4-13-815/2

4-13-815 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruaril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-815 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Kalle Kama väärteoasi väärteoprotokolli AB 1174990 - 13.03.2013.a alusel liiklusseaduse § 201 lg 2 LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi Kalle Kama (isikukood 36907026018, EV kodanik, Menetlusalune isik elukoht määratlemata, elukoht Len elukoht xxx; töökoht: V ) kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Istungil osalenud isikud Küünarpuu; menetlusalune isik Kalle Kama RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kalle Kama LS § 201 lg 2; 227 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. Aresti kandmise aja algust lugeda Kalle Kama kinnipidamisest, s.o alates 13.veebruarist 2013.a kell 11.08. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Politseijaoskonna poolt on 13.02.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1174990 selle kohta, et Kalle Kama 13.02.2013.a kell 11:08 Harju maakonnas, Harku vallas, Harku-Rannamõisa tee 5.kilomeetril juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 78+/- 3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Lubatud sõidukiirus 50 km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kalle Kama rikkus LS § 33 lg 2 p 9; 15 lg 1 p 2 ja 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LKindlS § 661 lg 1 ja LS § 227 lg 1 ja 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks kohtu koosseisu. Kohus selgitas menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Kalle Kama selgitas, et soovis ainult oma kaitsjat advokaat Repnaud, kes on haige. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Kohus selgitab, et menetlusalusel isikul on vastavalt VtMS §-le 19 lg 1 p 2 õigus kaitsja abile sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. VtMS §-le 19 lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Antud juhul on Kalle Kama´le võimaldatud võtta ühendust oma kaitsjaga, kaitsja advokaat Repnau on menetlusalusele isikule ja ka kohtule teatanud, et ta on haige ja ei saa osaleda menetlustoimingutes, ei ole nimetanud asenduskaitsjat. VtMS § 19 lg 3 toodud kaitsja kohustusliku osavõtu aluseid käesoleval juhul ei esine, seega leiab kohus, et on võimalik väärteoasja menetleda ilma kaitsja osavõtuta. Menetlusalune isik Kalle Kama kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Palub kohaldada arestipäevi ositi, et mitte kaotada tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Kalle Kama´t tuleks karistada LKindlS § 661 lg 1 ja LS § 227 lg 1 ja 201 lg 2 järgi arestiga 5 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos LKindlS § 661 lg 1; Liiklusseaduse §-de 227 lg 1 ja 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga; kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kalle Kama´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kalle Kama´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Kalle Kama´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kuigi Kalle Kama töötab ametlikult, on temale varasemalt liikluseeskirjade rikkumiste eest mõistetud rahatrahvid on tasumata, seega ei ole tema karistamine rahalise karistusega mõistlik. Karistuse mõistmisel Kalle Kama´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Isikul ei ole juhtimisõigust, sellest hoolimata sõidab autoga, paneb toime liiklusrikkumisi. Samas on oluline märkida, et Kalle Kama on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest, viimati on Kalle Kama liiklusalaste väärtegude eest karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.novembri 2012.a otsusega, millega talle mõisteti karistuseks LS § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 226 lg 1, LKindlS § 661 lg 1 järgi arest 30 päeva, millise kohus pidas võimalikuks KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada üldkasuliku tööga 60 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tunnid on sooritatud. Seega on kohtu arvates riik ammendanud Kalle Kama´le liiklusalaste väärtegude eest karistuste mõistmisel alternatiivsed karistusviisid, ei rahatrahv, ega ka aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole suutnud mõjutada Kalle Kama hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest, seega tuleb talle mõista karistuseks arest. Käesoleva väärteo eest aresti määramisel leiab kohus, et see peab olema sanktsiooni keskmisest väiksem. Samas ei ole kohtu arvates põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kuna mõistetav arest saab olema lühiajaline ning juba praegu langeb osa arestipäevadest nädalavahetusele. Eeluurimiskohtunik Katre Poljakova /allkiri/