lg 1 ja § 141 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Marek Järvesaare eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
alusel jäeti mõistetud karistus Marek Järvesaare suhtes tingimisi 36-kuulise katseajaga täitmisele pööramata ja ta allutati katseajaks kriminaalhooldusele. Kohtuotsus jõustus 16.märtsil 2007.a. Viru Maakohtu 20.jaanuari 2009.a määrusega pöörati Marek Järvesaarele Viru Maakohtu 28.veebruari 2007.a otsusega mõistetud karistus täitmisele ja karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise kuupäev, s.o 20.jaanuar 2009.a. Kohtumäärus jõustus 02.veebruaril 2009.a. Tartu Maakohtu 15.veebruari 2012.a määrusega jäeti Marek Järvesaar temale Viru Maakohtu 28.veebruari 2007.a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 20.jaanuari 2009.a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 27.veebruaril 2012.a. Marek Järvesaare karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.jaanuaril 2015.a. Marek Järvesaart on kriminaalkorras karistatud ka Viru Maakohtu 14.oktoobri 2008.a otsusega
Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Marek Järvesaarel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. X süüdimõistmise tõenäosus on Marek Järvesaarel viie aasta jooksul X. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda elama oma X ja viimase X, kes on valmis teda ka igakülgselt toetama. Kindlat töökohta süüdimõistetule vabanemisel garanteeritud ei ole, X. Marek Järvesaar avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Vabaduses asuks ta elama X ja X. Võimalusel sooviks ta asuda tööle enda endisse töökohta või võtta enda töötuna töötukassas arvele. Ta on kindel, et suudaks hoiduda edaspidi X ja oma endistest tuttavatest, kes võiksid teda kuritegudele või X. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Marek Järvesaare tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Marek Järvesaar kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on Marek Järvesaare puhul vangistuses sotsiaalabiprogrammide X, kuriteoriske maandavatel vestlustel ja majandustöödel osalemine ning X omandama asumine, mille ta pidi küll X katkestama. Hetkel läbib ta samuti järjekordset sotsiaalprogrammi. Samuti on tal vabaduses olemas kindel elukoht X ja X juures ning nende toetus. Kuigi mõningaid kahtlusi tekitab vangla iseloomustusest nähtuv asjaolu, et varasemalt on süüdimõistetu X tema suhtes X ning sellest tulenevalt on süüdimõistetu X. Hoolimata eeltoodud positiivsetest asjaoludest tuleb aga kohtul arvestada, et Marek Järvesaart on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning mõlemal korral on ta kuritegude toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, sealhulgas alaealise vägistamise toimepanemisel. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning vaadata, et vabastamisega ei saaks liigselt riivata ühiskonna õiglustunne. Erilist tähelepanu tuleb süüdimõistetu puhul pöörata ka sellele, et algselt on temale, vaatamata väga raskele kuriteo toimepanemisele, mõistetud vangistus jäetud tingimisi pika katseajaga täitmisele pööramata. Kuid hiljem on see karistus siiski kontrollnõuete rikkumise ja õigusvastase käitumisega jätkamise tõttu täitmisele pööratud. Seega ei ole süüdimõistetu tema suhtes varem üles näidatud usaldust ära teeninud, mistõttu tuleb tema järjekordset usaldamist eriti põhjalikult kaaluda. Materjalide põhjal tuleb süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks lugeda X ja sellest tulenevat impulsiivset ja agressiivsusele kalduvat käitumisstiili. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on ta läbinud nii sõltuvuskäitumise kui agressiivsusega seonduvad sotsiaalabiprogrammid ning enda sõnul mõistab oma varasemat väärkäitumist, siis on materjalide põhjal siiski alust kahelda, kas ta ikka oma suhtumist ja käitumisviise juba vajalikul määral muutnud on. Tal on vangistuse ajal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas suitsetamistarvete mittelubatud omamise ja vanglaametnikega ebasobival viisil käitumisega seoses, millest võib järeldada tema jätkuvat kalduvust impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata seejuures selle võimalike tagajärgedega. Kuigi viimasest rikkumisest on möödunud juba rohkem kui 8 kuud, siis ei ole see veel siiski piisav aeg, et kindlalt väita tema suhtumise muutumist ja reeglitest kinnipidamise kinnistumist. Seega on kohtul alust kahelda, kas karistuse eesmärgid on ikka süüdimõistetu suhtes praeguseks täidetud ning tema usaldamine ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine ei tekita kohtul piisavat usaldusväärsust, et ta oleks igati motiveeritud oma edasist eluviisi muutma ja temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht ning arvestades tema varasemate ametlike töökogemuste vähesust ja madalat haridustaset võib töökoha leidmine talle ilmselt ka mõneti raskusi valmistada. Lisaks võimalikule majanduslikule ebastabiilsusele võib töökoha ja mõtestatud tegevuse puudumine soodustada ka X. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud, süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse tingimusi täita. Vangistust edasi kandes ja lõpetades käimasolev sotsiaalprogramm tuleb süüdimõistetul eelkõige näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Marek Järvesaar (IK X) temale Viru Maakohtu 28.veebruari 2007.a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 20.jaanuari 2009.a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.