) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav Kristo Kull elukoht: XXXX; isikukood: 39108252725; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristo Kull
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristo Kull ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristo Kullilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot, ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot ja kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti, kokku 311 (kolmsada üksteist) eurot 60 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Kristo Kullil on õigus menetluskulud summas 311 (kolmsada üksteist) eurot 60 senti tasuda ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb esimese 11 kuu jooksul tasuda igakuiselt 25 (kakskümmend viis) eurot ja 12.-ndal kuul 36 (kolmkümmend kuus) eurot 60 senti. Juhul kui Kristo Kull ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kristo Kulli süüdistatakse selles, et tema 09.11.2012 kella 22.48 paiku Tartu linnas Jalaka tänaval juhtis mootorsõidukit BMW 520 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Kristo Kull toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kristo Kullile karistuseks 4 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristo Kull ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Kristo Kull on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristo Kull süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 14 eurot, riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.40 eurot, kokku 57.60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kristo Kull on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul k, kuna ta teenib miinimumpalka ning tal on muid rahalisi kohustusi. Kohus leiab, et Kristo Kulli taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle tema majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt üle jõu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.