel läbi ventilatsiooni välisõhku. Mingeid spetsiaalseid püüdeseadmeid lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni vähendamiseks ei ole OÜ Pinea paigaldanud. Kontrolli tulemusel sai selgeks, et ettevõte peab saasteainete viimiseks välisõhku omama välisõhu kaitse seaduse § 67 lg 1 järgi välisõhu saasteluba. Läbiviidud kontrolli käigus ei olnud ettevõttel esitada välisõhu saasteluba ning samas tehti kindlaks, et ettevõte kasutab tootmises suhteliselt suure (üle 50%) lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldusega viimistluskemikaale (peitsid, lakid, lahustid) ja et ettevõtte tegevus mõjutab üldist keskkonnaseisundit, kuna tootmisest lendub ümbritsevasse keskkonda olulisel määral saasteaineid (keskmiselt 10 tonni aastas erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid). Keskkonnainspektsioon on jätkuvalt seisukohal, et
  4. aastal Keskkonnateenistusele esitatud taotlus ei saa olla õigustuseks ligi kuus aastat väldanud ettevõtte välisõhu saasteloata tegevusele. Saasteloa taotlemisel on või peaks olema haldusakti väljastamise suurem huvi kindlasti ettevõttel, kuna selle olemasolust sõltub otseselt ettevõtte majandustegevuse 9
(16)4-12-1928 seaduslikkus saastelubadega reguleeritud tegevuste osas. Seega oleks OÜ Pinea pidanud näitama rohkem huvi üles taotlemisprotsessis, saades loa andjalt ebamäärase sisuga kirja ning selgitama loa andjaga ühiselt saasteloa taotluse mitte menetlusse võtmise põhjused. Teadaolevalt teatab loa andja saasteloa menetlusse võtmisest ..Ametlikes Teadannetes" ning ajalehes ja samuti saadab ametliku kirja taotlejale. Täpselt sama teatamisprotsess oleks loa andja poolt läbiviidud loa väljastamise puhul. Loa andja annab saasteloa välja kahes eksemplaris, millest üks jääb loa andjale ja teine saadetakse/väljastatakse taotlejale. OÜ-1 Pinea kontrollimisel saasteluba esitada ei olnud. OÜ Pinea poolt on sellisel juhul ekslik arvata, neil oli saasteluba tegelikult olemas ja et see „kusagil" ikkagi eksisteerib. OÜ-le Pinea 20.02.
  1. a saadetud kirjast nr 38-8-1/733-2 ei ole võimalik välja lugeda, et saasteloa taotlus loa andja poolt oleks võetud menetlusse. Siinkohal esitab OÜ Pinea kaebuses seisukoha, et ootas ja eeldas kuni Keskkonnainspektsiooni kontrollkäiguni, et kõik on korras. Ilmselgelt on see ajaperiood liiga pikk (ebamõistlik) eeldamaks ise huvi tundmata korrapärast saasteloa menetlust (Riigikohtu halduskolleegium
  2. aprill 2009 kohtumäärus 3-3-1-19-09 p 19). Välisõhu kaitse seaduse § 67 lg 1 annab välisõhu saasteluba õiguse viia saasteaineid välisõhku.
  3. aastal asus OÜ Pinea seda taotlema ja oleks pidanud sellest hetkest, teada saades saasteloa vajalikkusest, katkestama oma tootmises kemikaalidega viimistlustegevuse sellises mahus, mis eeldab saasteloa olemasolu. Keskkonnainspektsioonile teadaolevalt jätkas ettevõte oma tootmistegevust täies mahus. Loa taotlusprotsess ei anna mingit õigust tegeleda tootmisega juba ette teades, et saasteluba kunagi väljastatakse ja loa taotlusel pole võrdset õiguslikku jõudu saasteloaga. Kaebuses viitab OÜ Pinea asjaolule, et esitati regulaarselt välisõhu saastealast informatsiooni Keskkonnainspektsioonile. Siinkohal peab Keskkonnainspektsioon vajalikuks selgitada, et tookord (ajaperioodil 2005-2006) esitati eelpool kirjeldatud informatsiooni
  4. aastal Keskkonnainspektsiooni poolt menetletud väärteo raames ning Keskkonnainspektsiooni nõudmisel, saastetasu arvutamise eesmärgil ja seda ei saa käsitleda kui regulaarse aruandluskohustuse täitmist välisõhu kaitse seaduse mõistes. Karistust raskendava asjaoluna tuvastati väärteomenetluse käigus omakasu (KarS 58 lg 1), sest ettevõte sai välisõhu saasteluba omamata majandustegevust läbi viies olulist majanduslikku kasu ja hoidis kokku aega. pääsedes seeläbi luba omamata ära kohustustest, vastavalt välisõhu kaitse seaduses § 90 lg 1 esitada loa andjale kohustuslikku välisõhualast aruandlust. Aruandlust mitte esitades ei saanud Keskkonnaamet (loa andja) keskkonnatasude kogujana teada OÜ Pinea välisõhu saastealasest tegevusest ja seega säästis OÜ Pinea kohustustest kõrvale hoidmisega olulisel määral (
  5. a 503 eurot ja
  6. a 897 eurot) ettevõtte rahalisi vahendeid ning samas välditi tekkivat majanduslikku kahju olukorras, kus oleks tulnud välisõhu saasteloa puudumisel loobuda viimistlemisest kemikaalidega ning väärtuslikku aega, mis oleks kulunud aruandekohustuste täitmisele, loa taotlemisele. Väärteomenetluse käigus kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud, kuigi OÜ Pinea avaldab, et kahetseb siiralt saasteloa puudumist ja palub arvestada, et on omapoolselt teinud juba
  7. aastal vajalikud toimingud (esitanud taotluse) saasteloa taotlemiseks. Saasteloa kunagist puudulikku taotlemist ei saa käsitleda õigustusena saasteloata tegutsemiseks. Vastavalt KrMS § 60 lg 2 loetakse tõendatuseks tõendamise tulemusena kujunenud veendumust, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt hinnatakse tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Väärteomenetluse käigus kogutud tõendite põhjal tekkis kohtuvälisel menetlejal siseveendumus, et OÜ Pinea tegevus selles osas, mis nõuaks välisõhu saasteluba, oli osaliselt toime pandud otsese tahtlusega 10
(16)4-12-1928 ning osaliselt ükskõiksusest, kuna juba
  1. aastal teadis OÜ Pinea välisõhu saasteloa vajalikkusest, kuid sealtmaalt töötati kuni
  2. aastani (ka rikkumise perioodil 2010-2011) samadel tingimustel edasi. Samuti arvestati karistuse määramisel ettevõtte suurust, sellistes kogustes viimistluskemikaalide kasutamise järgi kuulub OÜ Pinea regioonis suuremate tootjate hulka. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et antud juhul oleks väiksema trahvisumma kasutamine suurendanud menetlusaluse isiku karistamatuse tunnet, et selline käitumine ei olegi suurem seaduserikkumine, vaid lihtsalt formaalse dokumendi puudumine. Tegutsemine ilma seaduses nõutud saasteloata on karistuse määramise seisukohalt kõige raskema kaaluga süütegu ning seetõttu tuginedes eelpool mainitud faktidele ja tõenditele kasutas kohtuväline menetleja maksimaalset karistusmäära. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab OÜ Pinea süüle. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 punktist 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus nr 940012000154 muutmata ning OÜ Pinea kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja soovis täiendavalt esitada korralduse, millega OÜ-le Pinea on väljastatud saasteluba. Kohtuvälisel menetlejal ei olnud vastuväiteid selles suhtes ja kohus määras võtta Keskkonnaameti Välisõhu saasteluba toimiku materjalide hulka. Istungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning kohtuvälise menetleja ametnik jäi oma otsuse ja seisukohtade juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on jõudnud seisukohal, et kaebus karistuse kergendamiseks, allpool toodud asjaoludel, tuleb rahuldada. VÕKS §-s 139 sätestatakse välisõhu kaitse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumise koosseis.
  3. lõike kohaselt välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
  4. lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Vastavalt keskkonnaministri 30.09.2004 määruse „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ § 3 lg 3 p 2 on saasteluba nõutav saasteainete korral, kui saasteallikast eralduvate saasteainete heitkogus on 0,01 tonni ehk 100 kg aastas ja enam. VÕKS § 67 lg 1 kohaselt välisõhu saasteluba (edaspidi saasteluba) ja erisaasteluba on dokumendid, mis annavad käesolevas seaduses sätestatud juhtudel õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määravad selle õiguse kasutamise tingimused. OÜ-d Pinea karistati kohtuvälise menetleja otsusega välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 139 lg 2 alusel maksimaalse rahatrahvi määraga. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et OÜ Pinea süüdistuses toodud ajavahemikus ületas lubatud 0,01 tonni saastatuse piirmäära ja seeläbi on väärteo objektiivne koosseis täidetud. Samuti on see tõendamist leidnud lenduvate ühendite kalkulatsiooni (tlk 58-59) alusel, mille kohaselt 2010 lendus saasteaineid 7261,67 kg ja 2011 10740,45 kg. Antud arvutused on 11
(16)4-12-1928 kinnitatud ka Keskkonnainspektsiooni poolt OÜ-lt Pinea välja nõutud tootejuhiste alusel (tlk 19). OÜ Pinea on andnud ka üksikasjaliku vastuse kasutatud kemikaalide kohta 2010 ja 2011 aastatel (tlk 20-57) Keskkonnainspektsioonile. Nimetatud andmed on vaadeldud ka vaatlusprotokollis (tlk 17-18). Samuti on rikkumine tuvastatav ja eeltoodut kinnitavalt objekti – OÜ Pinea kontrollimise protokolli järgi (tlk 60-61), mille kohaselt ettevõtte tegevus eeldab kemikaalide kasutamist. OÜ Pinea omanik ja juhatuse liige on H H. OÜ Pinea on vastanud ka Keskkonnainspektsiooni järelpärimisele, et H. H tegeleb ettevõttes igapäevase majandustegevuse korraldamisega (tlk 6264). OÜ Pinea juhatuse liikmeks äriregistri B-osa kaardi kohaselt on H H (kohtutoimik tlk 38) ja ettevõte tegeleb muuhulgas mööbli tootmisega B-kaardi ja ettevõtlusregistri andmetel (kohtutoimik tlk 39-45). Kohtuvälise menetleja otsuses (lk 2) on õigesti tuvastatud juriidilise isiku väärteo rikkumine füüsilisest isikust juhatuse liikme H. H tegevuse – s.o täpsemalt hooletusest tegevusetuse kaudu. OÜ-le Pinea on õigesti inkrimineeritud ka süüdistus juhatuse liikme tegevuse kaudu väärteoprotokollis. Õige on, et VÕKS § 89 lg 1-3 alusel ei täidetud paikse saasteallika valdaja kohustusi keskkonnaohtlikku tegevust korraldades. OÜ-l Pinea puudus saasteluba süüdistuses nimetatud perioodil ja tal puudus VÕKS § 67 lg 1 alusel seetõttu õigus välisõhku saastet väljutada. Kohtuvälisese menetleja otsuse kohaselt OÜ-d Pinea karistati antud väärteo rikkumise eest 2005.a. Nimetatud karistatus on aga käesolevaks ajaks kustunud ja ei kuulu ka eripreventiivses mõttes arvesse võtmisele karistuse mõistmisel. Kaebuse esitaja on viidanud, et ta eeldas, et OÜ-l Pinea on luba olemas, sest taotlus oli selleks esitatud ja ta oli järjepidevalt esitanud Keskkonnainspektsioonile aruandeid kasutatud kemikaalide kohta. Kaitsja esitas kohtuistungil Keskkonnainspektsioonile adresseeritud ja allkirjastamata paberi, milles on toodud nimekiri 2007.a ettevõttes kasutatavatest kemikaalidest (tlk 37). Kohus esitas kohtuistungil kohtuvälise menetleja kaudu seetõttu nõude, et Keskkonnainspektsioon annaks vastuse, kas antud dokument on nendeni jõudnud ja asutuse dokumendiregistris registreeritud. Seetõttu lükati ka kohtuistung edasi. Nimelt, antud dokumendil puudus märkena asutuse tempel, et dokument on vastuvõetud ja registreeritud. 10.09.2012 Keskkonnainspektsiooni vastuse kohaselt sellist dokumenti neile esitatud ei olnud. Seega on selles osas kaebuse esitaja väited paljasõnalised ja kohtuotsuses arvestamisele ei kuulu. Oluline on seejuures ka see, et kui OÜ Pinea eeldas, et tal on luba olemas, ei käitunud seaduse kohaselt ettevõttena ise selliselt nagu iga saasteloa omaja peaks käituma, s.t et oleks esitanud aruandeid ja maksma saastetasusid. 21.09.2012 kohtuistungil esitas OÜ Pinea esindaja OÜ Pinea töökeskkonnaspetsialisti ametijuhendi, tollase töökeskkonna keskkonnaspetsialisti K U töölepingu ja taotles kunagise OÜ Pinea keskkonnaspetsialisti tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja asukoht ei olnud teada ja kohus oli juba istungi ühel korral edasi lükanud seoses kaitsja poolt alles istungil esitatud 2007.a nimekirja (tlk 37) ametkonda jõudmise kontrollimiseks dokumendi registri järgi. Kohus jättis taotluse rahuldamata, muuhulgas, et tunnistajat otsida, VTMS § 125 lg 1, KrMS § 286-1 lg 1, 2 p-de 1-3 alustel. Kohus märgib, et kui ettevõttes OÜ Pinea töötas isik, kes pidi hea seisma keskkonnaküsimustes, siis tema tegemata jätmised, ei saaks ka õigustada rikkumist. Ettevõtte juht peab teostama kontrolli iga töötaja üle ise. Samuti on ettevõttel võimalik tagada lepingutega ka töötajate materiaalne vastutus kontrolli ja usaldusväärsuse tõhustamiseks. Juhatuse liige ei saa veeretada vastutust seaduse ees aga mitte kellegi peale enda ja ettevõtte, kui on esitatud süüdistus ettevõttele. 12
(16)4-12-1928 Samas allpool sõltumata antud tunnistaja mittekutsumisest, arvestab kohus muudel asjaoludel karistuse mõistmisel puudusi – äärmuslikku olukorda keskkonnainspektsiooni töös karistuse mõistmise analüüsi juures. Kaebuse esitaja on välja toonud ka, et ta eeldas, et saasteluba on olemas, kuna oli selleks 2006.a taotluse esitanud ja vastukaja ei tulnud. Kohus on seisukohal, et mõistlik isik ei saa eeldada, et haldusakt - saasteluba tekib taotluse esitamisega, seda enam kui 2005-2006 aastal heiteti just loa mitteolemasolu ette ja istungil kaebuse esitaja poolt väidetu järgi pidi seetõttu OÜ Pinea tasuma saastetasusid kümnekordses ulatuses tagantjärgi. Kui haldusorgan on nt viivituses ja isik ei ole sellega rahul, on võimalik esitada vaideid organile endale või otse kaebusi halduskohtule, sh kohustamiskaebusi haldusakti andmiseks. Isik peab ka ise olema oma õiguste realiseerimisel aktiivne, igal juhul, kui isik on ise 5 aastat passiivne ja tegelikkuses ka ise ei käitu seaduse järgi nagu saasteloa omanik, ei ole tal mingit alust eeldada, et luba oli olemas. Samuti on võimalik isiku taotlusel tuvastada haldusorgani viivitustes õigusvastasus. Samuti iga kohusetundliku ettevõtja tähelepanu ja kontrollivõimet peaks tõstma asjaolu, kui juba teda 2006.a antud loa puudumise tõttu karistati. Vaatamata sellele OÜ Pinea enda hoolsusstandardit vajalikul määral ei tõstnud. Samuti on kohtutoimikus lk 29-31 toodud OÜ Pinea taotlus 14.02.2006.a Keskkonnainspektsioonile saasteloa väljastamiseks. Haldusorgan on olnud väga kiire ka antud taotlusele reageerides ja andis H. H vastuse juba 20.02.2006.a ning juhtinud H. Htähelepanu asjaolule, et taotluses on puudused, mis tuleks kõrvaldada. Kirjas on olemas ka ametniku kontakttelefon. H. H istungil antud ütluste kohaselt, kuna taotlus oli esitatud ja OÜ Pinea töötajad kinnitasid, et kõik on korras, siis ta midagi ise üle ei kontrollinud, luba ta ise ei näinud ega Keskkonnainspektsioonilt ise midagi rohkem ei küsinud. Tegemist on aga ilmselt hooletu ja põhjendamatu suhtumisega. Kaebuse esitaja on ka väitnud, et võib-olla antud kiri ei jõudnudki temani ja puudused oleks pidanud teataks tehtama teistel alustel VÕKS järgi. Kohus on seisukohal, et iga isik peab ka ise olema oma õiguste realiseerimisel aktiivne, igal juhul kui isik on ise 5 aastat passiivne ja tegelikkuses ka ise ei käitu seaduse järgi nagu saasteloa omanik, ei ole tal mingit alust eeldada, et luba oli olemas ja teenida pelgalt ettevõttele tulu loata keskkonda saastades. Kui haldusorgan peab käituma hea halduse kohaselt, ei ole kuidagi õigustatud ka pahausklik käitumine haldusakti võimaliku adressaadi enda poolt. Kohtuistungil andis ütlusi OÜ Pinea juhatuse liige H. H. Tema ütlused ei ole vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja selgitustega seoses väärteosüüdistusega (tlk 9-15). Kohtuistungil H. H teatas, et tema on kõik õigesti teinud, sest tema töötajad ei ole talle teisiti ette kandnud ja ta usaldab oma töötajaid, kuna need kinnitasid, et luba on olemas. Ta ei kontrollinud ka saasteloa olemasolu seetõttu, ehkki äsja oli selle puudumise eest ettevõte karistada saanud. Ka saastetasusid ei makstud. Kohus on seisukohal, et kui ettevõte on äsja saasteloa puudumise eest karistada saanud ja aruandeid ta ei esitanud asutusele, siis on lubamatult arrogantne end õigustada sellega, et ettevõtte juht ei pea vajalikuks nimetatud asjaolusid ülse kontrollida, sest ta usaldab jätkuvalt vaid töötajaid. Täielikuks töötajate usaldamiseks pärast antud karistust, ilmselt poleks olnud põhjust. See on iga ettevõtja risk, kui ta ise ei kontrolli ja üksnes delegeerib. Iga risk realiseerub probleemide ilmnemisel. Mõistlik ja hoolikas isik - ettevõtja teeb riski realiseerumise järel ka piisavad järeldused, vaatab senised kontrollimehhanismid üle ning otsib puudusi, et neid kõrvaldada. Käesoleval ajal seda aga juhatuse liige ei teinud. Kohus samuti küsis istungil, kas ettevõttel on tõlk, kes tõlgib juhile vajalikke dokumente tähtsamates kaustades, mis puudutab ettevõtte tegevusi. H. H väitel, tõlgitakse kui vajadus on. Kohtu seisukoha järgi aga vajaduse saab ju määrata ainult juht, järelikult ei ole H.H olnud piisavalt kohusetundlik. Ta on olnud ükskõikne 13
(16)4-12-1928 keskkonnaõiguse täitmise osas. 21.09.2012 kohtuistungil esitas OÜ Pinea esindaja kiirmenetluse otsuse 04.04.2006 kohta, viidates, et otsuses on kergendava asjaoluna käsitletud seda, et OÜ Pinea on võtnud rakendusse meetmeid edaspidiseks väärteo ärahoidmiseks, et väidetavalt järelikult oli taotlus menetluses edasi. Kohus on seisukohal, et selles otsuses ei ole ju konkretiseeritud meetmete olemust ja selline tõlgendus kaebuse esitaja poolt on seega meelevaldne. Saasteluba kui haldusakti ju välja polnud antud ei siis ega ka aastaid edaspidi. Samuti 20.02.2012 kirjas ei antud ka mingeid tähtaegu, millal OÜ Pinea puudused pidi kõrvaldama, kuid kirjast on arusaadav, et asja ei saa menetleda, kui puuduseid ei kõrvaldata. Juhul, kui kaebuse esitaja väidab, et ta ei saanud antud kirja kätte, siis samas on ka selge, et ta ei saanud kätte haldusakti, mis talle oleks andnud loa saastavaks tegevuseks. Keskkonnaõiguse valdkonnaga puutuv ettevõte, peab tundma enda tegevust reguleerivaid õigusnorme ja kui ta üleolevalt ei soovi neid järgida, ei saa ta tegutseda antud valdkonnas. Euroopa Liidus puudub riik, kus võiks nõnda üleolevalt keskkonnaõigusesse suhtuda. Arvestades eeltoodut, on kõik OÜ-le Pinea inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused tuvastamist leidnud. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja otsuse järgi sellega, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest – hooletusest. Nõnda on ka motiveeritud otsust, milles heidetakse ettevõttele juhatuse liikme kaudu ette, et ta ei olnud piisavalt hoolikas, kuna jättis seadusega pandud kohustused täitmata. Nimetatud hooletu suhtumine on tuvastatud ka H. H kohtuistungil antud ütluste järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega OÜ Pinea on esitatud süüdistuses süüdi. Samas kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega selles, et antud teo eest tuleks karistada OÜ-d Pinea maksimaalse karistusega. Teisalt ei nõustu kohus ka kaitsja alternatiivse ettepanekuga, et jätta ka ettevõte karistuse ebaotstarbekuse tõttu karistamata, sest vajalikku hoolsusstandardit on keskkonnaohtliku ettevõtte poolt siiski liiga rängalt rikutud ja süü ei ole väike. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt, kui puuduvad nii karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis lähtuvalt süü suurusest mõistetakse üldreeglina karistus 1/3 kuni keskmise sanktsioonimäära järgi. Kohus on antud juhul seisukohal, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid on olemas karistust kergendav asjaolu. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kuivõrd varasem karistatus on ettevõttel kustunud, siis tuleb lugeda, et OÜ Pinea 2005.a karistatust ei saa enam arvestada karistuse määra motiveerimisel kui negatiivset eripreventiivset aspekti. Nimetatud süüdistuse raamidest väljajääv asjaolu selgitab üksnes süüteo toimepanemise kujunemist läbi ajalise telje. Kaitsja esitas kohtule istungil OÜ Pinea saasteloa. Seega on käesolevaks ajaks ettevõte end ise kokku võtnud, vajalikud järeldused teinud ja loa korrektselt taotlenud ning kätte saanud. Samuti leiti istungil, et selle loa saamine ei olnud neile sugugi keeruline ega raske. Seega tõenäosus, et OÜ Pinea paneks samase süüteo toime ka 14
(16)4-12-1928 tulevikus on väike. Eelnimetatud asjaolu kohus arvestab karistuse mõistmisel. Süü suuruse arvestamise juures on oluline, et lubatud saastatuse piirmäära ületati 2010 üle 70 korra ja 2011 üle 100 korra. Nimetatud asjaolul tuleks süüd pidada suureks. Samas ei saa arvestamata jätta ka ühte asjaolu karistust pehmendavalt, et ettevõte pärast selle kontrollimist esitas ise üksikasjalikult andmed kohtuvälisele menetlejale 2010 ja 2011 aastate kohta, mis said ka täpsustavalt menetluses süüdistuse aluseks. Seega aitas ettevõte ise ka kaasa menetlusele ja süüdistuse täpsele esitamisele, mis on karistust kergendav asjaolu. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega selles, et asjas esineb raskendava asjaoluna omakasu KarS § 58 lg 1. Juba ettevaatamatu tegu ei saa olla toime pandud omakasu motiivil. Seega on kohtuvälise menetleja otsuses vastuolu. Käesoleval juhul ei ole tegu subjektiivse koosseisu seisukohalt tahtlik, vaid hooletu. OÜ Pinea ei varjanud kuidagi oma tegevusi, vaidlust ei ole selles, et Keskkonnainspektsioon aga teostab jäigalt kontrolli üksnes viie aasta tagant. Loomulikult seoses sellise käitumisega ettevõte säästis, sest ei tasunud saastekulusid süüdistuses toodud ajal. Vaidlus puudub selles, et otsuse kohaselt olid nendeks maksmata jäetud summadeks 2010.a kohta 503 eurot ja 2011.a kohta 897 eurot. Samas tõendite kogum ei viita sellele, et saastetasude maksmise vältimine oli OÜ Pinea eesmärgiks. Kohus arvestades tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, leiab, et peamiseks põhjuseks väärteo toimepanemisel on siiski see, et ettevõtte juht ei valda riigi keelt ja ei ole suutnud oma ettevõttes tagada küllaldasi kontrollimehhanisme ja keskkonnaõiguse seisukohalt küllaldaselt professionaalset abijõudu kasvõi ettevõtte nõustamiseks. Tegemist on ettevaatamatusega. Antud valdkonnas olevalt ettevõttelt tuleb aga eeldada, et ettevõtte ise peab suutma oma tegevused viia kooskõlla keskkonnaõigusega. Ettevõtja peab ise suutma enda poolt delegeeritud vastutavaid töötajaid distsiplineerida, et ettevõtte tegevus vastaks seadustele. 21.09.2012 kohtuistungil esitas kaebuse esitaja 08.05.2006 nõude saastetasu tasumise kohta tollal kahe aasta kohta. Samas nimetatud asjaolu ei puutu käesolevaga esitatud süüdistusse, sest periood on teine ja kohus nõustub teistel alustel, et omakasu motiiv OÜ-l Pinea puudub. Asjaolu, et juba eelmisel korral tasus tagant järgi OÜ Pinea saastetasusid rikkumise tõttu kümne kordses ulatuses on ettevõtja enda risk, hooletus ja suutmatus, kui ta ei suutnud tagada ettevõttes keskkonnanormide täitmist. Ettevõtja ei saa loota, et tema teenib üksnes ettevõtlusest tulu sõltumata keskkonnaõiguse täitmata jätmisest. Käesolevaga leiab aga kohus, et OÜ Pinea oli hooletu ja seetõttu ei olnud tema tegevust kantud omakasu motiivist. OÜ Pinea ei ole varjanud oma tegevusi ja seetõttu kasvõi põgusa huvi korral, oleks Keskkonnainspektsioon probleemid varasemalt avastanud. Nimetatud huvi tekkimiseks oli aga enam kui alust. Selles osas kohus nõustub kaebuse esitajaga ja leiab, et on ka õiglane, kui kohus sellist asjaolu karistuse mõistmisel arvestab. Eeskätt seetõttu, et Keskkonnainspektsioonile oli teada, et ettevõtte juht ei räägi riigi keeld ja tema senine tegevus saastamise osas viitas sellele, et tal puudus selles küsimuses nõutav ülavaade ettevõtte õigustest ja küllaldane kontroll. Liiatigi kui 2005.a trahv tehti ja 2006.a saasteluba jäi puuduste tõttu andmata. Oluline on siin 2006.a taotluse sisu ja haldusorgani vastus, mis eeldanuks jätkuvalt tugevat järelevalvet. Nimelt, kohtutoimik lk 31 on toodud 2006.a Keskkonnainspektsiooni vastus, milles leiti OÜ Pinea saasteloa taotluses on puudused. Samas vastusest tulenevalt on Keskkonnainspektsioon arusaanud, et OÜ Pinea soovib, kas ekslikult või teadlikult märgituna taotluses kajastada asjaolu, et välisõhku OÜ Pinea soovib väljutada kuni 43 tonni lenduvaid lahustiaure aastas. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja ametnik märkis, et taotluses toodud soovi järgi ei olnudki võimalik saasteluba juba 43t järgi välja anda, et ettevõte oleks pidanud esmalt oma tegevuse viima lubatud piiridesse saastet vähendades, et üldse oleks loa andmine võimalik. 15
(16)4-12-1928 Kui just äsjatrahvitud nimetatud ettevõte jättis loataotluses puudused kõrvaldamata, ei saa järelevalve funktsiooniga riigiasutus ka end õigustada sellega, et asutus kontrollib vaid iga 5 aasta ettevõtet. Oleks pidanud oluliseks pidama ja oleks mõistlik olnud, kui asutusel tekkinuks põhjendatud kahtlus, kas sellise saastatuse (43 t) sooviga äsja trahvitud ettevõte on ikka oma tegevusvaldkonda niivõrd palju - diametraalselt muutnud, kui lõppkokkuvõttes jättis taotluses puudused kõrvaldamata. Oma vastuses kaebusele 2. lehel (kohtutoimik tlk 26), on märkinud kohtuväline menetleja, et OÜ Pinea on regioonis üks suuremaid tootjaid. Avalikest registritest nähtuvalt tegeles OÜ Pinea ka mööblitootmisega. Kohus nõustub selles osas ka kaitsja poolega, et kui Keskkonnainspektsioon oleks pärast trahvi tegemist 2005.a huvi tundnud veel OÜ Pinea vastu hea halduse põhimõtetest lähtudes, oleks ilmselt nimetatud hooletut käitumist saanud ettevõtte poolt vältida. Minimaalselt tuleb antud asjaolu ka karistust kergendava muu asjaoluna muuhulgas rakendada. Põhjusel, et igal juhul peab juba soodsa ettevõtluskliima tõttu olema haldusorganil kaasaaitamiskohustus, kui tekivad sellised kahtlused. Haldusorganil oleks pidanud olema pärast puuduste tuvastamist loataotluses oma järelevalve töös tähelepanelikum seoses OÜ-ga Pinea. Mõislik olnuks eeldada, et kas OÜ Pinea unustas puudused kõrvaldamata või ettevõttes ei ole piisavalt pädevaid isikuid, sealjuures olukorras, kus äsjatrahvitud ettevõtte juht ei valda ka riigi keelt. Seega antud juhul, kui eesmärk on keskkonna kaitse, kaldus ka haldusorgani enda tegevuse lubamatusse äärmusesse seaduse mõtte ja tema funktsioonide seisukohast. Eeltoodu ei vabanda siiski täielikult ega olulises määras OÜ Pinea kõnesolevat rikkumist. Keskkonnaohtlikus tegevuse valdkonnas on otseselt kohustused peale pandud ettevõttele, kes peab korraldama ise oma tegevust kooskõlas seadusega – hankima vajalikud load, tasuma maksud, esitama nõutavad aruanded jpm. Järelevalve organitel on piiratud ressursid ja on arusaadav, et demokraatlikus riigis ei ole ka lauskontrolli. Keskkonnainspektsioon oli juba tähelepanu varasemalt juhtinud ja iga ettevõtet peab juhtima ning täitvastust kandma ikka selle firma juhtorgan, mitte riigiorgan. Seetõttu haldusorgani mitte piisavalt kõrge haldussuutlikkus järelevalves ei ole käsitletav ega saa olla ärakasutatav kellegi poolt sellisena, et see vabastaks kellegi süüteokoosseisu realiseerimisel vastutusest. Kohus vaaginud ülaltoodud asjaolusid kogumis, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse üksnes osaliselt, s.o üksnes karistuse osas, mõistes OÜ-le Pinea rahatrahviks alla keskmise sanktsiooni määra järgi 800 eurot. Üle ühekolmandikule sanktsioon on põhjendatud vaatamata kergendavatele asjaoludele, kuna OÜ Pinea siiski rikkus raskelt nõutavat hoolsusstandardit, saastatuse hulk oli väga suur, mistõttu ka OÜ Pinea süü ka kergendavaid asjaolusid arvestades vastab üle ühekolmandikulisele sanktsioonile ja on täielikult seetõttu välistatud VTMS § 30 kohaldamine. Kuivõrd kaebuse esitaja esitas kaks alternatiivset taotlust, millest üks oli taotlus karistuse kergendamiseks, siis kuulub kaebus rahuldamisele ühe taotletud aluse järgi, kuna kohus kergendab antud karistust. Indrek Nummert Kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.