4-13-740/2

Väärteoasi nr.4-13-740 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 11.veebruaril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-740 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Anneli Helmann Tõlk Väärteoasi Andrei Kalatš väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik Andrei Kalatš 38812195219, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse vanem-väärteomenetleja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Kalatš Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 2 (kaks) päeva. Aresti kandmise algust arvata Andrei Kalatš´ile Harju Maakohtu 11.02.2013.a otsusega väärteoasjas nr 4-13-739 mõistetud aresti ärakandmisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju Politseijaoskonna poolt on 10.02.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1309434 selle kohta, et Andrei Kalatš 10.02.2013.a kell 03:30 ajal Osmussaare tn, Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Andrei Kalatš rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Kohus selgitab, et Anneli Helmann on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 21.01.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Andrei Kalatš selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Andrei Kalatš kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Naine kukkus jala katki, ei tahtnud kiirabi välja kutsuda, pidi talle tablette viima. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Andrei Kalatš´i tuleks karistada LS § 201 lg 1 järgi arestiga. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollides tooduga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Andrei Kalatš´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Andrei Kalatš´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Andrei Kalatš´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Andrei Kalatš ei tööta ametlikult, kohtule esitatud andmeid tema sissetulekute suuruse osas, seega ei ole tema karistamine rahalise karistusega otstarbekas. Karistuse mõistmisel Andrei Kalatš´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Andrei Kalatš´il puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta sõidukit juhtima omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, tal puudub sissetulek, millest tasuda trahvi, tema selgitused homme tööle asumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Seega kõike eeltoodut arvestades tuleb Andrei Kalatši karistada arestiga, kuid arvestades, et ta ei ole varem aresti kandnud võib temale määratav arest olla sanktsiooni miinimumi lähedane. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/