1-11-9719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2012 a Pärnu Kuninga t. kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9719 (08250002484) Kohtukoosseis Ko

§ 178

lg 1, § 373 järgi üldmenetluses Süüdistatav Toomas Maarand, isikukood 36109304210, XXXXX, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.04.05.1990 a. Pärnu Maakohtu poolt ENSV KrK § 117 alusel 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega. KrK § 27 alusel kohaldatud lisakaristusena pedagoogilise tegevuse keeldu 5 aastaks. Väärteokorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 24.11.2010 a. ning jäetud Pärnu Maakohtu 10.10.2011 a. kohtu alla andmise määrusega muutmata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-313, § 315 kohus otsustas: Õigeks mõista Toomas Maarand süüdistuses

§ 373järgi.

Süüdi tunnistada Toomas Maarand

§ 178

lg 1 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega, milline aga jätta

§ 74

lg 1 ja 3 järgi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Toomas Maarand (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.

Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Katseaja algust arvata alates 27.04.2012 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista Toomas Maarand’ilt KrMS § 180 lg 1 kohaselt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS 1 1-11-9719 § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud (0.45) nelikümmend viis senti. -Välja mõista Toomas Maarand’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha

§ 178lg 1 järgi.

Lisaks eeltoodule hoidis Toomas Maarand oma elukohas Pärnu maakonnas X, X elamu teisel korrusel kuni läbiotsimise teostamiseni 23.10.2010 a. tema enda poolt ajavahemikul 1995 a. kuni 1997 a. erinevatel aegadel pildistatud fotode negatiive ja fotosid, millel on erootilises situatsioonis ja poseerimas kujutatud 13 aastast F. O. (sünd. X a.), 11 aastast M. O. (X a.), 13 aastast T. T. (sünd. X a.), 12 aastast K. K. (sünd. X a.), 12 aastast T. K. (sünd. X a.), 11 aastast M. T. (sünd. X a.), 13 aastast J. K. (sünd. X a.), 10 aastast T. V.(sünd. X a.), 10 aastast P. V. (X a.) ning tuvastamata kuupäevadel pildistatud 4 fotot, millel on erootilises situatsioonis ja poseerimas kujutatud teadvalt nooremaid, kui 14 aastaseid I. T. (sündX a.) ja A.L. (sünd. X a.) ning teisi, eeluurimisega tuvastamata, nooremaid, kui 14 aastaseid isikuid. Samuti tema, hoidis enda elukohas X, X, X elamu teisel korrusel kuni 11.01.2011 a. läbiotsimise teostamiseni tema poolt 04.02.2000 a. pildistatud fotode negatiive ja fotosid, millel on erootilises situatsioonis ja poseerimas kujutatud 13 aastast K. K. (sünd. X a.), 12 aastast H. L. (sünd. X a.) ja 12 aastast S. M. (sünd. X a.), s.o. nooremaid, kui 14 aastaseid isikuid. Eeltoodu põhjal on Toomas Maarand’ile esitatud süüdistus

§ 178

lg 1 järgi nooremat kui neljateistaastast isikut erootilises situatsioonis kujutava pildi hoidmises. Veel oli Toomas Maarand’ile esitatud süüdistus selles, et tema, olles 04.05.1990 a. Pärnu Maakonna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 117 järgi 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega ja lisakaristusena õiguse äravõtmisega töötada 5 aastat pedagoogilisel tööl, eiras sellist teadmist lastega seotud haridusalaseks tegevuseks X X töölepingut sõlmides, asudes 17.09.2007 a. kuni 31.05.2008 a. ja 22.09.2008 a. kuni 31.05.2009 a. tööle X X juhendajana ning 01.04.2008 a. kuni 31.05.2008 a. X X asumisega, samuti X X käsunduslepinguid sõlmides, asudes 15.09.2009 a. kuni 31.05.2010 a. ja 01.10.2010 a. kuni 31.05.2011 a. X X juhendajana tööle asumisega alates 20.07.2007 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4 ning alates 01.09.2010 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 75 p 7 nõudeid, mille kohaselt ei tohi pedagoogina töötada isik, keda on karistatud Karistusseadustiku § 133 lg 2 p 2, § 141 lg 2 p 1, § 142 lg 2 p 1, § 143 lg 2 p 1, § 1431 lg 2 p 1, §-des 144-146 või §-des 175-178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi, teades seega, et nimetatud kohtades tööle asudes rikub ta teadvalt eriseaduse kohaselt teataval ametikohal või erialal töötamise keeldu. Eeltoodu põhjal on Toomas Maarandile esitatud süüdistus

§ 373järgi seaduses ettenähtud teataval erialal töötamise keelu rikkumises.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatav Toomas Maarand end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt leiti küll tema elukohast tema poolt pildistatud fotosid, millel oli jäädvustatud paljaid, alaealisi poisse, kuid fotod on tehtud juhuslikest, olmesituatsioonidest lähtuvatest olukordadest fotodel kujutatud noorukite enda initsiatiivil. Süüdistatav kinnitas, et tema ei ole teinud noorukitele ettepanekut pildistamiseks poseerida, samuti ei tekita fotod temas erootilisi emotsioone ega rahuldust. Toomas Maarand’i hinnangul on tegemist tavaliste lastest ning noortest tehtud fotodega. Samuti kinnitas süüdistatav seda, et tal oli kavatsus fotod ahjus ära põletada ning neist vabaneda, kuid ajal, kui suri süüdistatava isa ning süüdistatav 3 1-11-9719 ise parajasti kodus ei viibinud, oli tema ema süüdistatava teadmata fotod ülemisele pööningukorrusele tagasi viinud. Süüdistatav väitis ka seda, et tema hobiks on juba 1970 aastast olnud fotograafia ning ta on teinud umbes 20000 fotot inimestest, loodusest, hoonetest ja muust, kusjuures talle on meeldinud pildistada ootamatuid situatsioone. Eeltoodust tulenevalt on muude fotode hulka sattunud ka mõned üksikud, juhuslikult tehtud fotod paljastest noorukitest. Süüdistuses

§ 373osas Toomas Maarand end samuti süüdi ei tunnistanud seletades, et teda küll karistati 1990 aastal kohtu poolt ENSV Kr

K § 117 alusel ning temal võeti lisakaristusena 5 aastaks ära õigus töötada pedagoogilisel tööl, kuid ta teadis, et nimetatud keeld on temal alates 1995 aastast lõppenud. Sõlmides X X alates 2007 aastast töö-ja käsunduslepingud pedagoogilisel alal töötamise kohta, ei teadnud ta, et see on Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse kohaselt keelatud. Prokurör leidis, et Toomas Maarand’i süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning taotles tema süüdi tunnistamist nii

§ 178

lg 1 kui ka

§ 373

järgi ning tema karistamist tingimusliku karistusega, 1 aastase vangistusega

§ 74lg 1 ja 3 järgi tingimisi, 2 aastase katseaja kohaldamisega.

Süüdistatava kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud ning taotles tema õigeks mõistmist nii süüdistuses

§ 178

lg 1 kui ka

§ 373järgi.

Kaitsja hinnangul puuduvad süüdistatava käitumises kuriteokoosseisu tunnused, samuti on kaitsja hinnangul

§ 373

järgi süüdistuse aluseks olev Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4 põhiseadusega vastuolus. Kaitsja taotles kohtult tunnistada eelnimetatud seadusesäte põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta see kohaldamata. Samas kaitsja möönis, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral nimetatud süüdistuses, ei pea kohus eeltoodud sätte Põhiseadusele vastavust vaagima. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et Toomas Maarand’i süü kurteo toimepanemises süüdistuses

§ 178

lg 1 järgi on leidnud tõendamist ning seda alljärgneva põhjal: Süüdistatavale Toomas Maarand’ile on esitatud süüdistus

§ 178

lg 1 järgi erootilises situatsioonis, nooremat kui neljateistaastase isikut kujutavat pildi ehk piltide hoidmises.

§ 178

ettenähtud objektiivne koosseis sisaldab muuhulgas piltide, kirjutiste ning muude teoste või ka nende reproduktsioonide hoidmist, millel on kujutatud erootilises situatsioonis nooremat, kui neljateistaastast isikut. Teoste (antud juhul fotode) hoidmiseks

§ 178

mõttes on nende valdamine, milleks tuleb lugeda tegelikku võimu asja üle Asjaõigusseaduse § 32 mõttes. Tegeliku võimu all tuleb lugeda isiku võimalust asja valitseda, kusjuures valdust tuleb mõista argielu, mitte õiguslikus tähenduses (Riigikohtu lahend 3-1-1-93-07 p. 7.1). Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab oma asja vahetult ilma takistuseta mõjutada. Asja tuleb lugeda isiku valduses olevaks, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis, kusjuures ruumi all ei tule mõelda mitte ainult korteri või maja sisemust, vaid selle juurde kuuluvat territooriumi (nt. aed, hoov jms.), kusjuures valdus säilib ka siis, kui omanik ei tea hetkel asja asukohta. Valdus lõpeb juhul, kui tekib väline mulje, et asi on oma asukohta unustatud või teadlikult maha jäetud, samuti ei ole asi isiku valduses, kui isik on selle kaotanud või maha unustanud ruumi või kohta, mida ta ei valitse (nt. tänavale, kellegi teise isiku juurde koju vms.). Subjektiivsest küljest eeldab

§ 178

toimepanek tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava elukohas, milline asub X, X X X kahel korral, s.o. 23.11.2010 a. ja 11.01.2011 a. läbi viidud läbiotsmised (läbiotsimisprotokollid koos fototabelitega I kd. t.l. 83-88, 100-110). Läbiotsimise käigus on leitud ning ära võetud fotosid, fotode juures olnud fotonegatiive ja slaide, samuti ka süle- ja lauaarvuti ning paberkandjal asuv kirjalik materjal. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et Toomas Maarand’ilt äravõetud fotod on pildistatud ehk

§ 178mõttes valmistatud erinevatel aegadel ajavahemikus 1984-1988 a., 1995-1997 a.

ning 04.02.2000 a. Eeltoodust lähtudes ei ole Toomas Maarand’ile esitatud süüdistust fotode 4 1-11-9719 valmistamises, kuivõrd selles osas on süüteod aegunud, kuid on esitanud süüdistus noorema kui neljateistaastase isikut erootilises situatsioonis kujutava pildi hoidmises, milline on vältav kuritegu ja mis ei ole aegunud, kuna süüteo toimepank algas pärast piltide valmistamist ning lõppes pärast nende avastamist ja äravõtmist läbiotsimise käigus. Hindamaks Toomas Maarand’i süü küsimust antud süüdistuse osas, tuleb kohtul hinnata, kas Toomas Maarand’i elukohast läbiotsmisega leitud ning ära võetud piltidel (fotodel) oli kujutatud nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid ning seda erootilistes situatsioonides

§ 178

mõttes, kas nimetatud pildid asusid Toomas Maarand’i valduses ning kas ta hoidis neid oma elukohas tahtlikult. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid ütlusi tunnistajad, keda oli jäädvustatud süüdistatava elukohas leitud fotodel – tunnistaja G. S. kinnitas, et puutus T.Maarand’iga kokku põhikoolis õppimise ajal 1980-1988 a., kui T.Maarand oli tema treeneriks. Asja kohtulikul uurimisel talle esitatud fotodelt (asitõendite vaatlusprotokoll nr. 1 p.10 I kd. t.l. 110, kriminaalasja juures fotod kollases ümbrikus) tundis ta end ära ning seletas, et pildid on tehtud süüdistatava poolt X tiigi ääres ajal, kui ta käis kuuendas klassis ning oli siis 12 või 13 aastane, kuna kooli, esimesse klassi läks ta 7 aastaselt. Samuti olid teised pildile nr. 3 jäädvustatud noorukid T. T., M. T. ja V. O. nooremad, kui 14 aastased – T. T. sama vana, kui G. S., M. T. ja V. O. aga nendest veel 2 aastat nooremad, 10 või 11 aastased. Tunnistaja kinnitas, et pildid tehti süüdistatava algatusel, samuti tegi süüdistatav ettepaneku, et piltidel kujutatud alaealised poisid pildistamiseks poseeriksid. Kriminaalasja 25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisa 1 p 1 all (I kd. t.l. 152, kriminaalasja juures fotod valges ümbrikus) äratoodud fotodel on fotol nr. 2 X tiigi ääres olnud G. S., K. M. ja A. K. ning veel umbes sama vana nooruk. Tunnistaja ütlustel on foto tehtud ajal, kui ta käis 2-4 klassis ja oli siis umbes 8-10 aastane. Sama vanad on ka teised fotol jäädvustatud poisid. Sama asitõendite vaatlusprotokolli lisa 1 p 4 all (I kd. t.l. 152, fotod valges ümbrikus) äratoodud mustvalgetel fotodel on mitmel fotol, kus tunnistaja on alasti, jäädvustatud teda nii 2.- 3 klassis käimise ajal 8-9 aasta vanusena ning 6-7 klassis käimise ajal, s.o. ajal kui ta oli 12-13 aastane. Tunnistaja kinnitas, et kõik eelnimetatud fotod on pildistatud Toomas Maarand’i poolt ning pildistamisel tegi viimane ka ettepaneku poseerimiseks. Samuti kinnitas tunnistaja, et ta ei tea, miks süüdistatav teda ning teisi noorukeid pildistas, kuivõrd ei tema ega teised noorukid taoliste piltide tegemiseks soovi ei avaldanud. Samas ei avaldanud nad ka vastumeelsust pidades pildistamist naljaks. Samuti avaldas tunnistaja, et ta pildistamistest vanematele ei rääkinud, kuna sai aru, et selliste piltide tegemine ei ole sobilik. -M. T. kinnitas enda õppimist X X aastatel 1982 kuni 1990 a. ning Toomas Maarand oli tema korvpalli treeneriks. Asitõendite vaatlusprotokolli lisa nr. 1 p 10, I kd. t.l. 110, fotod kollases ümbrikus fotodelt tundis ta ära enda, G. S., V. O. ja K. M.. Tunnistaja kinnitas sarnaselt G. S., et pildid tegi Toomas Maarand X tiigi juures. Pildistamise ajal käis tunnistaja

1. klassis ning võis olla umbes 12 aastane. Sama vanad olid ka tema klassikaaslased G. S. ja V. O.. -K. M. tunnistas samuti, et grupifotol (Asitõendite vaatlusprotokolli 20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. lisa nr. 1 p 10, I kd. t.l. 110, kollane ümbrik) on G. S., T. T., V. O. ja M. T.. Fotol nr. 2 on tema, s.o. K. M.. Tunnistaja ei mäletanud, kes fotod pildistas, kuid kinnitas, et tema oli pildistamise ajal eelnimetatutest noorukitest vanem, 15 aastane. -Tunnistaja T. T. kinnitas, et oli põhikoolis käies skaut ning Toomas Maarand oli tema juhendajaks. Kriminaalasja juurde võetud punaste kaantega VALOKUVIA fotoalbumis olevatelt fotodelt (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p. 3, I kd. t.l. 108) tundis ta fotodelt nr. 6,7,11 ära enda, samuti tundis ta erinevatelt piltidelt ära veel F. O., M. O., K. K., T. K., K. N., A. E., J. K. ja M. T.. Tunnistaja ütluste kohaselt tehti kaks grupipilti alasti, kõigist rivis seisvatest eelnimetatud poistest ilmselt Toomas Maarand’i poolt ning tõenäoliselt tegi T.Maarand ka ettepaneku pildistamiseks poseerida, samuti suunas ta neid selleks. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta piltide tegemise ajal (14.06.1995 a. kuupäev fotodel) 12 aastane. -P. V. andis ütlusi sama VALOKUVIA fotoalbumi fotode kohta seletades, et ta on fotodel nr 15 ja 5 1-11-9719
2. Kuna fotodelt on näha, et need on pildistatud 06.12.1997 a., siis oli ta pildistamise ajal 10 aastane. Fotoümbrikus nr. 4081450 (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p. 4, I kd. t.l. 109) tundis P. V. kolmel fotol, millistel on teda kujutatud alastiolekus enda ära. Tunnistaja ütlustel oli ta fotode tegemise ajal 12 aastane ning need võidi teha Mihkli pastoraadis Toomas Maarand’i poolt. Tunnistaja ütlustel võis ta piltidel kujutatud poosid ise, enda algatusel esitada. Samuti on fotoümbrikus nr. 5639696 (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p. 5, I kd. t.l. 109) fotol 6A P. V. pildistatuna alasti 12 või 13 aastasena. Tunnistaja ütlustel ei tea, miks teda sellisel viisil on pildistatud, kuid ta kinnitas, et teda pildistamiseks ei ole sunnitud. Samas ta tunnistas, et sellised, temast tehtud pildid on häirivad. -T. K. andis ütlusi selle kohta, et tema osales 12-13 aastasena X ja X, kus tema juhendajaks oli Toomas Maarand. Punast värvi VALOKUVIA fotoalbumi (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p 7, I kd. t.l. 109-110) piltidel kujutatud alasti poistest tundis tunnistaja fotol nr. 7 olevalt alasti poiste grupipildilt vasakult teisena ära enda. Tunnistaja ütlustel oli ta pildistamise ajal 12 aastane. Samuti on teistel fotodel jäädvustatud 12 aastaseid T. T., F. O., 11-12 aastaseid K. N., M. O., 13-14 aastast F. O., A. E. ja J. K.. Fotol nr. 8 on alasti poisina pildistatud 11 aastast M. T. ning fotodel 13 ja 14 T. nimelist noorukit. Tunnistaja ütlustel pildistas noorukeid X X olnud Toomas Maarand, kes tegi poistele ettepaneku pildistamiseks riidest lahti võtta. Tunnistaja kinnitas, et pidas sellist pildistamist siis naljaks, kuid praegu sellised pildid teda siiski häirivad. -J. K. ütlustel osales ta X tegevuses 1994 -1996 a. ning Toomas Maarand oli siis X. VALOKUVIA fotoalbumi fotodelt (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud lisa nr. 1 p. 7, I kd. t.l. 109-110) tundis tunnistaja alasti pildistatud poistest fotodelt nr. 1 ja 6 ära F. O., grupifotolt nr. 7 K. K.. M. T., F. (perekonnanime ei mäletanud) ning enda. Fotodel nr. 8-9 teiste, riietega isikute kõrval paljalt pildil olevas noorukis aga M. T.. Tunnistaja kinnitas, et ta oli pildistamise ajal 12 aastane ning temast tehtud pilt teda ei häiri. Samas tunnistaja möönis, et taolised pildid võivad olla häirivad teistele nendel jäädvustatud isikutele. Samuti kinnitas tunnistaja, et pildistamiseks survet ei avaldatud ning poseerimist ei olnud. -M. T. andis ütlusi sama, eelnimetatud VALOKUVIA fotoalbumi fotode kohta. Nimetatud fotoalbumi fotodelt tundis ta ära fotodelt nr. 1 F. O., nr. 6 F. O. ja T. T., nr. 7 paremalt neljandana enda, samuti teised noorukid: vasakult paremale K. K., T. K., M. O., K. N., T. T., enda, F. O., A.E. ja J.K.. Samuti on fotodel nr. 8 ja 9 tema, s.o. M. T. paljalt. Tunnistaja ütluste kohaselt on pildid tehtud X ajal X kandis, kuid ta ei mäleta enam pildistamise täpseid asjaolusid. Tunnistaja möönis, et pildid võidi teha süüdistatava ettepanekul, kuid ta ei ole praegu selles enam kindel. -A. L. andis kohtus ütlusi samuti sama, punast värvi VALOKUVIA fotoalbumis olevate fotode kohta. Tunnistaja ütlustel on fotodel 1-4 kahe alasti poisi puhul tegemist tema ning I. T.. Pildistamise ajal oli tema 11-12 aastane, I. T. aga temast umbes 4 aastat noorem. Täpsemaid pildistamisega seonduvaid asjaolusid tunnistaja enam aga ei mäletanud, kuna pildistamine toimus kaua aega tagasi. -A. L. ütluste kohaselt osales ta 13-14 aastasena X X tegevuses ning nende juhendajaks oli Toomas Maarand. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid teised skaudirühma poisid koos nende juhendajaga X ujulas ujumas ning Toomas Maarand oli neile seal rääkinud seksuaalse sisuga juttu mainides „noku pepu peale panemist“. Samas tunnistaja ei teadnud, kas ujulas käidi ujumas ujumisriietega või paljalt. -H. L. seletas, et osales Toomas Maarand’i juhendatavas X ajal, kui ta käis X X alustades selles osalemist 10 aastasena. Kohtuistungil tunnistajale esitatud fotodelt (25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli lisa 1, p. 5, fotod valges ümbrikus) on jäädvustatud 04.02.2000 a. toimunud X ujumist X ujulas. Tunnistaja tundis fotodelt nr. 3 dušši all pildistatud noorukites ära oma 6 1-11-9719 klassivenna K. K., enda ja S. M.’i, fotodelt 4,5 ja 6 paljalt basseini ääres seisvates noorukites aga K. K., S. M. ning enda. Fotol nr. 9 on paljalt ujudes pildistatud teda ennast, K. .K. ja S. M.. Tunnistaja kinnitusel ei avaldanud keegi poistest soovi endast alasti olles pilte teha, samuti on sellised pildid tema jaoks praegu häirivad. Pildistamise ajal oli H. L. 12 aastane ( sünd. X a.). -S. M. ja K. K. osalesid kohtus antud ütluste kohaselt samuti samal ajal koos H. L. X Toomas Maarand’i juhendamisel ning käisid samuti 04.02.2000 a. X X ujulas ujumas. Kohtuistungil neile esitatud fotodelt (25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli lisa nr. 1, p. 5, fotod valges ümbrikus) tundis S. M. fotolt nr. 5 paljalt basseini ääres seisvas noorukis ära enda ning K. K. enda fotolt nr.
3. Samuti tundsid mõlemad tunnistajad fotolt nr. 3 dušši all paljalt pildistatud poistes ära, et seal on nemad ise (S.M. ja K.K.) ning lisaks neile veel H. L.. Fotolt nr. 6 tundis mõlemad tunnistajad basseini ääres paljalt seisvas poisis ära H. L. ning fotol nr. 8 on paljalt, ilma püksteta ujuvaks noorukiks K. K.. Fotol nr. 9 ujuvad aga paljalt basseinis H. L., K. K. ja S. M.. Kuna tunnistaja S. M. on sündinud X a., oli ta 04.02.2000 a. toimunud pildistamise ajal 12 aastane, K. K. aga 13 aastane (sünd. X a.). Nii S. M. kui ka K. K. kinnitasid kohtus, et nende alasti pildistamine Toomas Maarand’i poolt toimus mitte nende vaid Toomas Maarand’i initsiatiivil, kes tegi selleks ettepaneku (K. K. ütlustel ütles T.Maarand neile „Teeme pulli ja võtame püksid ära“). Samuti kinnitas K.K., et T.Maarand tegi ettepaneku teha pildistamiseks poose, S.M. aga mäletas, et dušši all olemise pildistamisel tegi T.Maarand neile ettepaneku öeldes „Võtke poos sisse“. Tunnistajate hinnang eelnimetatud fotodesse on negatiivne. Siim Mürk’i ütlustel on sellised fotod häirivad ning lausa perverssed, samuti on need K. K. hinnangul teda häirivad. Mõlemad tunnistajad kinnitasid veel seda, et sellised pildid nendes mingeid seksuaalseid elamusi ei tekita. Hinnates eeltoodud tunnistajate, piltidel jäädvustatud isikute kohtus antud ütlusi, asus kohus järgmisele seisukohale - Kõigi tunnistajate ütlustest nähtuvalt pildistati neid ilma riieteta, alasti, kui nad olid alaealised. Nende pildistajaks oli täisealine isik, nende juhendaja ning pedagoog Toomas Maarand, s.o. süüdistatav. Kõik pildistatud noorukid, välja arvatud K. M. kollases ümbrikus asuval fotol, olid süüdistuses kajastatud fotodel alla 14 aastased – valdavalt vanuses 1113 aastat aga ka nooremad. P. V. VALOKUVIA albumis asuvatel fotodel 10 aastane. Kuna Toomas Maarand oli pildistatud noorukite X juhendajaks, siis oli ta ka teadlik nende vanusest, s.o. sellest, et tegemist on alla 14 aastaste noorukitega. Asjaolu, et tegemist oli alaealiste, ilmselgelt alla 14 aastaste noorukitega, on kohtu hinnangul näha ka fotodelt, nendel jäädvustatud isikuid visuaalselt hinnates. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud fotode tegemise initsiaatoriks mitte nemad, vaid süüdistatav, kes tegi ettepaneku pildistamiseks riidest lahti võtta (tunnistaja T.K. ütlused). Samuti kinnitasid mitmed tunnistajad – G. S., T. T., S. M., K. K., et süüdistatav tegi pildistamisel ettepaneku poseerimiseks. Asja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav, et fotod on hetkeolukordade kajastusena ning ta ei ole kellelegi teinud ettepanekut fotodel poseerimiseks. Kohus süüdistatava eelnimetatud seisukohaga ei nõustu, kuna kõikidel, süüdistuses kajastatud fotodel viitab nendel kujutatud isikute kehahoiak ning asend poseerimisele. Nii on pildil kujutatud võtnud sisse kindla asendi, samuti vaatavad nad kaamerasse. Samuti on nende pildistamisel nn. mängulises situatsioonis pildistaja püüdnud tabada kindlaid teatud fikseeritud kehaasendeid ja momente. Kohus on seisukohal, et kui süüdistatav oleks noorukeid pildistanud juhuslikes, n.ö. hetkeolukordades, oleks nende kehaasendid, fotodel paiknemine ning ka vaate ning tähelepanu suunatus olnud hoopis teistsugune. Süüdistuses kajastatud fotodel on nende tähelepanu aga ilmselgelt suunatud pildistajale ning pildistamisele. Asjaolule, et tegemist ei olnud nn. hetke või olmeolukordi kajastavate fotodega, viitab veel see, et kõikidel fotodel on noorukid jäädvustatud paljastatud, kaamera poole suunatud suguelunditega. Lisaks sellele on fotoümbrikus nr. 4081450 oleval fotol jäädvustatud selili diivanil lamavat, alasti, 12 aastast P. V. jäigastunud suguelundiga ning teisel samas ümbrikus oleval fotol P. V. ning temaga ilmselgelt sama vana noorukit asendis, kus nad on enda püksid ilmselgelt pildistamise jaoks maha ajanud ning enda keha demonstreerimiseks üles, lõua alla tõstnud seljas olevad särgid 7 1-11-9719 (20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokolli lisa 1 p. 4, I kd. t.l. 109, fotod asitõenditena ümbrikus nr. 4081450). Kohtu hinnangul ei ole nende fotode puhul ilmselgelt tegemist juhuslike, nn. olmesituatsioonide jäädvustamisega, vaid need on tehtud spetsiaalselt pildistamiseks ettevõetud poseerimisega. Asja kohtulikul uurimisel kinnitasid tunnistajad, et piltide tegemine toimus süüdistatava, mitte nende initsiatiivil. Samuti väljendasid mitmed tunnistajad (P. V., T. K., M. T., A. L., H. L.) kohtus, et selliste fotode tegemine ning olemasolu on nende jaoks häiriv või lausa perversne (S. M.). Hindamaks seda, kas fotodele jäädvustatud alla 14 aastaseid noorukeid on nendel kujutatud erootilises situatsioonis, asus kohus järgmisele seisukohale. Riigikohtu lahendi X (G. Š. kriminaalasi) p. 8 kohaselt tuleb erootilise teosena (käesolevas kriminaalasjas on selleks fotod)

§ 177

lg 1 ja ka

§ 178mõttes mõista teost, mille eesmärgiks on seksuaalse elamuse esilekutsumine.

Mõiste erootika eeldab

§ 177

lg 1 ning ka

§ 178

sätestatud süüteokoosseisu tunnusena õiguslikku hinnangut, mille andmine kuulub eelkõige kohtu pädevusse. Riigikohus on asunud seisukohale, et nimetatud Š. kaasuses on kohtud selle hinnangu andnud, pidades silmas fotodel kujutatud isikutest (nimetatud kriminaalasjas alaealistest tütarlastest) tehtud fotode tausta, nendel kujutatud isikute poose ja kujutamise viisi ning jõudnud kõike seda hinnates järeldusele, et tegemist on erootiliste fotodega ehk teostega. Käesolevas kriminaalasjas leidis kohus, et fotosid jäigastunud suguelundiga noorukist, spetsiaalselt pildistamiseks ennast paljastanud noorukitest aga ka fotosid alasti dušši all viibivatest ning muul viisil nii ühekaupa kui grupiviisiliselt fotodele eestvaatest ning paljastatud suguelunditega poseerivatest noorukitest, tuleb lugeda nende kujutamist pildil erootilises situatsioonis. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist erootiliste fotode ehk teostega, mille kujutamisviisi eesmärgiks ei ole mitte sugulise erutuse tekitamine, mida eeldaks pornograafilise sisuga teos, vaid kehalise või vaimse seksuaalelamuse esilekutsumine kunstiliste kujundite, alasti alla 14 aastaste noorukite kaudu, mida eeldab mõiste erootika. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et taolised fotod ei kutsu tavapärasele, heteroseksuaalsele isikule esile seksuaalset erutust. Samas on aga nimetatud fotod piisavalt erootilised nii pedofiilsete kui ka homoseksuaalse orientatsiooniga isikute jaoks. Kohtu hinnangul tuleb fotode erootiliseks hindamisel silmas pidada veel muid Toomas Maarand’i ning X osalenud noorukitega seonduvaid kokkupuuteid. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldasid tunnistajad T. T., T. K. ja M. T., et skaudilaagris viibides rakendas T.Maarand noorukite kasvatusmeetodina distsipliinirikkumiste korral nn. „pookimist“, mis tähendas süüdistatava poolt noorukite munanditest pigistamist. Samuti kinnitas tunnistaja A. L., et T.Maarand rääkis poistele nn. „noku pepu peale panemisest“, mis ilmselgelt viitab seksuaalse sisuga tagamõttele, kusjuures arvestada tuleb ka seda, et nimetatud vihje on alla 14 aastastele noorukitele teinud täisealine pedagoogilist tööd tegev isik. Asitõendi, Toomas Maarand’ile kuuluvate sülearvuti HP vaatlusprotokollidest ning nende lisadest (I kd. t.l. 89-99) nähtub, et selle programmid sisaldasid hulgaliselt pilte alaealistest poistest ning seal on viiteid erootilistele alaealistega seonduvatele internetilehekülgedele (I kd. t.l. 96). Samuti kajastuvad arvutist leitud fotodel pildid paljastest noorukitest ning paljastest kehaosadest, sealhulgas jäigastanud suguelundiga isikust (I kd. t.l. 96-99). Lisaks sellele on läbiotsimisel leitud, äravõetud ning asitõenditena vaadeldud fotomaterjali hulgas veel süüdistuses mittekajastatud fotosid paljastatud suguelunditega tuvastamata jäänud noorukitest. Kohus leidis, et eeltoodu kinnitab süüdistatava seksuaalset huvi ning kalduvusi noorte, alaealiste poiste suhtes ning kinnitab ka seda, et süüdistuses kajastatud fotomaterjal alaealistest, alasti noorukitest oli süüdistatava jaoks seksuaalset elamust tekitav. T.Maarand’ile on esitatud süüdistus erootiliste teoste ehk fotode hoidmises. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistuses kajastatud fotomaterjal leitud ning äravõetud süüdistatava T.Maarand’i elukohast X X, X asuvast X, milline on ka süüdistatava tegelikuks, faktiliseks elukohaks. Sellest tulenevalt omas T.Maarand ka eelnimetatud asjade üle Asjaõigusseaduse § 32 mõttes tegelikku võimu ehk valdas neid, sest tal olid olemas kõik võimalused asja mõjutada (neid säilitada, 8 1-11-9719 vaadelda, soovi korral hävitada jne.). Asjad asusid süüdistatava poolt valitsetavas ruumis, s.o. elumajas. Kohtu hinnangul ei oma valduse osas antud juhul tähtsust asjaolu, et süüdistatav ei teadnud läbiotsimise ajal väidetavalt nende asukohta, kuna temapoolne valdus asjade suhtes säilis vaatamata sellele. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et tegemist oli süüdistatavapoolse asjade, s.o. erootilise sisuga fotode hoidmisega

§ 178lg 1 mõttes.

Kuivõrd tegemist on süüteoga, mis algas keelatud, valminud fotomaterjali enda valdusesse hoiule võtmisega ning lõppes läbiotsimise käigus nimetatud esemete äravõtmisega 23.11.2010 a. ja 11.01.2011 a., siis on tegemist vältava kuriteoga, mis ei ole

§ 81mõttes tänaseks aegunud.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et Toomas Maarand hoidis oma elukohas pilte, millel oli erootilises situatsioonides kujutatud alla 14 aastaseid isikuid. Eelnimetatud tegevusega on Toomas Maarand’i poolt täidetud

§ 178lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne külg.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 178

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Toomas Maarand, olles süüdistuses kajastatud piltide pildistajaks, lasi need ilmutada ning valmistada fotoateljeedes ning hoidis neid seejärel enda elukohas, olles teadlik sellest, et sellised pildid tema elukohas asuvad või vähemalt möönis seda. Seega on Toomas Maarand’i poolt kuritegu toime pandud otsese tahtlusega

§ 17lg 3 mõttes.

Asja kohtulikul arutelul leidis T.Maarand’i kaitsja, et süüdistatav viibis antud juhul keelueksimuses

§ 39lg 1 mõttes, mis välistab tema süü.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu lahendi X p. 9 kohaselt on isikut võimalik süüdi tunnistada, kui ta teo toimepanemise ajal teadis või pidi teadma teo keelatusest. Sama lahendi p. 14 kohaselt välistab

§ 39

lg 1 kohaselt eksimus teo keelatuses süü üksnes siis, kui selline eksimus on isikule vältimatu. Välditav keelu eksimus annab kohtule õiguse üksnes kergendada karistust

§ 60alusel.

Nimetatud asjaolu hindamisel tuleb eeskätt hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Selle hinnangu andmisel on oluline teiste asjaolude kõrval arvestada ka isiku objektiivselt ebaseadusliku käitumise ulatust ja intensiivsust. Toomas Maarand vabaneks seega eeltoodud alusel süüst, kui selline eksimine talle süüks pandud teo keelatusest oleks vältimatu. See tähendaks seda, et Toomas Maarand mitte mingil juhul ei oleks saanud olla teadlik sellest, et erootilise sisuga fotode tegemine alaealistest, alla 14 aastastest noorukitest on keelatud. Kohtu hinnangul ei olnud selline eksimine tema suhtes vältimatu. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Toomas Maarand tegutses pikemat aega pedagoogilisel tööl, töötades noorte juhendajana nii skaudijuhina kui ka korvpallitreenerina. Nimetatud tegevusaladel töötamine nõuab nii keskmisest kõrgemat intelligentsust kui ka keskmisest kõrgemaid moraalinõudeid. Toomas Maarand on kõrgema haridusega, mistõttu on tema intellekti tase ilmselgelt suhteliselt kõrge. Samuti ei ole usutav, et ta sellest tulenevalt ei olnud teadlik sellest, et alasti, alla 14 aastaste noorukite pildistamine erinevates poosides ning situatsioonides tema, kui täisealise pedagoogi poolt on taunitav ning keelatud. Asja kohtulikul arutamisel ilmnes, et T.Maarand on tegev olnud ka vaimulikul tööl, mistõttu on temale laienevad moraalinõuded veel eriti kõrged. Kohus leidis, et T.Maarandi keelu eksimus ei olnud vältimatu. Seega puuduvad tema käitumises

§ 39lg 1 ettenähtud keelu eksimuse tunnused.

Põhjuslik seos T.Maarand’i poolt toimepandud teo ja tagajärje vahel seisneb selles, et ta jättis enda poolt alaealistest noorukitest pildistatud fotomaterjali enda eluruumi (tegu) ning hoidis neid seal (tagajärg). Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Toomas Maarand’i poolt kuriteo toimepanek

§ 178lg 1 järgi.

Veel oli Toomas Maarand’ile esitatud süüdistus

§ 373järgi, mille objektiivne koosseis näeb ette töötamiskeelu rikkumise.

Kohus leidis, et Toomas Maarand kuulub nimetatud süüdistuses õigeks mõistmisele ning seda alljärgnevatel põhjustel – Kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et Toomas Maarand on 04.05.1990 a. Pärnu Maakonna Rahvakohtu poolt karistatud ENSV 9 1-11-9719 KrK § 117 järgi 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega ENSV KrK § 231 järgi. Lisakaristusena kohaldati talle ENSV KrK § 27 alusel 5 aastaks õiguse äravõtmist töötada pedagoogilisel tööl. ENSV KrK § 117 nägi ette kuriteokoosseisuna vastutust sugukõlvatu tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes. T.Maarand mõisteti eeltoodud kohtulahendiga süüdi selle eest, et ta lukustas end koos alaealiste kooliõpilastega kooliarsti kabinetti, mõõtis nende suguelundeid ning rahuldas seejärel ennast seksuaalselt. Eelnimetatud tegu ei ole dekriminaliseeritud ning vastab

-s ettenähtud koosseisudele -

§ 142

lg 2 p 1 sugulise kire vägivaldne rahuldamine (sinna alla kuulub ka eelnimetatud tegevus kannatanult vabaduse võtmisega),

§ 146

sugulise kire rahuldamine alaealisega ning

§ 1431lg 2 p 1 – sugulise kire rahuldamisele sundimine.

20.07.2007 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4 ning alates 01.09.2010 a. kehtiva Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 75 p 7 kohaselt ei või pedagoogina töötada isik, keda on karistatud

§ 133

lg 2 p 2, § 141 lg 2 p 1, § 142 lg 2 p 1, § 143 lg 2 p 1, § 1431 lg 2 p 1, § 144-146 ning § 175-178 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. Eeltoodust järeldub, et isikul, keda on ülaltoodud alustel kriminaalkorras karistatud kehtib sisuliselt eluaegne pedagoogilisel erialal töötamise keeld, olenemata sellest, kas isikule on lisakaristusena kohaldatud pedagoogilisel erialal töötamise keeldu ning kas nimetatud lisakaristus on tema poolt kantud. Kuna Toomas Maarand sõlmis X X töölepingud ning töötas pärast 20.07.2007 a., s.o. Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse vastavate tööalaste keeldude kehtestamist ajavahemikus 17.09.2007 a. 31.05.2008 a. ja 22.09.2008 a. – 31.05.2009 a. X X juhendajana, 01.04.-31.05.2008 a. X X, samuti käsunduslepingute alusel 15.09.2009 a. – 31.05.2010 a. ja 01.10.2010 a. – 31.05.2011 a. X X juhendajana (I kd. t.l. 165), siis tema tegevusega võib tõepoolest lugeda täidetuks

§ 373ettenähtud objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 373

koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures koosseisu täitmiseks on vajalik teo toimepanek vähemalt kaudse tahtlusega. Asja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav Toomas Maarand, et 04.05.1990 a. talle kohtuotsusega kohaldatud lisakaristus nägi ette pedagoogilisel tööl töötamise keeldu 5 aastaks. Pärast viie aasta möödumist järeldas ta, et võib nüüd uuesti pedagoogilisel alal töötada. T.Maarand kinnitas, et pedagoogilisele tööle asudes ei eiranud ta talle seadusega pandud keeldu, sest ta polnud sellisest keelust teadlik. Kohus leidis, et

§ 373

ettenähtud kuriteokoosseisu täitmiseks pidi T.Maarand olema pedagoogilise töö keelust teadlik või vähemalt möönma sellise keelu olemasolu. Prokurör leidis, et kuna Toomas Maarand töötas pikka aega, perioodiliselt ajavahemikus 17.09.2007 a. kuni 31.05.2011 a. pedagoogilisel tööl, ajal kui kehtisid eeltoodud Põhikooli ja Gümnaasiumiseaduse keelavad sätted, siis on alust arvata, et ta oli nendest teadlik ning oli teadlik ka talle pandud piirangutest. Kohtu hinnangul on nimetatud seisukoht oletuslik ja ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Asja kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et T.Maarand oleks olnud teadlik talle pandud tööalasest keelust. Samuti ei selgunud kohtulikul uurimisel, millises ulatuses oli T.Maarand ülaltoodud seadusest teadlik. Kohtuliku uurimisega ei ole kindlaks tehtud, et talle oleks Põhikooli ja gümnaasiumiseadust tutvustatud, et ta oleks läbinud sellealast koolitust või, et teda oleks tööandja poolt kohustatud seadusega tutvuma. Samas ei ole tema tööandjaks olnud X X teinud Toomas Maarand’ile mingeid takistusi X või X juhendajana tööle asumisel. Kohus leidis, et kuna ei ole tõendatud, et T.Maarand’i oli teadlik talle kohaldatud keelust, siis ei ole alust ka arvata, et ta varasema karistuse tõttu möönis taolise keelu olemasolu. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, mille kohaselt peab isikul olema mõistlik võimalus näha ette õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua, millest järeldub, et Toomas Maarand’ilt ei saanud eeldada või nõuda, et ta oleks pidanud töö- ja käsunduslepinguid sõlmides teadma, et üle 15 aasta tagasi karistatud ja 10 1-11-9719 karistuse ärakandnud isikuna toob pedagoogilisele tööle asumine kaasa kriminaalvastutuse. Kuna kuriteo toimepanemise subjektiivse külje, tahtluse olemasolu ei ole tõendamist leidnud, siis kuulub Toomas Maarand süüdistuses

§ 373järgi õigeksmõistmisele.

T.Maarandi kaitsja esitas kohtule taotluse tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 38 lg 4, kuna see ei võimalda isiku pedagoogilisele tööle määramisel arvestada teda, kui kriminaalkorras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu ning ei sea selles sättes nimetatud keeldu sõltuvusse isiku karistatusega. Samas on aga kaitsja leidnud, et tema seisukohtadega nõustudes ja õigeksmõistva otsuse korral ei pea kohus põhiseaduspärasuse küsimust hakkama vaagima. Eeltoodust tulenedes asub kohus seisukohale, et kaitsja antud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus leidis, et T.Maarand kuulub süüdistuses

§ 373järgi õigeks mõistmisele.

Karistuse kohaldamisest:

§ 56lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (nn. eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (nn. üldpreventsioon).

§ 56

lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Toomas Maarand on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid tema karistus on kustunud. Väärteokorras teda karistatud ei ole. Asja kohtulikul uurimisel hindasid endistest X tunnistajad Toomas Maarand’i positiivselt nimetades teda asjatundlikuks, sümpaatseks ning usaldusväärseks juhendajaks. Arvestades eeltoodut, võttis kohus arvesse asjaolu, et noorukitest erootilise sisuga piltide hoidmise puhul ei ole tegemist raske kuriteoga. Samuti tuleb antud juhul arvestada seda, et noorukitest jäädvustati pildid juba pikka aega tagasi. T.Maarand’i süü antud kuriteo toimepanemises seisnes üksnes fotomaterjali passiivses hoidmises enda elukohas ärapanduna põhiliselt pööningule, kusjuures ei ole tuvastatud, et ta oleks antud fotomaterjali paljundanud või teistele isikutele demonstreerinud. Süüdistatava süü vähendab ka asjaolu, et kohtus piltidele jäädvustatud, tunnistajatena ütlusi andnud, tänaseks juba täisealiseks saanud isikud ei avaldanud hukkamõistu süüdistatava teo suhtes ning ei avaldanud ka seda, et pildistamine oleks neile tekitanud negatiivseid emotsioone või psüühilisi traumasid. Kuna süüdistatava käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud, samuti on tegemist alaealiste vastu toimepandud süüteoga, siis ei ole T.Maarand’ile võimalik kohaldada rahalist karistust, vaid talle tuleb kohaldada lühiajalist vangistust ning seda tingimisi minimaalse katseaja kohaldamisega ning allutada ta käitumiskontrollile. Kohtu hinnangul tagab nimetatud karistus tema hoidumise edasiste süütegude toimepanemisest alaealiste vastu. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Kriminaalasja juurde on liidetud hulgaliselt asitõendeid. Pakendis nr. 1 asub Toomas Maarand’ilt läbiotsimise käigus äravõetud sülearvuti HP mudel HPG 3000 seeria CND6410T6D, pakendis nr. 2 Toomas Maarand’ile kuuluvad ning temalt äravõetud lauaarvuti AMD DuronTM ja pakendis nr. 3 Toomas Maarand’i mobiiltelefon Sony Ericsson K510i koos EMT SIM kaardiga. Kuna tegemist on Toomas Maarand’ile kuuluvate, suhteliselt väärtuslike esemetega, milliseid ei saa pidada

§ 83

kohaselt ka süüteo toimepanemise vahenditeks, siis kuuluvad need Toomas Maarand’ile kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele. Lisaks eelnimetatutele on veel asitõenditena kriminaalasja juures pakendis nr. 3 20.12.2010 a. ja 17.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokollis kajastatud Fujifilmi fotoümbrik 0077608 koos seitsme negatiiviribaga koondnumbriga 8777 ja 12 värvifotoga koondfoto, AGFA fotoümbrik 14.07.1997 11 1-11-9719 a. koos 12 värvifotoga, VALOKUVIA fotoalbum koos 19 värvifotoga, Kodak Expressi fotoümbrik 4081450 koos 10 värvifoto ja viie negatiiviribaga, Kodak Expressi fotoümbrik 5639696, koondfoto koos kümne värvifotoga, 5 negatiiviriba ning 15 värvifotot koos koondfotoga 8210+0 28.12.2010 a., Kodak Expressi fotoümbrik 5898465 kümne värvifoto ja kümne negatiiviribaga, AGFA negatiiviümbrik koos seitsme kiles negatiiviribaga, 3 lahtist riba ja 9 fotot koondil +0 28.12.2010 a., Fujifilmi fotoümbrik 377752 koos kiles negatiiviribaga, rulli keeratud negatiiviriba, 14 värvifotot koos koondfoto slaidiga +0 28.12.2010 a., valges Salvo standardses plastmassraamistikus olev slaid, koondfoto slaid raamis + 28.12.2010 a., 25.01.2011 a. asitõendite vaatlusprotokollis kajastatud negatiiviriba koos kahe fotoga, koondfoto slaid +0 21.01.2011 a., musta värvi kortsus katkises paberiümbrises kaheksa erineva suurusega fotot, Fuji fotoümbrik seitsme negatiiviriba ja üheteistkümne fotoga koos koondfotoga +5973 21.01.2011 a., negatiivirull koos 37 must-valge foto ja koondfotoga neg. 1+0 21.01.2011 a., viis kiles negatiiviriba koondnumbriga 0035 ja 14 fotot koos koondfotoga 0035 +0 21.01.2011 a., paberiümbrises kirjaga „Ujumine“ kuus negatiiviriba koos 30 foto ja koondfotoga ujumine+ 21.01.2011 a., negatiivirull 39 foto ja koondfotoga neg.2+0 21.01.2011 a., kolme leheküljeline nimekiri pealkirjaga „05.07.1998 a. X X sisekorra eeskirjadega“, kahe leheküljeline nimekiri pealkirjaga „X tulevate laste nimekiri“ ja nelja leheküljeline nimekiri „X X X X Olen tutvunud X ja talitan nende järgi. X 05.07.1997 a. Nimetatud asitõendite hulgas on osaliselt sellist fotomaterjali, mida kohus pidas kuritegelikuks, nooremaid kui 14 aastaseid isikuid kujutavaiks pildimaterjaliks, millest tulenevalt kuuluvad need kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Samuti ei oma muu fotomaterjal ning nende pakendid varalist ega praktilist väärtust. Viimast asjaolu kinnitavad ka süüdistatava väited selle kohta, et ta soovis eeltoodud vana fotomaterjali hävitada. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad eelnimetatud asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Menetluskuluna kuulub KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5 alusel Toomas Maarand’ilt riigi tuludesse väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalidest tema kaitsjale koopiate tegemise kulu summas 0.45 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdimõistetult Toomas Maarand’ilt riigi tuludesse väljamõistmisele 435 eurot sundraha seoses tema poolt

§ 178lg 1 järgi teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012.a otsuse resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsus Toomas Maarandi (Maarand) suhtes menetluskulude väljamõistmise osas ning teha uus otsus millega: - Kriminaalasja menetluse käigus tekkinud mõistliku suurusega õigusabikulud summas 500 (viissada) eurot, jätta riigi kanda. Nimetatud summa kuulub hüvitamisele Toomas Maarandile.
4. Apellatsioonimenetluse käigus tekkinud õigusabi kulud summas 300 (kolmsada) eurot, jätta KrMS § 185 lg alusel riigi kanda. Nimetatud summa kuulub hüvitamisele Toomas Maarandile.
5. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.
6. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus 06.02.2013.a Riigikohtu määrusega. 12