4-12-5957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2013, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-5957 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Väärteoasi Andrei Andreitšenkovi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.12.2012 otsus Kaebuse esitaja Andrei Andreitšenkov (ik: 33911262223) RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 17.12.2012 otsus Andrei Andreitšenkovi väärteoasjas nr 4-12-5957 jätta muutmata.
- Andrei Andreitšenkovi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna välijuht Tarmo Poola koostas 25.10.2012 väärteoprotokolli nr AB 1311365 selle kohta, et Andrei Andreitšenkov juhtis 25.10.2012 kell 10.28 Tallinnas, Tõnismäe tänaval, Pärnu maantee ja Kaarli puiestee vahel, liikudes Kaarli puiestee suunas, mootorsõidukit Mercedes – Benz 300, registreerimismärgiga xxxxxxxxx, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kirjeldatud tegevusega rikkus A. Andreitšenkov LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Janno Sild koostas 28.10.2012 väärteoprotokolli nr AB 1311456 selle kohta, et Andrei Andreitšenkov juhtis 28.10.2012 kell 21.10 Tallinnas, Nõmme teel, Kotka tänava ja Linnu tee vahel, liikudes Linnu tee suunas, mootorsõidukit Mercedes – Benz 300, registreerimismärgiga xxxxxxxx, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 11.07.2012 kuni 09.11.
- Kirjeldatud tegevusega rikkus A. Andreitšenkov LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et A. Andreitšenkovi tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks.
- Harju Maakohus määras ühendada väärteoasjad ühte menetlusse ja lugeda ühendatud väärteoasja numbriks 4-12-
- Kohus määras arutada väärteoasja avalikul kohtuistungil 17.12.2012 algusega kell 09.30 ja saatis kutsed kohtuistungile ilmumiseks menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Menetlusalusele isikule A. Andreitšenkovile saadetud kohtukutse anti allkirja vastu kätte tema emale T A 28.11.2012 (tlk 25). Kohtukutsel oli teavitatud menetlusalust isikut, et tema ilmumine kohtuistungile ei ole kohustuslik ja tema mitteilmumisel võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta (VTMS § 90 lg 1) (tlk 9).
- 17.12.2012 toimunud kohtuistungile A. Andreitšenkov ei ilmunud. Kooskõlas VTMS § 41 lg-ga 2 luges kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Ilmumist takistavatest asjaoludest A. Andreitšenkov kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Maakohtu otsus
- 17.12.2012 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-12-5957 mõistis Harju Maakohus Andrei Andreitšenkovi süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistas teda 15 päeva pikkuse arestiga, kohustades teda aresti kandma asuma hiljemalt 31.01.
- Kohus luges aresti kandmise alguseks A. Andreitšenkovi poolt reaalselt aresti kandmisele asumise ning määras A. Andreitšenkovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada tema suhtes sundtoomist arestimajja. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus asus seisukohale, et A. Andreitšenkov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A. Andreitšenkov küll töötab, kuid temale määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pidanud kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Andreitšenkovi ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 42 kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole A. Andreitšenkov hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on ka varem arestiga karistatud, leidis kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 15 päeva. Apellatsioon 2
- Harju Maakohtu 17.12.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni A. Andreitšenkov, kes vaidlustab maakohtu otsust karistuse liigi osas. Apellant leiab, et temale maakohtu poolt karistuseks mõistetud 15 päeva pikkune arest on toimepandud rikkumist arvestades liiga range. Apellant palub talle mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt apellant ei vaidle vastu, et ta ei ilmunud Harju Maakohtu istungile ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist, kuid märgib, et ta ilmus kohtusse 19.12.2012, kohe pärast seda, kui ta sai teada 17.12.2012 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungist. Kohtuistungile mitteilmumise põhjuseks oli asjaolu, et apellant ei ela püsivalt kohtukutsel märgitud elukohas, kuna novembri algusest elab ta oma elukaaslase elukohas aadressil K. Kärberi 60-203, Tallinn. Seoses sellega, et apellandi ema T A elab Siili tänaval, mis asub Mustamäe linnaosas, ning oma tööga hõivatuse tõttu, on ta kogemata unustanud kutsest teatada. Eeltoodust ning toimepandud väärteo sisust lähtuvalt apellant ei vähenda oma süü raskust, kuid leiab, et tema suhtes kohaldatud karistuse liik on range. Apellant märgib, et ta võib kanda karistuse sama hoolsusega juhul, kui tema suhtes kohaldatakse üldkasulikku tööd. Üldkasulikule tööle rakendamisel oleks ta ühiskonnale kasulikum kui tema paigutamisel arestimajja.
- Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus A. Andreitšenkovi apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonis esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja märkis, et karistuse eesmärk ei ole anda isikule võimalust valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus A. Andreitšenkovi kaebuse seega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. A. Andreitšenkov on oma apellatsioonis esitanud ringkonnakohtule taotluse tema suhtes aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et kuigi seadus ei keela kohtuotsuse vaidlustamisel taotleda aresti asendamist üldkasuliku tööga, tuleb niisugust taotlust esitades selgelt ja veenvalt põhjendada, miks ei esitatud sellist taotlust mitte kohtuotsuse teinud esimese astme kohtule vaid alles ringkonnakohtule. Kuivõrd A. Andreitšenkov oma väärteoasja arutamisele Harju Maakohtu 17.12.2012 kohtuistungile ei ilmunud, siis ei esitanud ta maakohtule ka mingeid taotlusi temale üldkasuliku töö kohaldamise osas. Apellant põhjendab enda kohtuistungile mitteilmumist väitega, et tema ema, kellele kohtukutse allakirja vastu kätte anti, unustas sellest A. Andreitšenkovi teavitada. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud apellandi väide ei anna alust asuda seisukohale, et antud asjas oleks tegemist menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt anti menetlusalusele isikule A. Andreitšenkovile saadetud kutse Harju Maakohtu 17.12.2012 kohtuistungile ilmumiseks allkirja vastu kätte 28.11.2012 A. Andreitšenkovi emale (tlk 25), mistõttu maakohus luges õigustatult kutse menetlusalusele isikule vastavalt VTMS § 3 41 lg-le 2 kätteantuks. Sellest tulenevalt asus kohus ka õigustatult seisukohale, et menetlusalune isik oli seega teadlik oma väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd A. Andreitšenkov 17.12.2012 toimunud kohtuistungile aga ei ilmunud, ilmumist takistavatest asjaoludest kohtule ei teatanud ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist, siis arutas maakohus õigustatult väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning tegemist ei ole menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Esitades aga käesoleval juhul ringkonnakohtule taotluse, mille rahuldamine tooks seejuures kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise karistuse osas, ei ole apellant esitanud mingeidki põhjendusi selle kohta, milles seisneb antud juhul maakohtu otsuse, milles kohus vastava taotluse puudumisel menetlusaluse isiku suhtes üldkasulikku tööd ei kohaldanud, ebaseaduslikkus.
- Apellandi poolt esitatud taotluse sisust tulenevalt märgib aga ringkonnakohus järgmist. A. Andreitšenkov vaidlustab Harju Maakohtu 17.12.2012 otsust karistuse liigi osas, paludes talle karistuseks mõistetud 15 päeva pikkune arest asendada üldkasuliku tööga põhjendusel, et tema rakendamine üldkasulikule tööle on ühiskonnale kasulikum kui tema paigutamine arestimajja. Harju Maakohus on A. Andreitšenkovile karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. A. Andreitšenkovi on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega ja samuti ka arestiga, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seejuures on teda karistatud ka samalaadse väärteo eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades A. Andreitšenkovi õigusrikkumiste korduvust ja ka seda, et varasemad rahatrahvid on tema poolt tasumata, on põhjendatud A. Andreitšenkovi suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes aga asjaolu, et A. Andreitšenkov on väärtegude toimepanemist jätkanud vaatamata talle varem karistuseks kohaldatud arestile, on põhjendatud maakohtu poolt A. Andreitšenkovile aresti kohaldamine sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Seoses apellandi väitega, et üldkasulikule tööle rakendamisel oleks ta ühiskonnale kasulikum kui tema paigutamisel arestimajja, märgib aga ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigilisem karistus seda eesmärki ei täida, ei saa aga rääkida sellest, et niisugune karistus on ühiskonnale kasulikum. Ringkonnakohus nõustub A. Andreitšenkovile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, A. Andreitšenkovile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 17.012.2012 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Urmas Reinola 4